Ropud naljad ropendamata, ropendamine roppude naljadeta

august 27, 2009

Kaks tänaõhtust filmi, millest ma ühte tegelikult ei näinud, illustreerisid hästi minu ideed, et ropud sõnad ei pruugi tähendada rumalat või labast autorit ja et roppu ja nõmedat nalja saab teha ka ilma asjakohase leksikata. Film, mida ma vaatasin, oli Waiting… ja film, mida ma ei vaadanud (ja õigesti tegin), Deuce Bigalow: Male Gigolo (ja üldse, mis asi on isane gigolo? kas keegi on kunagi näinud emast?). Tähendab, tegelikult oli nii, et ma hakkasin vaatama Waitingut, aga Kanal 2 alustab filme, nagu ta alustab, nii et ma pidin ära nägema kümme viimast minutit isast gigolot.

Arvake nüüd siis ära, kumb film oli kumb. Õige, “Isasest gigolost” (hea küll, selle viimasest kümnest minutist) ei kuulnud ma ühtegi roppu sõna (äärepealt oleksin kirjutanud “rumalat sõna”, aga taipasin, milline närune vale see oleks), aga kus sai see-eest nalja! Mees, kes on presenteeritud keskärase välimusega positiivse jobukangelasena, räägib vinguva ninahäälega – NALI! Hea välimusega gigolo kõnnib suurte tisside vastu – NALI! Suured tissid käsivad tal püksid maha võtta – NALI! Ja nii edasi ja nii edasi, lihtsalt hämmastav, kui palju nalja kümne minuti sisse ära mahub. Peab kaaluma, omal kombel oleks see kunagi võib-olla isegi päris lõbus vaatamine à la Ed Wood, eriti kui piisava koguse alkoholiga kaasa aidata.

“Waiting..” suutis jälle juba esimeses kümnes minutis sama palju roppsõnu sisaldada, nagu “Isane gigolo” oma viimases kümnes lolle nalju, aga imede ime, huumor ei tulnudki sellest, kui keegi fakk ütles, vaid situatsioonidest ja karakteritest, aga kuna situatsioonid tulenesid karakteritest, siis loevad ikkagi need viimased. Tugitalad seega samad, mis Dickensil, lihtsalt ajad on muutunud ja kellel vaja, kasutab religioosse kurjavandumise asemel seksileksikat. Tõele au andes kõik tegelased ei ropendanud ka, see käis ikka nagu päris elus, et mõni rohkem, mõni vähem ja mõni üldse mitte.
Mina olin karakterite erinevusest ja koloriitsusest juba nii pöördes, et poleks muud tähelegi pannud, aga A. juhtis mu tähelepanu veel sellele, et nad on üksteisega nii kadestusväärselt ausad, nagu mingis ideaalmaailmas, kus ei saa ühtegi piinlikku olukorda tekkida, sest kõik on nagunii juba teada. Ainus piinlike olukordade mees oli loll mänedžer, aga tema piinlikud olukorrad johtusid samuti tema karakterist, mitte ülikeerulistest stsenaariumi põimitud intriigidest, mida mõni režissöör just nende piinlikkuste tekitamiseks punub. Mänedžer oli seal ka ainus ebasümpaatne peategelane (kõigi ülejäänute vigadest ja isiksusehäiretest hoolimata). A. ütles, et tüüpilises kolledžikomöödias on kah alati keegi temataoline, keda siis lahedad, stiilsed ja populaarsed tegelased ilgelt peedivad, aga siin filmis, nagu öeldud, sattus ta lolli olukorda puhtalt omal jõul, teised lasid tal lihtsalt olla nagu loodusõnnetusel. Ja kõigi muude tegelaste liigutavalt siiraste suhete tõttu oli tunne, et ma oleks parema meelega ükskõik kes neist, kas või pissimisraskustega mees, ainult mitte see loll mänedžer.
Pärast filmi rõõmustasin ma, et kui hea filmi ikka saab, kui tegelased on nii realistlikud, nagu päris. A. kahtles, kas realistlik on ikka õige sõna, aga kui ma ütlesin, et okei, kas nüüd kõik just ühes kohas ja korraga, aga kõnni paar korda Zavoodi sisse ja sa saad kõik need tüübid sealt kätte, siis sellega ta vaielda ei saanud. Haa.

Advertisements

6 kommentaari to “Ropud naljad ropendamata, ropendamine roppude naljadeta”

  1. mindfck said

    kle, koomiksifänn. seda sa pead nägema:
    http://sciencefictionobserver.blogspot.com/2009/08/first-laptop-discovered-in-flash-gordon.html

    …ehk siis läpaka pilt 1937-st aastast.

  2. nodsu said

    Tuletas mulle kohe meelde, et ma mõtlen aeg-ajalt, et kas klapiga moblasid tehakse sellepärast, et vanasti Star Trekis olid sellised klapiga vidinad.

  3. Serial K said

    ei, see on tänu aja tagurpidiliikumisele ja kvantamneesiale

  4. Serial K said

    õigemini viimase lünklikkusele

  5. Serial K said

    aga robotite disain on ühemõtteliselt ulmekatest võetud

  6. […] paljusid, teine aga solvab mind, vahepeal meenus, et kunagi olen juba üles märkinud, mis on roppus minu jaoks ja mis ametlikult, nii et mind ähvardab oht ennast korrata, aga midagi pole teha, miskipärast juhtusin jälle kaht […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: