Portselanist lüpsik

oktoober 27, 2008

Mõtlesin täna jälle, et kuna vaesest peast peab nagunii koonerdama, siis rikkast peast seda teha ei tasu, muidu peab kogu aeg virelema. Endale jäätist keelata, kui saaks seda endale lubada, on piinarikas, kui raha otsas – käkitegu. Mis elul nii viga: kui on, luhvtitan sajalisi ja joon poolsuletud laugudega šampanjat, kui ei ole, loen rõõmuga sente, tunnen perversset rahuldust allahinnatud toidu leti seiramisest ja uhkust, et täna tegin jälle ise suurepärase odava kodulõuna.
Kuni mulle meenus, et minu vaesus tähendab seda, et näe, ei saagi väljas söömas käia ja oih, peab vist arvelduskrediiti kasutama ja issake, äkki peab selle Aline Kominsky-Crumbi paksu raamatu ostmisega natuke kannatama ja ma peaks tõepoolest midagi nendest keldrijuurikatest süüa tegema. Mitte seda, et äkki homme saab päris süüa, täna teeme savikooke.

Eks teistelgi ole selliseid lihtsaid rõõme olnud:

Lihtsa elu Maria

Lihtsa elu Maria

Ega see olnudki ammu, kui ma avastasin ühe hea põhjuse, miks mulle meeldib klantsajakirjast haute couture’i vahtida – kui mõni kulutab oma kingadele sama palju kui mina korteri ostmiseks, on endal natuke vähem piinlik.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: