Natuke folkloori punase peakattega elurikesest

aprill 1, 2009

Sain liiga hea spämmi, et seda ainult endale hoida, samas saan seda siit levitada ilma teiste inimeste postkasti risustamata. Oleks ma selle peale ainult varem tulnud, enne kui mõnda juba risustasin.

Aga lugu ise on siin.

Punase peakattega elurike

Punase (lambda = 700 nm) peakattega elurike kulges päristaimede kooslusse loomale. Tema fülogeneetiline eellane saatis elurikese oma fülogeneetilisele eellasele autotroofidest punutud korvis päristaim Pinuse mükoriissest sümbiondist valmistatud loomapirukat viima.

Toimus Punase peakattega elurikese lokomotsioon läbi valgusvaese
päristaimede koosluse oma eellase eellase poole.

“Mine loomale!”, kommunikeeris Punapea-elurikese eellase eellane
adrenaliininõristuse tagajärjel, kui Punase peakattega elurike talle
loomapirukat pakkus. “Kus on pärisloomapirukas!?”

“Kuule, eellase-eellane, miks su kaniinide ja molaaride parameetrid mu morfomeetrilises valimis olulisuse nivool p=0.05 ülejäänud
valmist olulist erinevust demonstreerivad?”

“Et Sind paremini konsumeerida, elurike! Millele muule peaks heterotroof kohastuma?”

“Lupus in fabula?” arutles Punase peakattega elurike ning avas
ukse Canis familiaristele.

“Lupus lupi homo est,” mõtles Punase Peakattega elurikese
liba-eellase-eellane ning oma familiaarse sugulase haugatusi kuuldes sooritas lokomotsiooni mühisevasse päristaimede kooslussesse.

Punase peakattega elurikesele tuli külla visuaalselt atraktiivne vuntside ja tulirelvaga elur ja sai neurotransmitterite kaudu positiivse signaali, et erinevalt tavastsenaariumist ei peagi ta seekord kellegi peal avatud gastroskoopiat rakendama.

Koos konsumeerisid nad päristaim Pinuse mükoriissest sümbiondist
valmistatud loomapiruka ning observeerisid visuaalselt
kõrgtemperatuurselt armastatud multifilmi “Okastega pärisloom kastepunkti saabumisel”. “Kae heterotroofi!” kilkasid elurid rõõmsalt.

Hetkeks elevus tardus. Uksel seisis Canis lupus, bipedaalselt nagu
muinasjuttudes ikka. “Venita end kastepunkti, tetrapood!” ähvardas
tulirelvaga elur. Canis lupus põgenes, kannul kolm Canis familiarist ning pillas maha Punase peakattega elurikese eellase eellase.

Eellase eellane kohendas ninal asuvaid binokulaare ning kommunikeeris rõõmsalt: “Siin on olfaktoorselt atraktiivne signaal!” “Proovi loomapirukat, eellase eellane!”, sõnas punase mütsiga elur. “See pole küll pärisloomapirukas, kuid eellane ise valmistas Pinuse mükoriissest sümbiondist!”

“Gustatoorselt atraktiivne!” rõõmustas eellase eellane. “Hea kollektiiv!
Kulgeks õige pärast loomapiruka konsumeerimist loomi koguma, n.ö. läheks loomale? Mens sana in corpore sano!”

ÕL ehk õnnelik lõpp.

(Lugu pärines teorbio listist ja ma ei oska öelda, kas I. Puura on autor või kõigest lahke levitaja, kui keegi teab, valgustagu mind)

PS: tuli välja, et Ivar Puura on autor jah. Kogu au ja kiitus palun talle anda ja ma loodan, et ta oma teose levitamise pärast ei pahanda.

5 kommentaari to “Natuke folkloori punase peakattega elurikesest”

  1. zen said

    :’D “Venita end kastepunkti, tetrapood!”
    Ma hakkan seda kasutama, for sure.

    Meeldib

  2. e. said

    ma arvan, et mu väljendite varamusse lisandub “Gustatoorselt atraktiivne!”. kes iganes autor oli – aplaus!

    (ja mul on täitsa hea meel, et ma sain tglt aru kah, midagi on veel meeles ülikoolist, huhh)

    Meeldib

  3. ep said

    Ivar Puura on autor, jah. taustast veel niipalju, et “elur” on Raik Mikelsaare propageeritav ja tuliseid vaidlusi põhjustanud nimetus kõigile elusolenditele. teine tema ettepanek, mis niisama ägedaid vaidlusi põhjustas, oli seente arvamine loomariiki. (vt “loomapirukas” vs “pärisloomapirukas”)

    Meeldib

  4. nodsu said

    Miks “loom” ei sobi? Kas elurite hulka kuuluvad siis ka taimed?

    Viimane jutt, mis mina kuulsin, oli see, et seened on üldse omaette riik, kui just mitte paralleeluniversum.

    Meeldib

  5. ep said

    see, et seened on eraldi riik, on juba väga vana inff. möödunud sajandist. no selline, mida koolis õpetatakse. tegelikult käis ka see jutt süstemaatikavaidlustest läbi, et looduse õpetamine koolis järgib tegelikult loodusteaduste ajaloolist arengut. et algklassides on aristotellik, põhikoolis linnee süsteemist lähtuv ja keskkoolis jõutakse välja 19.-20. sajandisse.

    ja elurite hulka kuuluvad selle käsitluse järgi jah kõik elusolendid: loomad ja taimed, prokarüoodid ja eukarüoodid, ees- ja tagaviburlased ja kõik muud võimalikud jaotused, mis neist tehtud on. ja need ka, mida veel tehtud pole.

    Meeldib

Lisa kommentaar