“Alatriste” montaažilauale jäänud episood

detsember 22, 2009

Vaatasin “Kapten Alatriste” ükspäev ära, tunne jäi… selline keskmine, halb ei olnud, aga hingepõhjani ei vapustanud ka. Pilt oli ilus küll, mis sa Velázquezest ikka tahad. Üks mõte, mis mind vaatamise ajal kummitas, oli see, et annab ikka tunda küll, et film on viie raamatu põhjal tehtud – eriti nii umbes teine viiendik meenutas kangesti treilerit, nii kiiresti hüppas stseeni pealt teisele, et repliik – vasturepliik – hopp! uus stseen. Ja katsu siis neil kõigil ilusatel meestel vahet teha. Lisaks tuli meelde vana mõte, et küll võis riiakamat sorti meesterahvastel Kolmekümneaastase sõja paiku tore elada olla. St küllap varem oli sama tore, aga sealt edasi läksid võitlemiskraanid ju üha rohkem kinni, lõpuks saigi ainult sõjas võidelda ja sedagi enamasti distantsi pealt, duellist võid ainult unistada. Ja kolmas mõte oli, et hoopis see näitleja oleks võinud Aragorni mängida – kuni tuli meelde, et ups, mängiski, ainult et mis häda tal küll tookord oli selline ilueedi olla. Igatahes praegu, kus ta halvem välja nägi, nägi ta palju parem välja, kui te saate aru, mis ma sellega öelda tahan.
(Täiendus: kui oli galeeristseen, kus lihased lausa silmnähtavalt kasvasid, tuli veel ette, et tänapäeval tehakse sellist asja ju vabatahtlikult, mõni maksab koguni peale.)

Järgmisel öösel juhtus aga selline lugu, et ma läksin magama, uni ei taha muidugi tulla nagu ikka ja siis ütlen ma endale: “Hommik on õhtust targem”, et see neetud mõtlemine ükskord järele jätta. Ja kohe näen ma sellist uinumiseelset poolund, nimelt oli selle lause öelnud hoopis vana kapten, kes oli nooruki enda üles kasvatada võtnud, ja mina nägin, kuidas nooruk selle peale muigas. Siis läks kapten laeva peale, puudutas juba tüüriratast, kui pöördus äkitselt ringi, ja mina teadsin, et nüüd sai kapten aru, misasja nooruk muigas: nimelt mõtles nooruk, et hommik on jah õhtust targem, nii et noored teavad asju paremini kui vanad. Ja ma teadsin, et nüüd läheb kapten teda kohe nahutama, et ta nii ülbe on.

Ja selle koha peal ütles kapten hoopis: “Ah, kus ma praegu alles peeretasin.”

Noor ja vana

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: