Magritte viinapoes

september 30, 2009

Kuperjanovi Feenoksis oli täna ühe kassaaparaadi peal suur oranž silt:

“VABANDAGE, SEE EI OLE KASSA”.

Hangi endale või kaameraga telefon.

Koomiksiöö

september 28, 2009

Vaata siia.

Minna? Mitte minna? Algus kell üheksa tähendab, et ma oleks juba enne kahekümne nelja tunni algust magamata, aga teisest küljest tuleb kunagi selle aja sees vist nagunii natuke magada. Et teeks hakatust ja keeraks siis magama.
Ja tööde tähtajad kummitavad.
Aga teisest küljest magasin ma selle öö mullu maha ja tänavu sain napilt jaole, äkki on see Märk?
Aga kolmandast küljest, oleks ma talle juba mullu jaole saanud, ei oleks mul tookord üldse nii palju tähtaegu kraes olnud kui nüüd…
Ärme rambipalavikust ja värgist üldse räägigi.

——————————
Ei teinud sedapuhku ikka 24 h koomiksit. Tegin hoopis 4 l kompotti.

Kiirtoit

september 27, 2009

Säästuajal oleks vist viisakas odavaid retsepte üles riputada. Selle miksisin kokku siis, kui oleks väga suppi tahtnud ja mind oli isegi külla kutsutud suppi sööma, aga ma olin liiga haige, et minna. Niisiis mõtlesin meeleheitel, et teen kasvõi pulbrist kruusitäie puljongit, aga leidsin, et ei oleks oluliselt raskem mingeid päris koostisosi kah sisse panna ja niisiis kombineerisin kiiresti vaese hispaanlase küüslaugusuppi ja prantsuse sibulasuppi ja lisasin olulise komponendina oma laiskuse.
Supi sain siis nii:
panin õliga (oli vist oliiviõli, aga ega see kõigile ei maitsegi, nii et võib ka mingit tavalist rapsiõli võtta, millega ma enamasti praen) ja soolaga küüslaugu ja sibula poti põhja hauduma (ilma soolata lähevad nad praadima, mitte hauduma). Kuna oli külm olla ja nina kinni, siis natuke purustatud tšillit ka (jällegi sama, et ei ole obligatoorne). Viskasin sinna otsa ärakuivanud saiakontsud (nende puhul on peamine, et ei oleks magus sai, sepik kõlbab, juustusai kõlbab, must leib kah, ainult siis tuleb vähem vahemereline). Kallasin vee peale ja lisasin mingil hetkel ka toda põlatud puljongipulbrit (tegelt võib selle ära jätta, aga kui ma haige olen, siis millegipärast käivad just puljongipulbri neeldu peal). Mingit odavat (33 kr/l) valget pakiveini oli ka, just selleks kuskilt allahindluselt soetatud, et äkki panen kunagi supi sisse, seda sortsutasin juurde ja jätsin keema, kuni leidsin, et nüüd aitab.
Saab ka ilma veinita, tuleb ilma hapu maitseta supp. Kui lisada hoopis koort, saab jälle teistsuguse supi. Ja kui ikkagi tahta midagi haput, aga mitte veinimaitset, siis ma olen sedasama retsepti kombineerinud nii tomatitükkide kui ka sidruniviiludega. Niisiis on siin tegelikult kirjas juba neli supiretsepti, mitte üks, võib vist tänase heateo tehtuks lugeda.
Aa, siit saab veel paar erinevat suppi: kui panna hauduma ainult küüslauk ja leib ja pärast vesi peale, siis ongi vaese hispaanlase küüslaugusupp, hämmastavalt maitsev nii odava sisu kohta. Sinna võib muna sisse lüüa, kui on parajasti rikas tunne. Ja peterselli vms võib peale panna, kui on. Rohelist värki saab isegi aknalaual kasvatada.

Ma olen selle fikseerimise üle nüüd maru uhke, sest enamasti jooksen ma siis, kui mult retsepte küsitakse, umbe ja pähe tuleb ainult midagi sellist, et “vaata, mis sul kodus on ja siis tee midagi”.

Leia 10 erinevust

september 22, 2009

Kõigepealt see:

Ja kuna selle klipi miinus on nii kõva aktsendiga soome keel, et soomlased ise ei saa aru, et see soome keel oleks, siis ka tekst:

Näin laita kalakukkoa!
Nyt ota vettä ja soulaa,
Sen jälken voita, jauhoja,
Sen jälken vaivataan,
Sen jälken vaivataan!
Nyt raakaa kalaa, silavaa
Ja pannan taikinalle, rakas!
Näin laita kalakukkoa!
Nyt ota vettä ja soulaa,
Sen jälken voita, jauhoja,
Sen jälken vaivataan,
Sen jälken vaivataan!

(Ehk: kalakukkot saab teha nii: võtad vett ja soola, siis võid ja jahu ja siis sõtkud! Siis võtad toored silgud ja paned taignale.)
Nüüd see:

Occorre di carbone un vivo fuoco la casseruola;
cento grammi buoni di burro e di cipolla qualche poco.

Quando il burro rosseggia, allor vi poni
Il riso crudo, quanto ne vorrai
E mentre tosta l’agiti e scomponi.
Del brodo occorre poi, ma caldo assai;

mettine un po’ per volta chè bollire deve
continuo, né asciugarsi mai.
Nel tutto, sulla fine, diluire
Di zafferano un poco tu farai
Perché il giallo lo abbia a colorire.

Il brodo tu graduare ben saprai,
perché denso sia il riso, allor che è cotto.
Di grattugiato ce ne vuole assai.
Così avrai di Milan il risotto.

(ehk lühitõlkes: tee paja alla äge tuli, kuumuta võid ja prae selles sibulat, siis lisa riisi, sega hoolega, lisa vähehaaval hästi kuuma puljongit, nii et toit keemast ei lakkaks, aga ka kuivale ei jääks, siis lisa safranit. Süüa ohtra riivitud juustuga. See on Milano risoto).

Kolmas on see:

Visuaalne pool iseloomustab iseenesest seda sarja päris hästi, kuigi õigluse huvides tuleb öelda, et laul oli vähemalt televersioonis hoopis selles stseenis, mis on märksa vähem slash. See selleks, olgu ka siin mugavuse mõttes tekst, vähemalt selle relevantne, hm, tähendab, söödav osa:

Boil those black beans, honey
Mash them up real well
One big soft tomato
Just a handful of sorrel, well
Cut up your chilly pepper
Squeeze that garlic smell
One mouthful of drippings
A granddaddy onion and well, well, well

All I want is black bean soup
And you to make it with me
Honey won’t you
Be my love while love will stay
And wear your ribbons for me

Ehk: keeda mustad oad ära, tambi pudruks, lisa suur pehme tomat ja peotäis oblikaid;
haki tšillipipar peeneks, pigista küüslaugulõhna (hmm???), natuke praerasva ja sibul ja.

Soomlastele tuleb siiski punktivõit anda, kuna ka viimane näide pärineb neilt, nimelt olen ma ühes lastekooris seda laulu päriselt laulnud. Kontserdil. Tõlge on lihtsalt kõrvulukustav, eriti riimid, aga minus tekitavad ka mõned kokanduslikud üksikasjad küsimusi.

Suhkur piima sulama,
jahu hulka segame,
taignale meil panna jääb
võid ja veidi suhkrut.

Ahju peale kerkima
kaunid pätsid vormima.
Segame nüüd taignale
rosinad veel sisse.

Ahju nüüd suleme,
küpsevad saiad,
kui ahju avame,
kõik meile tulla võivad.

Eks ole – minusugune lihtne inimene mõtleks küll, et “saiad” võiks (ird-)riimida sõnaga “maiad”, aga kussa sellega. Miski selles kaunis laulukeses on äravahetamiseni sarnane kunagise plakatiluulega, mis mul kahjuks tervenisti meeles ei ole, aga mis algas järgmiste värssidega:

Hommikul end pesen, jahe
vesi mind reipaks teeb.

Lõpetamegi parem selle optimistliku noodiga.

Muidu on eurotekstid, eriti parlamendi omad, minu maitse jaoks natuke liiga tüütud, aga tore ikka, kui arutelu peakangelased, keda kõik kiidavad, on (vähemalt ingliskeelses versioonis) Thomas Mann ja mr Andersson. Konkureerivad ilu poolest komisjoni kunagise õigusnõunikuga.

Tegelt on mul huvitavamat tööd ka, võtan juba hulgemat aega hoogu, et juustuussidest kirjutada, aga kiire on. Juustuussidest juba niisama ülejala ei kirjuta.

Eeskujulik

september 16, 2009

Ometi on mõned aru saanud, et ei ole mõtet alal hoida eeskirju, mis on juba ette rikkumisele määratud:
Jalgratturitel lubatakse ühesuunalise tee märke eirata.

Suurbritannias mõistagi, mitte siin. Hmph.

Väike iluklipp

september 15, 2009

Juutuubi peal avastasin, et “Uhkuse ja eelarvamuse” tantsustseenis on ju “Mr. Beveridges Maggot”. Väga tore, seda tantsu olen ma ammu tahtnud teha ja kui ma mujalt seda muusikat ei leia, mängime kas või kellegi läpakaga. Ilus vaadata pealegi, tegelikult võiks enivei terve sarja uuesti üle vaadata. Nad tantsivad kusjuures täitsa õiget tantsu, kuigi kohati tundus mulle, et muusika ja pilt ei ole päris täpselt kokku kleebitud, sest kohati, kui muusikast kostis alles aa osa, siis olid tantsusammud juba otsaga bee osasse jõudnud.

Miss Elizabeth Bennetti näitleja on väga ühe meie trupi tantsija nägu. Mõistatage ise, keda ma silmas pean.

See on muidugi lahe, kuidas Playford paistab anglosaksidel kõlbavat mis tahes perioodi kostüümifilmidesse.

Praktiline anatoomia

september 10, 2009

Eile öösel nägin unes, et mul kukkus aeg-ajalt üks silmamuna peast ära, ma olin õppinud teda juba päris hästi tagasi panema, aga vahel ei saanud kohe panna ja siis ma pistsin ta suhu, et mustaks ei saaks. Kui mul lõpuks aega oli, siis tuli välja, et suus hoidmine ei ole ikka nii hea mõte, ta oli kuidagi liimist lahti tulnud ja kippus tükkideks lagunema. Või oli midagi muud viga, igatahes kui ma ta pähe panin, siis ei tahtnud päris hästi paika jääda. Ennegi oli ette tulnud, et kohe alguses ei olegi mugav, kõigepealt logiseb natuke oma koopas, aga seekord oli vist mingi põhjalikum jama. Umbes sama tülikas lugu nagu siis, kui päriselus plomm hambast välja tuleb.

Algajate renessanss

september 7, 2009

… ehk “keskaja tants”, mida siit järjekindlalt otsitakse (ei ole keskaja tants jah, aga ega keskaegsemat naljalt ei saa).

Neljapäeval ehk 10. septembril kell neli (16.00) tuleb Jakobi Mäe Kultuurikojas ajaloolise tantsu tutvumistund lastele, reedel ehk 11. septembril kell kuus (18.00) suurtele. Teismelised liigitan üldiselt pigem suurteks kui lasteks, arvestades, et kaks last, keda ma juba kindlasti tean neljapäeval tulevat, on seitsmeaastased.
Regulaarsed tunnid teeksin kõige parema meelega nii, et laste omad teisipäeva ja neljapäeva õhtupoolikul kell pool viis, suurte algajate omad teisipäeva ja neljapäeva õhtul kell kuus. Kui huvilised just tutvumistunnis kooris häält ei tõsta, et tahaks mingi teine kell või teine päev, siis nii jääbki.
Ulvi_ja_Ly_ja Suokass

PS: kõik teie, kes te siit iga päev keskaja tantsu otsimas käite – miks te kunagi ühendust ei võta? Ma ei hammusta, välja arvatud väga lähedasi tuttavaid.

Dilemma

september 4, 2009

Ühest küljest oleks mul tuleval neljapäeval võimalus natuke tantsuga raha teenida, kõhutäiest rääkimata. Tantsida meeldib, raha meeldib, süüa meeldib.
Teisest küljest oleks just siis võimalik tasuta gestalti nuusutada ja supervõimeid rakendades kolme tunniga kõik oma psüühilised probleemid lahendada. Tavaliselt on gestaldiasjad päris kallid, alati sellist võimalust ei tule.
Kolmandast küljest lubasin ma tuleval neljapäeval renessansstantsu lasterühmale tutvumistunni teha… ajaliselt mahuks nii või teisiti ära, aga sinna otsa oleks mugav teha ka täiskasvanud algajate tutvumistund, mis enam gestaldi ette hästi ei mahuks, esinemise ette küll.
Õõõhhh.
Vasaku käe nimetamats valutab ka ja teeb mingeid vihjeid, et ei tohi kogu aeg tööd teha.