Taevane ja maine armastus
veebruar 19, 2009
Avastasin tänu Marta kommentaarile, et kõik postitused ei olegi nende pool parooli all, vaatasin seal ringi ja leidsin kohe inspireeriva loo.
Inspireeriv selle poolest, et mul oli kunagi kah üks laega seotud unistus, kuigi palju praktilisem: ma unistasin, et Balti jaama kaugrongide ootesaali lagi oleks vahukoorest tehtud. Või siis sefiirist.
Arvatavasti see ütleb minu kohta midagi.
———————————————————————-
Pildi näppasin siit menüüst.
Advertisements
kle, mis selle raudtee tänava kohviku nimi oli? selle, mis tuli kohe peale raudtee poodi ja enne raudteeülekäiku ja kus ma ca kord nädalas unenäos läbi põikan.
Ma arvasin, et selle nimi oli lihtsalt kohvik, aga avastasin, et ta oli ikka Nõmme kohvik (otsi “raudtee” sõnaga, siis ei pea nii palju skrollima).
Nimi pidi praegu olema “Köök ja kook” ja hea koht pidi kah olema.
Nii et sulgi on võimalus Nõmme väikeettevõtlust toetada.
Kas sa seda mäletad, et selle kohviku ees vares näpistas sind?
Aga ega sa ei tea, kus selliseid pikergusi moosipirukaid müüdaks, nagu Kunda leivatehas tegi?
baltas kindlasti. varest ei mäleta.
Baltas? Kuskohas?
no seal neid urkaid on. see, kust sa sefiirlage otsisid, on nüüd kaubanduskeskuseks tehtud, ma alustaks otsinguid sealt. majas on niihästi einelaud kui hunnik lette, kust täpselt selliseid asju müüakse.
Nähtavasti oled sa lugenud Iris Murdochi samanimelist romaani. Tundus mulle esialgu, et on rohkem koduperenaiste kirjanduslik pärusmaa, ent läks mullegi väga peale. 8)
Kusjuures ei ole. Mõtlesin rohkem sellele, aga sedagi riivamisi, rohkem nii, et kellel ülevad tunded, kellel vahukoor.