Ma kahtlustan, et vähemalt esialgu on enamik, kes siia satub, mind reaalis nagunii kohanud ja neile ma midagi suurt juurde öelda ei mõista. Ja need, kes mind kohanud ei ole, on kindlasti kuulnud, et autor on surnud.
Võib-olla avan ennast siin kunagi põhjalikumalt, aga seni parafraseerin klassikuid:
ma mängin, tantsin, lulli löön ja olen laulumees, mind üles keerama ei pea, mul endal elu sees.
Sest salme ma väga hästi peast ei tea. Mille jaoks siis raamatud on?
Muidu olen parajalt paks ja parimates aastates.
