Molière’i senitundmata ridu, Jack Nicholsoni senitundmata rolle

aprill 8, 2009

Eile öösel nägin jälle seda korduvat unenägu, et etendame ilma igasuguste proovideta uuesti “Naeruväärseid eputisi” ja ma mängisin muidugi jälle Mascarille’d. Avastasin alles laval olles, et mul ei ole kingi jalas, aga need kingad olid kuskil laval olemas ja kuna Mascarille ongi koomiline tegelaskuju, siis käisin südamerahuga neljakäpakil mööda lava ringi ja otsisin kingi taga, publik naeris pisarateni. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Vaid sellest, et kuigi tekst oli meeles väga katkendlikult, teadsin ma, et üks mis kindel, üht repliiki ma täna ära ei unusta.

Mascarille: “Aeg-ajalt kannan ma kaasas keedetud kalliskive. Mulle meeldib neid sõrmitseda.”
(Võtab taskust suure tüki kivisoola)
“Vaadake – kas pole suurepärane kristall.”

——————————–

Edasi oli seal üks film, kus Jack Nicholsoni tegelane nimega Jack oli kunagi abiellunud oma elu armastusega (Julia Roberts), aga viimasel ajal kibestunud. Ühe perekonnatüli käigus viskas ta kõik mänguasjad viienda korruse aknast välja. Kui ma olin sellepärast juba nutma puhkenud, hüppasid nad järgmiseks kogu perega aknast välja, aga jäid täiesti terveks. Kuna nad olid ennist aknast välja visanud ka magamiskotid, pugesid nad sinna sisse ja läksid magama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: