Tegevuskunstiöö Iliasega

mai 12, 2009

Selline lahe üritus on tulemas, et reedel-laupäeval loetakse TÜ kunstimuuseumis terve Ilias otsast lõpuni ette. Reedel tahtis üks doktoreeruv sõber küll, et me esitaks tema peol natuke ajaloolisi koreograafiaid teemal “ussike, linnuke ja loodusteadlane” või “doktoritöö kaitsja ja oponent”, aga öisesse Iliase-vahetusse tahaks täitsa jõuda, siis pidigi lugejaid nappima. Ja lugejaks saab mõistagi endiselt kandideerida. Kes muuseumile meilida ei taha, siis võib kas või siin endast märku anda ja ma ütlen korraldajale edasi.

Äkki leian endale isegi mingi peplose selga.

achilles-patroclus

Advertisements

8 kommentaari to “Tegevuskunstiöö Iliasega”

  1. V.A. said

    Nägin ka selle ürituse plakatit ja mõtlesin, et peaks minema, kuulama tunnikese. Mõtlesin ka, et võiks ju naljaviluks isegi etelda mõne lõigu, aga ei tea. Kui keegi mulle nimede rõhud ära märgiks, siis oleks see mõeldav. Mind ennast häiriks, kui keegi nimesid vildakalt hääldaks. Aga ei tea, kui nagu kord ja kohus skandeerida, siis peaksid rõhud vast paika minema niigi.

  2. nodsu said

    Ma ise pooldan seda skandeerimisviisi, kus sõnade loomulikud rõhud jäävad alles, aga samas ma rõhutan meetriliselt pikkade silpide pikkust (eesti kolmevältelises süsteemis on silpe, mis võivad meetrikas olla nii pikad kui lühikesed, nii et pikkuse rõhutamisel on oma mõte sees) – nii et värsirütm tekiks just pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Kreeka keeles olevat üldse toonirõhk olnud, mitte dünaamiline, aga toonirõhku ei ole muidugi eesti keeles mõtet hakata rakendama.

    Ükskord kuulsin lindilt väga ilusat Aeneise esitust, kus kõik sõnarõhud olid esindatud toonirõhkudega ja meetrilised rõhud loomulikult pikkade silpidega, väga veenvalt mõjus, arusaadav ja puha, mõte ei lähe meetrumi sisse kaotsi – kuigi nad vist vaidlevad siiamaani, kas ladina keeles päriselt oli toonirõhk või kasutasid nad seda kreeklaste eeskujul ainult luules.

    Aga muuseumi toodavas lugemisekspemplaris pidid meetrumirõhud olema märgitud.

  3. nodsu said

    PS just nimede puhul võibki tekkida topeltrõhk, nt teatud kreeka sõnades võib rõhk olla ju lühikesel silbil, mis tähendab, et rõhuline silp ei saa tugevasse positsiooni sattuda.

  4. V.A. said

    Nojah, tegelikult tuleks sinna, et asi saaks laitmatu, vist lugema kutsuda Ain Kaalep. Või Nikolai von Nolcken, kes oli 19. sajandi lõpul üks parima kõrvaga eesti keele tundjaid (ja suur “Kalevipoja” austaja) ja kes töötas välja ka kirjaviisi, mis eristas kolme väldet.

    Kui eepostest rääkida, siis lugesin hiljuti jälle keskaegses hollandi keeles kirjutatud toredat loomaeepost “Van den vos Reynaerde” (“Rebasest Reynaertist”, 3469 värssi), rebaselugudest kõige terviklikumat ja vist ka kunstiliselt kõige õnnestunumat. Mõtlesin, et kuidas seda värsimõõtu võiks õieti eesti keeles edasi anda (värsis 4 või 3 rõhutut silpi, nende vahel 1-2, vahel 3 rõhutut silpi; mingid nelik- ja kolmikliugurid vms; seejuures paarisriim). Kunagi kellegagi mõtlesime, et võib-olla oleks lõbus kasutada hoopis regivärssi. Noh, ei tea 🙂

    Aga mõelda võib sellele, mida ütles kord J. Undusk, nimelt et võib-olla pole arukas neid rõhke, välteid ja silpe liiga palju lugeda, et mitte lõpetada nagu kord üks tuntud värsiõpetlane …

  5. V.A. said

    Vabandust, ikka neli või kolm rõhulist jne silpi. See on üks tüütu matemaatika.

  6. V.A. said

    “Aga muuseumi toodavas lugemisekspemplaris pidid meetrumirõhud olema märgitud.”

    See on tore ja julgustav. Kaugemale ma ei söanda hetkel mõelda, sest mul pea valutab.

  7. nodsu said

    See rebase-eepose värsi kirjeldus kõlab nagu igati korralik rõhuline värsisüsteem, mis funkab tänapäeva kolmevältelises eesti keeles võib-olla üldse kõige paremini, kusjuures regivärss ilmselt tänapäeva eesti keeles tekkida ei saaks. Meetrilise süsteemi jaoks on ikka vaja, et oleks selge pikkade ja lühikeste silpide vahe. See võimatus on kohe näha, kui õpetajad panevad koolinoori “regivärssi” kirjutama – süsteem on tegelikult lagunenud ja lapsed võtavad püüdlikult üle mõned välised vormid, nt murdetunnused, segavad need kokku, ja enamasti paigutavad tugevasse positsiooni rõhulised silbid, olgu või esimeses vältes (mis oli klassikalises regivärsis üldse kõige suurem no-no).

  8. nodsu said

    Ja kas su blogi jääbki nüüd lukku?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: