Paar pühademärkust

jaanuar 1, 2009

* Kui ma olin väike, olid jõulud selline laste püha, kus tädid-onud korraldasid lastele peo ja ise tegid õnneliku näo kõigi nende tööõpetuse tunnis tehtud või muidu imelike vidinate üle (jänesekujulised pliiatsitopsid, sentimeetripaksused pannilabidad ja krokodillikujulised pähklitangid), mille lapsukesed neile sisse pakkisid.
Suurest peast tundub see olevat pigem vanemate, onude ja tädide püha, kus me teeme õnneliku näo pakki pandud nuustiku ja seebi üle, samas mõeldes, ega see ei ole mingi vihje.

* Väikestele lastele on lahe kingitusi teha – kui pakke on palju, on nad täiesti pöördes, isegi kui ühe paki sees on küünal ja kaks piparkooki ja teise paki sees kommid ja nii edasi.

* Sellest kõigest võib järeldada, et peaks pühadeks sugulaste juurde mõned lapsed kaasa laenama, et ägedam oleks.

* Ma loodan, et keegi ei võta seda vihjena, et ma ootan omakorda vihjeid paljunemise ja bioloogilise kella kohta. Ei, ma ise ka ei tea, kas ma tahan lapsi.

* A propos, need raamatud, mis te mulle kinkisite, on lahedad.

2 kommentaari to “Paar pühademärkust”

  1. mindfck said

    pähklitangid olid draakonikujulised. ja vägagi stiilsed ja funktsionaalsed

    Meeldib

  2. nodsu said

    Iseküsimus, kas just see konkreetne kingisaaja neid vajas või oli asi ikka selels et mind tabas poes suur vaimustus draakonikujulisi pähklitange nähes: “nii lahe!”
    Ja tõele au andes olid pähklitangikujulised pähklitangid juba majapidamises olemas ja täiesti funktsionaalsed, kuigi näpistasid vahel käenahka.

    Meeldib

Leave a reply to mindfck Tühista vastus