Argimaagia ronib vägisi sülle

august 20, 2009

Eile võtsin suu täis, et meile kuluks kana ära, siis tasakaalustaks õunauputust munauputus, nii et vähemalt kooki saaks.
Hoplaa, täna äratas A. mind varahommikul kell üksteist vaimustusekisaga: “Ärka üles, ärka üles, vaata õue, vaata õue! Sa tahtsid kana, eks ole?” Pruun kanakene askeldas rahulolevalt puutumata rohumaadel ringi ja mis tal viga, kanakonkurents puudub, kõik libled söömata ja siblimata ja pabuldamata või mida need kanad rohuga õieti teevadki, igatahes oli tal selline nägu peas, et nii, siia jäämegi. Aga kuna ma kipun pigem va müstika, he-he, kui maagia poole kalduma ja paljalt sõna väega saadud kana omaks ei tahtnud võtta, siis saatsime ta sinnasamma tagasi, kust ta tuli. Tõsi, omanikud väitsid, et sellel kanal olevatki sellised kombed, ja nüüd kus tal tee selge, saab teda võib-olla veel näha. Kui nii, siis võin ma munad veel kana pidamatagi kätte saada.

Jajah. Tookord oma kanajutu ajal täpsustasin küll kohe, et piisaks tuttavast kanast, päris oma pole vaja, aga nähtavasti oli selleks hetkeks tellimuse muutmiseks juba hilja või töötab kosmos kahendsüsteemis, et 1=kana, 0=mittekana. Või siis täidabki soove nii täpselt, et tahtsin tuttavat kana ja näe, kana tuligi tutvust sobitama.

Õhtul jäin aga peldikus (kus need head mõtted ikka tulevad) sellise asja peale mõtlema, et ega ma ikka ei viitsi küll iga kopikat maast üles korjata, ebausk aga näedsa ütleb selle peale, et siis rikkaks ei saa ja jumala õige, polegi saanud.
Mispeale mu abstraktne mõtlemine pani perutama ja jõudis sellise suurejoonelise hüpoteesini, et äkki ei ole edu alus mitte mingite rituaalsete toimingute korrektne sooritamine, vaid maagiline mõtlemine kui niisugune, mille all pean ma silmas tahtmist universumi nuppudele vajutada, et soovitud tulemust saada, ja usku, et see töötab. Ma liigitan siia alla palju rohkem nähtuseid kui lihtne ebausk või keerulisemad paganlused, näiteks ka käsuusundid on minu silmis sama ooper. Haaret laiendades ütleks ma, et seda esindab suurem osa poliitikuid, kui mitte kõik; teadlaste hulgas oleks nagu nii maage kui müstikuid, aga tehnikud kalduvad jälle maagia poole. Andres Ehinil paistab mingi teise loogikaga liigitus olevat, sest tema väitis kuskil intervjuus minu mäletamist mööda, et hea luuletaja on maagilise mõtlemisega, aga see praegu selleks, peaksin tema versiooni pikemalt süvenema, et sellega põhjalikult vaidlema hakata või nõusse jääda (viidake, kui teate, armsad lugejad, ma jälle ei mäleta, kust ma seda lugesin). Las ma praegu liigitan nii, nagu mulle istub.

Ah et miks edu alus? ega mul muid andmeid polegi, kui enda pealt vaadata ja selle järgi saan öelda, et mulle on nupuvajutamine üldiselt vastukarva, ma eelistan vaadata mis tuleb (naljaviluks tehtud psühhotüübitestis oli kõige selgem tulemus see, et ma olen kohaneja, mitte otsustaja, olgu mu mõtlemise-tundmise, intro-ekstravertsuse ja intuitiivsuse-sensoorsuse vahekorraga, kuidas on) ja mul on mõned peaaegu ilmutuslikud õnnekogemused sellest, kui ma EI ole saanud midagi, mis ma omast arust väga tahtsin. Mul on aga kõva kahtlus, et üldlevinud ettekujutus edust ei ole “suur rõõm sellest, kui läks hoopis teisiti”.

Võib küll olla, et edukas olemast takistab mind lihtsalt minu suur laiskus – ma viitsin enamasti nii palju pingutada, et vajalik on hädapärast olemas, – aga teisest otsast vaadates on see ikka sama asi. Ega vedelvorstist ikka korralikku rituaalitäitjat ei saa, isegi kopikat ei viitsi üles korjata, aga see-eest võib unenäos toredaid ilmutusi saada.

———————————————————————————————————————-
PS: huvitav, mida peaks sel juhul tähendama viimane unenägu, kus A. oli kahest hästi suurest kastist hobusaani kokku pannud, kastid olid hirmus lõdva tappühendusega ja ma kartsin, et saan laguneb koost lahti, aga teele me läksime. Ühel kõrvaltänaval tegime väikese peatuse, sest A. teadis, et seal pidi üks pere oma bensiini koerakuuti peitma, et keegi ära ei varastaks. A. aga, kes kõigi koertega hästi läbi saab, oli koeraga tutvust teinud ja käis sealt kogu aeg bensiini võtmas. Mind vaevas unes selle võtmise eetilisus ja pani imestama, et see pere üldse tähele ei pane, kuidas bensiin purgist väheneb, aga kordagi ei tekkinud küsimust, mida peaks hobusaan bensiiniga pihta hakkama.

PS à propos sõnamaagia: samal õhtul vihastasin, et neetud MM-i pärast ei saa kohvikus tangoõhtut pidada, käratasin “kurat võtaks” ja näe, ei saanudki Kanter kulda. Ma olen mõelnud oma maniakaalsest kalduvusest omaenda tähti närida ja üritada võimalikult täpselt väljendada seda, mis ma öelda tahan, ja et peaks sellega võib-olla midagi ette võtma, aga mine hullu tea, äkki närin ma neid veel asja pärast.

Advertisements

12 kommentaari to “Argimaagia ronib vägisi sülle”

  1. Serial K said

    see on se puhas taoism või miskiasi, et võiks saada kõike, mida soovid, aga mis siis, kõike ei jõua niikuinii soovida

  2. nodsu said

    Ma ei tea, mina jaksan väga palju soovida, aga just sellepärast olekski absurd ja täielik ikaldus, kui ma kõike saaks, mis ma soovin. Ma ei taha kõike, mida ma tahan. Teisest küljest, kui ma tahan nii palju, siis on päris suur tõenäosus, et vahel midagi saab ka. Kui sa tulistad kuulipildujast, ei ole snaiperi täpsust vaja.

  3. mindfck said

    aa, mul on see lähenemine, et mul ei ole suurt miskit vaja peale selle, mis mul on (kuna kõik 15-aastaselt seatud eesmärgid on ammuilma täitunud). kõik on nagu olemas ka enamasti. ma loodan, et see meeldib universumile minu juures (: ta suht muhe tüüp ka muidu. nii et üldiselt ma ikka saan need asjad, mida ma tahan, aga ma tahan väga harva ja vähe.

    a jah, eks ta ole kasvatusest. õnn on vajaduste ja võimaluste maksimaalne ühitamine või kes seda ütleski

  4. nodsu said

    Ka mul ei ole suurt midagi vaja. Mul käivad lihtsalt tahtmised, kusjuures enamasti saab juba tahtmisest endast suurema osa mõnu kätte. Nagu seal suve ja tuulega võileibade raamatus, kus poisil oli pärast jalgratta saamist see mure, et nüüd peab midagi muud leidma, millest unistada.

  5. Serial K said

    nõukogudeaegne kasvatus (: literatuurses mõttes vähemalt. kui kunagi raha puudu jääb, kirjutan mõnele kirjandustudengile lõputöö teemal “sari “seiklusjutte maalt ja merelt” noore nõukogude eestlase väärtussüsteemi/maailmapildi kujundajana”

  6. Serial K said

    *aega üle, kui täpsem olla

  7. ep said

    nojah, minul jälle on enamasti väga keerulised tahtmised. ja mitte omamise, vaid oskamise tahtmised. no umbes nagu hästi viiulit mängida osata, milleks ainult andest ei piisa, vaja on veel ka iga päev harjutada.

    teisest küljest aga kui mul neid tahtmisi poleks, siis ma ei vaevuks vist üldse end voodist välja ajama. ma kahtlustan, et minu organism lihtsalt ei tooda neid mõnuhormoone, mis teid käima panevad. unistamine ei ole mõnus. unistamine on unistamine.

  8. nodsu said

    Ma siin nende tahtmiste vahel suurt vahet ei näe (vaevalt ka Serial K ehk mindfck tingimata ja ainult materiaalseid asju mõtles), huvitavat asja on ju lust õppida, aga kõiki neid asju, mida ma õppida tahaks, ei ole enivei võimalik, sest ööpäevas on ainult 24 tundi ja inimene üle saja aasta naljalt ei ela ja kõigi õppimiste kõrvalt tahan ma veel väga ka süüa, raamatut lugeda ja muidu logeleda. Ja ka natuke tööd on vaja teha, et seda võimaldada. Nii et selle kohta kehtib sama, et kuna ma tahan nii palju, siis midagi neist tõenäoliselt ikka saan ja kõiki ei oleks nagunii võimalik.

  9. ep said

    “huvitavat asja on ju lust õppida”

    ei pruugi olla. sellepärast ma selle viiulimängu näite tõingi. iga päev heliredelit vms tehnilisi asju harjutada on igav ja nüri tegelikult. aga kui sa tahad keerulisi lugusid hästi mängida, siis on see vajalik. kui sulle aga rahva rõõmuks lihtsate lugude mängimisest piisab, siis pole tõesti vaja iga päev heliredeleid harjutada, aga see tasand ei paku jälle mulle eriti pinget.

    tegelikult on mul isegi ujumisega nii. vette minna on vastik, esimesed pool kilomeetrit on raske, aga siis kusagi kilometri-pooleteise peal läheb mõnusaks. enamasti, mitte alati.

  10. nodsu said

    Mul on selliste harjutamistega see probleem, et mingi teine asi tuleb meelde, millega tahaks kah tegeleda – noh, et üks päev joonistan, teine päev laulan, mitte nii, et kuu aega järjest ainult joonistaks. Aga selle harjutamise ajal on tegelikult hästi huvitav, ajataju kaob ära ja väga õnnis tunne on. Enamik mu lemmiktegevusi pakub mulle mõnu just protsessi, mitte oodatava tulemuse pärast, tulemust ihkab peamiselt minu histriooniline hälve :).

  11. nodsu said

    … ja sellepärast on igasugused kursused hästi head, et siis võtan ma endale konkreetselt mingi aja just ühe asjaga tegelemiseks ja teised asjad ei saa mind ära viia.

  12. Serial K said

    aa kle unenägudest. see blogi on mul peidetud ja vist ei olegi sulle lugeda andnud. äkki põnev:
    http://hiireuni.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: