Keegi on morbiidse mõtlemisega

detsember 23, 2008

Sõitsin Tasku eskalaatoriga Rahva Raamatu juurest alla ja jäin köbrukestega jõulukaunistusi vahtima. “Köbrukestega,” mõtlesin. “Ahah, ajud.” Järgmine mõte oli, et imelik jõulukaunistus küll – vatist ajud lakke riputada. Kolmandaks tulin selle peale, et need peavad vist olema pilved, millest järeldub, et ma ise olen imelik.

Aga kuna õrn võimalus on siiski olemas, et nad mõtlesidki ajusid, jääb lahtiseks, kes õieti imelik on.

Igatahes kui need olid pilved, siis kõige ajulikumad pilved, mida ma elus näinud olen.

13 kommentaari to “Keegi on morbiidse mõtlemisega”

  1. V.A. said

    Olen ka neid pilvi või ajusid seal näinud. Minu mure oli, et loodetavasti pole nad tapvalt rasked alla kukkudes.

    Muide, nad ei ole tegelikult jõulukaunistused. Nad olid seal algusest peale. Minu arust.

  2. nodsu said

    Mida kõike teada ei saa, kui talvel ei maga.
    Kui nad seal tõesti kogu aeg on olnud, siis nad, jah, ilmselt vatist ei ole. Minu vatise pilguga oli neid sellevõrra muretum vaadata, et kellele see allakukkuv vatt ikka liiga teeb.

  3. V.A. said

    “Mida kõike teada ei saa, kui talvel ei maga.”

    Sulle need eituslaused väga meeldivad vist 🙂

    Aga, jah, vatist nad vist ei ole, need tombud seal, kahtlustan.

  4. nodsu said

    Praegusel juhul meeldis mulle hoopis tsiteerimine, eitusesisaldus oli juhuslik.
    Käsi püsti, kes tsitaadi ära tunneb. Germaani keeleruumi kirjanik muide.

  5. V.A. said

    Helgolandi mees Krüss?

  6. nodsu said

    Aga kui sa juba minu eitustele vihjasid, siis ma võin ka nii:
    “ei saa salata, et kui teatud inimesed ei tee teatud asju, kuna nii ei ole kombeks, olles sealjuures täielikus teadmatuses, et nad jätavad need tegemata, sest nii ei ole kombeks, on neil täiesti võimatu endale mitte valetada”.

    Eat this.

    Üldse, mul on vist testosteroon üles löönud, kange tahtmine on ringi keksida ja kelkida, et “mul on suurem kui teil”.

  7. V.A. said

    Jah, samas ei tarvitse mõni inimene, teadlanegi, tinglikult öeldes teadagi üldse teadagi, et ega’s teatud teadmatus teadvustatavusest teatavasti veel tingimata teater ole. Nii nagu pole ka iga ebalus (või siis just ebaluse eiramine, lausa eitamine) ebardlikkus ega eblakus. Ja teistpidi: täielik tingitus pole kah kellegi kingitus.

  8. Ma pakun, et need olid pilves ajud. See pseudolahendaks probleemi.

  9. nodsu said

    Või ajupilved (vrd ajupuit).

  10. V.A. said

    Igatahes väga ajud pilved (vrd rajud).

  11. V.A. said

    Üks väike eitusteemaline loogikaharjutus Werner Herzogi filmist “Igaüks enda eest ja Jumal kõigi vastu” (1974), mida just vaatasin. Sobib siia eituste teema juurde.

    Loogikaprofessor tuleb testima looduslast Kaspar Hauserit, kes on kasvanud inimestest täiesti eemal üksikkongis ja keda on nüüd juba kaks aastat tsiviliseeritud. Aasta on 1830. Loogikut huvitab, kas Kaspar Hauser on võimeline loogiliselt mõtlema. Ta püstitab talle ülesande:

    “Kujutle, Kaspar, et on kaks küla. Ühes külas elavad inimesed, kes ainult tõtt räägivad, teises inimesed, kes ainult valetavad. Kummastki külast viib sinu juurde tee. Seisad ristmikul ja sulle tuleb vastu rändur. Sa tahad teada, kummast külast ta tuleb. Sul on kasutada üksainus küsimus. Milline see küsimus on?”

    Vana teenijanna, kes vestluse ajal juures istub: “Kuulge, see ülesanne on noorhärrale liiga raske.”

    Loogik vaatab Kaspar Hauserit väga rangelt ja nõudlikult. Siis:

    “Möönan, et see ongi raskevõitu. Kaspar, selge on igatahes üks: lihtlabaselt sa küsida ei saa. Sest kui sa küsiksid, et kas sa tuled tõerääkijate külast, siis vastaks see, kes tuleb tõerääkijate külast tõekohaselt “jah”. Aga see, kes tuleks valetajate külast, valetaks ja vastaks niisiis samuti “jah”. Aga, Kaspar, vaata, ometi on olemas üks küsimus, millega saab seda probleemi, loogilist probleemi, lahendada. Noh, milline see on?”

    Kaspar Hauser vaikib.

    Teenijanna: “Huh, mina ka ei tea. Tõesti ei tea.”

    Loogik jätkab ja kõrgendab häält:

    “Hea küll. Ütlen sulle selle vastuse siis ise ette, Kaspar. Küsida tuleb nii: “Kui sa tuleksid teisest külast, siis kas sa vastaksid “ei, ma ei tule sealt”, kui ma sinult küsiksin, kas sa tuled valetajate külast?” Vot nii. Milles on konks? Konks on selles, et topelteituse kaudu sunnitakse valetaja tõtt rääkima.”

    Kaspar Hauser ja teenija vaikivad. Loogik:

    “Vaat seda nimetan ma loogikaks: argumentatsiooni kaudu absoluutsuse juurde.”

    Kaspar Hauser on sõnatu. Ütleb siis: “Nojah. Aga ma tean veel ühte küsimust.”

    Loogik: “Nii? Aga teist küsimust ei ole. Loogika seaduste järgi mingit teist küsimust pole olemas.”

    Teenijanna: “Kas tõesti ei ole?”

    Kaspar Hauser: “On küll. Ma küsiksin rändurilt, kas ta on lehekonn. Sest kui ta tuleb tõerääkijate külast, siis ta vastaks: “Ei, ma ei ole lehekonn.” Sest ta räägiks ju tõtt. Aga kui ta tuleks valetajate külast, siis vastaks ta tingimata: “Jah, olen küll lehekonn.” Sest ta valetaks. Ja nii olekski kohemaid selge, kummast külast ta tuleb.”

    Loogikut see vastus ei rahulda:

    “Ei, Kaspar, see pole küsimus. Ma ei saa seda aktsepteerida. Sellel pole loogikaga midagi pistmist. Loogika tähendab järeldamist, mitte kirjeldamist. See, mis sa ütlesid, on ju kõigest kujutamine, mitte loogika. Ega siis mõistmine ole otsustava tähtsusega. Määrav on järeldus. Loogika ja matemaatika professorina pole ma õppinud mitte mõistma, vaid järeldama. Seda sinu küsimust ma aktsepteerida ei saa.”

  12. Jostikas said

    Ühesõnaga, matemaatik, mitte füüsik.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: