Jungiaanlik allakäigutrepp

detsember 1, 2008

Täna öösel unes jooksis keegi naisterahvas tohutul kiirusel mööda ülisügavat keerdtreppi alla, alla, alla ja mida allapoole ta jõudis, seda enam võetud nimesid (igasugused Tuhkatriinud ja…) temalt ära langes. Kui ta oli üsna alla jõudnud, tuli talle meelde, et tema nimi on Latrina, sest ta oli peldikupuhastaja, mille ta oli vahepeal unustanud. Ja ta jooksis edasi, alla, alla, alla ja taipas õudusega, et mitte Latrina, vaid Latrona, sest ta oli oma käskijannalt varastanud ja oligi sellepärast sinna keldrisse igavesti vangi mõistetud, kust ta põgenenud oli – ja mille ta oli vahepeal unustanud.
Keldri põrand koosnes kahhelplaatidest ribadest, mis eri kiirusega ja vahel ka eri suunades liikusid; nende peal pidi kogu aeg kõndima, et paigal seista. Tema pidi seisma oma sinise riba peale ega tohtinud kellegi teise sinise riba peale seista; ma küsisin, et kus mina võin seista, ja ta ütles, et ükskõik millise riba peal, välja arvatud siniste peal, ja ühe jalaga ei tohi korraga kahe riba peale astuda. “Kogu see kelder meenutab “Metropolise” filmi”, mõtlesin õudusega.

Siis tuli ülemisel korrusel välja, et just nagu tema oli oma käskijanna (jumalanna?) poolt keldrisse mõistetud, tahtis meeste isand (meestejumal?), kelle nimi oli Durundir, üht meest samamoodi igaveseks keldrisse mõista ja see oli jumalate vandenõu, et kehtestada mingit väga ranget korda. Seal ülemisel korrusel oli selle ümber suur ärevus ja käis kõva kõmu, et varsti saabub üks tähtis kangelane, aga keegi ei teadnud, kumba leeri ta astub. Ta jõudis kohale ja andis vist ka mõista, et on meiega, aga jäi natuke segaseks, kas kõik teda usuvad ja kas üldse tasub uskuda.
(Kurjade jumaluste nimed, mõtlesin unes, meenutasid väga Tolkieni-mütoloogia heade tegelaste nimesid, aga Tolkien oli kõigest valesti aru saanud ja tegelikult olid nad kurjad.)

Poole ärkamise pealt jõudis selguda, et kõiges on süüdi üks ahv Z…, kes esindas ahve samamoodi, nagu need õnnetud keldrisse mõistetud esindasid kõiki mehi ja naisi; ja mina jõudsin keldris selgusele, et mul oleks võimalus need orjad keldrist päästa, kui ma paneksin iseennast mingi kihlveo või ülesande peale mängu – kui võidan, oleme kõik vabad, aga kui kaotan, jään ise ka sinna kahhelriba peale kõndima.

Advertisements

Üks vastus to “Jungiaanlik allakäigutrepp”

  1. V.A. said

    Kuidagi meenus sellega seoses Guy Maddini lühifilm “The Heart of the World”:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: