Keegi on morbiidse mõtlemisega

Sõitsin Tasku eskalaatoriga Rahva Raamatu juurest alla ja jäin köbrukestega jõulukaunistusi vahtima. “Köbrukestega,” mõtlesin. “Ahah, ajud.” Järgmine mõte oli, et imelik jõulukaunistus küll – vatist ajud lakke riputada. Kolmandaks tulin selle peale, et need peavad vist olema pilved, millest järeldub, et ma ise olen imelik.

Aga kuna õrn võimalus on siiski olemas, et nad mõtlesidki ajusid, jääb lahtiseks, kes õieti imelik on.

Igatahes kui need olid pilved, siis kõige ajulikumad pilved, mida ma elus näinud olen.

Futujõuluvana aastast 1907

Sajanditagune visioon mullusest jõuluvanast

Häid saabuvaid kõigile lugejatele. Kuidagi nostalgiline ja nunnu näeb see vanaaegne ulme välja, kas pole.
Leidsin ta siit , huvilised saavad sealt seda endale tapeediks alla laadida.

Veel tantsu

Kuna keegi on siit ööd, päeva ja renessanssi otsimas käinud, siis ega ma ei hakka küünalt vaka all hoidma. Algajate tantsukursus läheb uuel aastal edasi 8. jaanuaril, ikka neljapäeviti kell 19 ja ikka Jakobi mäel. Kui keegi, kellel ei olnud aasta lõpus aega, tahab nüüd lisanduda ja kaheksandal kohale ilmub, siis võin selliste päris-algajatega ühel neljapäeval ka varem kokku saada, et neid järele aidata. Aga võib-olla ei ole vajagi, sest ega detsembris alustanud ka veel väga palju ei ole jõudnud käia.

Kuidas veel lapsi saadakse

Viimase aja suur uneiive meenutas mulle, kuidas ma kunagi unes nägin, et sõlmisin klassivennaga fiktiivse abielu, et välismaale pääseda.
Mõnda aega hiljem juhtus samas unes, kuigi eelnevaga täiesti seostumatult, et keegi oli mulle postkasti lapse toppinud. Imestasime kõik, kesse rumal inimene lapse postiga saadab, ta võib ju külma ilmaga seal postkastis külma saada või midagi.

Kes on stsenarist?

Oleks tahtnud seda varem märgata: päev enne seda, kui tänavune “Bad Santa” telepurki ilmus, esitati Tallinnas peagu sama asja, aga pigem häppeningi vormis:
Purjus jõuluvana ründas turvatöötajaid.

Ja mida peaks minusugune müstik sellise infoga (või sellisega) pihta hakkama, kui ma olen võib-olla just äsja ennast veennud, et kõiksusel ei ole arusaadavaid mustreid? mh?

Kurjad jumalad, äpud usklikud, kurjad usklikud

Enne, kui segasin ennast mitmesse amatöörteoloogilisse vaidlusesse stiilis “kõik kristlased on enesevihkajad” – “Aga mina ei ole!” – “Sina ei loe”, oleksin pidanud jälgima ohu märke neis kahes koomiksis.

“It’s not like Will is some crazy Jesus-freak. Can’t you just agree to disagree?”
“I shouldn’t have to! I’m RIGHT!”
“No offense, Penelope, but that sounds like the kind of argument your parents would use.”
“Yes… but, see, they’re wrong.”

Vajaduse korral asendage “parents” meelepärase kukutamist vajava autoriteediga.

Ma loodan, et Jeph Jacques rõõmustab enda tsiteerimise üle.

Jõuludepressiooni vastu

Rõõmustage, jõuludepressiivid, sest laupäeva õhtul näidatakse üht toredamat jõulufilmi, mis ma elu sees näinud olen. Ja kui keegi peaks selle kogemata maha magama, siis pühapäeva hilisöösel näidatakse jälle.
Ainult jah, kui te ropendamist ei talu, ei saa te seda hästi vaadata: nt sellist lõigukest oleks teil päris raske välja kannatada (aga selliseid seal ikka tuleb ja tuleb):

Kuigi sellest oleks kahju, sest film on tõeliselt armas ja pakub seda “warm and fuzzy feelingut”, millest meeriklased räägivad. Mul tuli kohati pisar silma. Ausalt.

Siin on veel paar stiilinäidet:

Shop of Dreams: bigger, longer & uncut

Sõber saatis lingi ühe vaimustava firma juurde.

Näidis:

Viime läbi toitumisalast koolitust “Kuidas odavalt söönuks saada?” (pikaajaliste kogemustega koolitajad)

[…]

Tuunime teie poissmehe. Paneme riidesse ja kaunistame ära, vajadusel lisame aksessuaare (nt. õlalkantav kassettmakk, täpiline vihmavari, veepüss, kelk); teeme soengu ja meigi.

[…]

Valvejoodikuteenus: vajad kedagi, kellega juua? Helista ja me tuleme

[…]

Rendin firma pereüritusele minekuks pere (sisaldab: naine 1tk, laps 1tk).Saame kokku, kooskõlastame ühise ajaloo ning kunagi enam ei tunne sa end firma pereüritusel üksikuna! Tootevalikusse loodetavasti lisandumas erinevas vanuses ja eri soost lapsi

Ei saa salata, et mõni neist ideedest on mul endalgi läib pea lipsanud.

Shpadoinkle ehk natuke autopsühhograafiat ja sõltumatu õnne etalone

Ma olen siin ja seal suud pruukinud selle kohta, et ma tahan saavutada teistest sõltumatut õnne. Ja no kuna õnne tagaajamist peetakse traditsiooniliselt ebadiibiks harrastuseks ja eetika alusena ei taha enamik seda kuidagi vastu võtta, siis mõtlesin, et panen siia üles oma eeskuju. Kes julgeb nii vägevat käilakuju nähes veel öelda, et vilets eesmärk?
Ühesõnaga, eeskuju Eric Idle’i kehastuses:

Jah, just nii see on. Kus teie vaatasite ja naersite, seal nägin mina rõõmusõnumit. Küllap leiate, et selliseks retseptsiooniks on võimeline üksnes ullike, umbes selline nagu siin klipis:

Kuid kas pole tema vankumatult rõõmus meel ka mõistmatu ühiskonna palge ees mitte kadestusväärne? isegi kui see ühiskonna mõistmatuse vastu tegelikult ei aita:

Arvestades mu kohatisi heroilisi unelmaid, tuleb muidugi möönda, et seda optimismiga tempides on mul oht kujuneda millekski selliseks:

või areneda Résistance’i suunas (kuigi juhul, kui ma pean tingimata loll olema, siis eelistaksin ma seda kõige rohkem teha sellisel moel, nagu Terence ja Phillip – labased naljad mulle ju meeldivad ja pange tähele, millise meelekindlusega nad veel surma palge ees oma sõnavabadust kasutavad):

Neile, kes on niigi kaua jõuludepressiooni käes kannatanud, minu moosijuttu seetõttu vaevu taluvad ja ühelegi klipile klõpsatagi ei julge, olgu lohutuseks öeldud, et vähemalt pooltes klippides saab keegi surma või vähemalt lubatakse, et saab, ja ühes lõhutakse lumememm ära.

/lahkub ümisedes Let’s build a snowman…/
eeee… /pistab eesriide vahelt pea välja/
Paluks siiski üks TÕELISELT optimistlik laul kõige muusikalimast muusikalist, rääkimata Trey Parkerist, kes on tõeline silmarõõm.

Nüüd te siis teate, millise soundtrackiga ma tööd teen. Špadoinkl.

PS: Ah et miks ma oma hingehooldust koomuskist otsin? Noh, God works in mysterious ways. Või mõelge ise parem vastus välja.

PPS: ja kopiraidi huvides neile, kes tõepoolest klippe ära ei tundnud: pärit on need montypythonlaste “Briani elust” ja “Pühast Graalist” ning Trey Parkeri ja Matt Stone’i muusikalist “Kannibal!” ja South Parki täispikast multikast.

Tõepoolest helge vaatenurk

Juhtus eile nii, et ärkasime alles siis, kui minu korrektor kell kolm helistas ja nõu tahtis pidada.
Tõusen ägades üles ja rebin elutoas kardinad eest, ise seletan “ma tahan viimaseidki päevavalguse tilku kätte saada”.

A.: Praeguse ilmaga on ainult päevapimedus, mitte päevavalgus, mis suudab mind ainult masendada.
Mina: Ei, ei, see on ka parem, kui see, kui peale ärkamist näeb ainult elektrivalgust.
A.: Aga ma kujutan ette, et on tuumasõda ja ma olen varjendis.