On see nüüd Jung või Freud
detsember 17, 2009
Nägin unes meest, kes kartis ennast paljalt peeglist vaadata: talle tundus, et ei näe seal mitte ennast, vaid tundmatut mustas mantlis, mustas ülikonnas liputajat. See oli une taustainfo, unes ma nägin seda hetke, kuidas ta parajasti järjekordselt õhtul suurest toapeeglist paljana mööda läks, hirmu alla surus ja magama heitis. Tuba oli pime. Ja siis nägin mina, pealtvaataja, kuidas toauks vaikselt avanes ja koridorivalguse taustal võis aimamisi näha, kuidas keegi mustas mantlis kogu uksest väljub.
Kusjuures selles mõttes ei olnud õudukas, et mina ei kartnud midagi, see mees kartis, aga tema jälle õnneks seda musta kogu ei näinud.
Ma panustaksin Jungile.
MeeldibMeeldib
oli ikka toauks või avanes peegel?
MeeldibMeeldib
aga jah, see oli ikka jung, kuigi ma pole kumbagi lugenud, aga ma tean üldjoontes ikka, mis kellelgi mätsib
MeeldibMeeldib
a kui keegi http://www.nytimes.com/2009/12/12/arts/design/12jung.html?_r=1 selle eesti keelde tõlgib, siis ma tahaks lugeda
MeeldibMeeldib
Toauks oli see, mis avanes, peegli vastas. Mina, pealtvaataja, vaatasin umbes sellest suunast, kus peegel oli, ja ise peeglit ei näinudki, ma lihtsalt teadsin, mida see mees kardab, või olin seda kunagi varem näinud.
MeeldibMeeldib
Vaartädiga juhtus algkoolis (~1890) umbes sama lugu, et oli korrapidaja vms, pidi tulema enne teisi klassi, ahju küdema panema. Teeb välisukse lahti – pimedas klassis seisab tont ja vahib vastu. Siis olnud vapper klassivend, kes läks kartmata sisse ja leidis, et see oli ukse vastas suur peegel. Klassivennast sai suurena kindral! ☺
MeeldibMeeldib
Kui täpne olla, siis vastupidine lugu – minu unes arvas tegelane, et toas on peegelpilt, aga oli hoopis mingi kele.
Ma läheks ka ise pigem Jungi peale välja, ainus freudikalduvusega teema oli seal liputaja oma.
MeeldibMeeldib
Tase 😀
MeeldibMeeldib