Nägin Riia linna ehk maalt ja hobusega

jaanuar 27, 2009

1891_gads_zirgu_tramvajs3
Nii et nägin Riia linna.. jajah, üks terav elamus isegi oli, kuigi kokkuvõttes oli kõik väga tore.

Lugu algas sellega, et ma ei saanud öösel magada – mõelge ise, kes saab magada, kui 6.45 läheb ainus buss. Sellisel puhul loodan alati, et küll ma bussis magan, ja tegelikult ikkagi peaaegu kunagi ei maga. Nii et Riiga jõudsin magamata ja näljaselt nagu ikka, aga siis läks ka kohe paremaks. Esiteks nautisin jälle bussijaama einelaua mõnusid – Eestist tulnud minukesele on ikka täielik müstika, kuidas mingis nurgataguses ühekordsete nõudega püstijalapuhvetis on sama head saiad, koogid ja salatid, nagu me lapsepõlvest mäletame ning mida seal lapsepõlves arvatavasti tegelikult ei olnudki, aga näe, Riia bussijaamas on. Kohvi ja koogi abiga jälle inimpalge omandanud, astusin turuhalli poole, tramm sõitis mööda ja minul nägu laia naeru täis – mõtle, TRAMMID sõidavad, ja mõtle, ma lähen kohe trammi peale ja saan sellega sõita! Kohe järgmine rõõm oli see, et kui ma piletit ostsin, ei saanudki trammijuht aru, et ma lätlane ei ole. Võõral maal ikka tore infiltreerunud luurajat mängida.

Edasi oli kõik tore, aga juba tavapäraselt… balletikool, barokktants, Läti-Leedu tuttavad, kes kallistama ruttavad. Vürtsiks vahele see, et ootamatult sattusin Riia ooperimajja “Coppélia” etendust vaatama ja kuna ma olen balletikeelest võõrdunud, oli mul kohutavalt lõbus, sest kõik tuletas mulle tummfilmi meelde. Vahepeal oli oma topilise seeliku ja rohmakate saabaste pärast natuke piinlik ka, sest need kuumad lõunamaalased löövad ennast ju ooperisse minnes üles ja ma ise löön ennast sama meeleldi üles, aga nagu öeldud, juhtus see ballett minuga ootamatult. Asjatundlikumad kaaslased arutasid, et tore näha, kuidas vana balletti tehakse üsna ajaloolises stiilis, kui kangelannal lõpunumbrite ajal seljas olnud lapik tutu ja muud ülearu lühikesed seelikud välja arvata (oma pearätikute ja miniseelikutega nägid nad välja nagu kuuekümnendatest, ütles Jane – tema kannatas lühikeste seelikute all rohkem kui mina, sest istus parteris ja suur osa ajast oli põhiline kostüümikujundus, mis ta nägi, tantsijate trussikud) ja et küll Franz oli hea ja et see jaapanlanna oli kah hea.

Trammmmmmm!

Trammmmmmm!


Ja oma rõõmuks sain veel kaks korda trammiga sõita, kuigi viimane trammisõit oli süüdi mu teravates elamustes. Nimelt ei olnud just siis, kui mul oli vaja jälle bussi peale minna, vähemalt kümne minuti jooksul ainsatki trammi ja see, mis lõpuks tuli, seisis iga viimase kui valgusfoori taga minut otsa. Nii olingi ma lõpuks bussijaamas kümme minutit pärast bussi väljumist ja kappasin viimases lootuses infosse, et äkki, äkki on juhtunud ime ja ta ei ole veel välja sõitnud. Infotädi haaras mu kaasa ja toimetas euroliini kassasse, seal arutasid nad midagi ja lõpuks võtsid telefonikõne Aleksandrile. Et vat opazdalas ja mis nüüd saab – minul kõik aeg pisarad mööda põski alla voolamas ja nutuvõru suu ümber. Järgmiseks haaras infotädi mu kaasa ja toimetas õue, seletades, et ma nüüd oodaku, bussijuht tuleb tagasi, seisku ma seal, vaat seal šlagbaumi juures. – Ah et tuleb kohe tagasi ja puha? – Jah, võib-olla sellepärast, et täna on pühapäev. Seisingi siis vaguralt seal ja mõtlesin, et küllap see Aleksandr sõimab mu läbi ja igati õigustatult pealegi. Aga ei, kui buss uuesti nähtavale ilmus, ütles bussijuht üksnes etteheitvalt “nu kak že tak opazdalas?”, mina vastasin onu Sidi stiilis, et tramm ei tulnud, ja olingi bussi peal.

Mine võta kinni, kas asi oli tõesti selles, et oli pühapäev või mis, igatahes tegi see bussijuht sel õhtul veel heategusid. Valgas tuli peale üks mees, kellel oli kaheinimesepilet, aga ise oli üksi. Bussijuht kahjatses, et näe, kahe inimese eest maksnud, aga täie raha eest sõita ei saagi. Mees hõikas seepeale joviaalselt, et äh, osta selle raha eest oma perekonnale podarok või midagi muud mõnusat. Aga bussijuht läks asjatama, ilmus viie minuti pärast tagasi, raha näpu vahel, ja surus selle piletiraha mehele pihku. Vat selline bussijuht oli.

Ise saatsin bussi pealt kohe oma võõrustajale Gunale sõnumi, et olen ilusti bussi peal, jäin küll bussist maha, aga näh, bussijuht tuli tagasi mind peale võtma. Varsti tuli vastu sõnum, mis sisaldas ohtralt õnnelikke emotikone ja sisu, et ma olevat wonderful. Ma nüüd ei tea, kui keegi seal wonderful oli, siis ikka see bussijuht, aga võib-olla pidas Guna silmas, et ta saab nüüd natuke aega minust anekdoote rääkida.

Advertisements

6 kommentaari to “Nägin Riia linna ehk maalt ja hobusega”

  1. V.A. said

    Trammiga seoses:

  2. V.A. said

    Ma kangesti tahaks, trammi pärast, seda kreeka helilooja Eleni Karaindrou lugu siia linkida:

    Ühe korra juba üritasin, aga ei läinud vist kohale või ma ei tea mis.

  3. Minul old jälle nii, et olen kuskil karutagumikus Valdeku iela (jah, Riias on selline täiesti olemas) kandis sõbral külas kui vaatan, et oh kuradi raisk, buss läheb kümne minuti pärast. Kiire spurt taksopeatusse ja närviline, puterdav seletamine, et kas kuidagi äkki jõuab ja oh issandmisnüüdküllsaab. Taksojuht vastab “huinja” ja see sõnake tekitab kohe küllaga rahu ja enesekindlust:)

    Järgneb Miami Vice’i stiilis kihutamine mööda öist, kuid siiski liiklusrohket Riiat. Kihutamine päädib uhke pöördega otse bussijaamast väljuva bussi ette, saatemuusikaks kohustuslik piduritekrigin nii bussi kui takso poolt. Ning kogu selle elamusterohke õhtu eest kasseeris taksojuht mult tühise seitse latti.

  4. […] ei saanud mälestusväärsest bussi peale jõudmisest nädalatki mööduda, kui… jõuan mina apteeki minut enne sulgemist, kui prillimüüja on […]

  5. nodsu said

    Vabandust, akismet ei salli linkidega kommentaare ja ma ei olnud paar päeva oma spämmifiltrit vaadanud.

  6. Kaja said

    Noh, teel Abja-Paluojale avastas üks tädike, et selles peatuses ei peatunudki buss, kus ta oleks maha tahtnud minna (tegelikult ei pidanudki seal buss peatuma) ja sõitis jupp aega mööda, enne kui bussijuhile oma muret kurtma läks. Bussijuht laiutas käsi ja keeras bussil nina ringi ja viis tädikese ära sinna, kuhu too minna tahtis. Keegi bussis ei kobisenud ja kõik oli ok.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: