Tuli meelde selline näide elust enesest: tuttava ungari-eesti segapaari laps kirjeldas oma riideid. Ühtedel pükstele olid peale trükitud lilled, teisele karumõmmid. Esimeste kohta ütles ta “lillelised püksid”, teiste kohta kas “lilleliste” eeskujul või ungari keele loogika mõjul “mõmmised püksid”. Eesti keeles ei ole sellist omadussõna nagu “mõmmised”, nii et korrektselt väljendudes oleks ta pidanud ütlema “mõmmidega püksid”. Aga vaevalt, et keegi usub, et suhe tema pükste ja neile trükitud mõmmide vahel muutub olenevalt sellest, kas ta saab öelda “mõmmised” (omadussõna) või üksnes “mõmmidega” (nimisõna).

Samuti – vaevalt, et sa usud, et kui keegi räägib kruusist, mis on”mummudega” (nimisõna), siis oleks need mummud seal peal kuidagi teistsugused kui siis, kui ta räägiks kruusist, mis on”mummuline” (omadussõna).

Mul on vahel suur kiusatus seda uskuda, eriti kui argielus tundub, et kui reaalsus on juba käepärast, on võimalik piirduda viibete ja mühatustega ja info saab edasi antud ilma igasuguse keeleta. Kui keegi näitab millegi peale näpuga, on põhjust uskuda, et ta mõtleb selle-ja-selle sõnaga tõesti sama asja, mida ta näitab, aga sõna ise on sel juhul juba liiane.

Kui sa isegi arvad, et “üks ja sama tähtede järjestus on kord omadussõna, kord nimisõna, pole ka nagu eriti probleem”, siis milleks neid sõnaliike üldse sisse tuua? Ma olen algusest peale rääkinud, et neil ei ole väljaspool grammatikat erilist tähtsust.

Ja mida “tropical de selva” tähendab? “de selva” peaks sellest kontekstis olema “metsa” (omastavas käändes) ja sel juhul on see “de selva” juba ise täiend, mitte enam põhisõna.

“Ma ei suuda näiteks ette kujutada, et sa võiksid sellise omadussõna nagu “tropical” või “intellectual” põhisõna ette torgata, ükskõik kui oluline või rõhutamist vääriv ta sulle siis tunduks.”
kui sõnake ‘de’ vahele panna, siis mina saaksin põhisõna ette toppimisega hakkama küll. tropical de selva. vabalt. ma ei tea, kui grammatiliselt korrektne see alati on, aga arusaadav ilmselt küll. ilmselt kergelt ebatavaline või poeetiline.

ja see, et üks ja sama tähtede järjestus on kord omadussõna, kord nimisõna, pole ka nagu eriti probleem. sõnal on ju oma tähendusväli, mis sõltub kontekstist. mis mõttes “eraldiesinev kalasus”? ma vist ei oska sellistest asjadest üldse mõeldagi. heidegger on minu jaoks ilmselgelt liiga abstraktne. sõnal “kala” on lihtsalt tähendusväli, mis hõlmab kõiki kalasid. kõike, mida ma olen kalade kohta näinud ja kuulnud ja muidu teada saanud. no see kala definitsioon on tekkinud niiviisi tasapisi, söögilauas ja loomaaias ja bioloogiatunnis ja. ilu on minu jaoks niisama kogemustepõhine ja reaalne. asi, mida ma olen näinud ja kogenud.

Ja sõnaliikidel on isegi lauseliikmete ja semantiliste rollidega üksnes õrn korrelatsioon, mitte üks-ühest vastavust, nende ja päris elu suhtest rääkimata.

Ladina luules meeldis neile väga sellist stiilivõtet kasutada, et vahetasid lambist sõnaliigid ära, mõeldes ikkagi sama asja, mis ilma vahetamata. Peenuse pärast. Ja selles keeles ladusid nad ka põhisõnu ja täiendeid ritta sellises järjekorras, nagu parajasti tahtsid (need ei pidanud isegi kõrvuti olema, sest milleks siis käänded on, kui mitte selleks, et näidata, mis mille juurde kuulub?).

Ma ei ole hispaania keelt väga palju õppinud, aga niipalju kui ma sealt mäletan, see täiendi ja põhisõna järjestamine neil paraku enam nii suvaliselt ei käinud, et võiks laduda selles järjekorras, kuidas meelde tuleb või silma hakkab. Ma ei suuda näiteks ette kujutada, et sa võiksid sellise omadussõna nagu “tropical” või “intellectual” põhisõna ette torgata, ükskõik kui oluline või rõhutamist vääriv ta sulle siis tunduks. Selliseid trikke võib teha ikkagi ainult kõige üldkasutatavamate omadussõnadega nagu “grande” või “lindo”.

Aga sõnaliigid ei puutu minu arust siin asjasse. Kui sa ütled eesti keeles “metsa rohelus”, on sul asi ees ja tema omadus taga – ja hispaania keeles oleks sel juhul täpselt vastupidi. Ja kui sa ütled “roheline mets”, siis on endiselt tegemist sama asja ja sama omadusega, aga järjekord on teine ja sõnaliigid samuti vahetuses.