Sisu, mõtted, riimid, sõnad, kõik on ilusad ja väga kenad.
august 2, 2009
Karta küll on, et kõik või enamik minu lugejatest loeb Plasma-Jacki nagunii, aga kui äkki mõni ikkagi ei loe ja igatseb Gavriila järele…
Edevuse keldripood
Karta küll on, et kõik või enamik minu lugejatest loeb Plasma-Jacki nagunii, aga kui äkki mõni ikkagi ei loe ja igatseb Gavriila järele…
Mati Raua oopuses on originaalseid kujundileide: “vohav vaikus”, “ajapraam”, “looduse nipid”. Arhailis-poeetilisi vorme, nt: “otsi” (= otsida). Viimane stroof hälbib omapäraselt riimiskeemist, markeerides puänti. Huvitav on ühe stroofi objektivaliku kõikuvus: “Tulge siis, naudi aega meil/ rõõmsa meele kindlustame Teil.” Võib-olla saanuks siin — ja see on ainus kriitika — “naudi” asemel kirjutada “nautke”. Aga see vajab analüüsi. Mis on veel huvitav: üksildast vanuripõlve tähistav läbiv ohukujund teoses, vastandina Villa Benita turvalisusele (võib-olla seletub kõrgendatud ohutaju luuletuse autori ametiga), esimeses stroofis: “sinna sattuda ei ole oht”, allpool: “pimesi ei soovitaks Sul minna tulle”.
Igatahes ja samas vaimus ja kokkuvõttes: “Tere ütleb sulle Villa Benita!/ Vita brevis — ära pikalt venita!”
MeeldibMeeldib