Muusikameem

veebruar 2, 2010

Tähelepanelikumad nägid, et ma olen juba jupp aega ühe meemikese võlgu ja sedapuhku sattus päris loominguline teine. A sellepärast võttiski nii kaua aega, eriti raske oli inimesi välja mõelda.

Meem ise aga oli niisugune.

1. Vasta all olevale kolmele küsimusele nii nagu heaks arvad. Mida põhjalikumalt, seda uhkem. Hea kui lingid jutuubi või kuhu tahes, et näidiseid kuulata saaks.
2. Anna 3-le kolmandas punktis nimetatud blogipidajale meemi “teatepulk” edasi ning teavita neid meemis osalemisest näiteks nende kommentaarilahtrisse. Või helistades kui numbrit tead. Või kolme lõdva tulbi, nukra naeratuse ja tordiga ka külla minnes.
3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi ja annab tuld, nii et rägastikus tuli taga.

Küsimus 1: “Kui sa saaksid vabalt valida kõikide maailma muusikute ja ansamblite seast, siis kes võiks sinu pulmas esineda ja millist lugu sa nende esituses kindlasti kuulda tahaks (ei pea nende enda laul olema, võivad coveri teha)?

Küsimus 2: “Millist laulu sa iseenda matusel kuulda sooviks ja miks?”

Küsimus 3: “Leia kolm blogijat ja põhjendades muusikavalikut seosta neid mingisuguse ansambli, plaadi või lauluga ning ulata neile teatepulk edasi.”

1. Ajan küsimuse kohe uljalt lõhki ja panen kirja mitu laulu. Pulmamarsiks võtaksin esimeses järjekorras “Chacona a la vida bona”* Hespèrioni variandis, kahjuks on siin lingi taga ainult muusika kuulda, aga muusikud ise on ilusate piltide taga peidus. Tõsi, slaidiprogramm on väga ilusasti kokku pandud. Kusjuures panin alles nüüd tähele, et see ju ongi pulmalaul.

Kohe, kui sõrmus sõrme pandud, võiks kuuldavale tulla selline õpetlik lugu ja palun, palun, palun sellesama koreograafiaga komplektis.

Pulmavalsi asemel võtaksin Zefi “Marocco“, palun, kuigi see ei ole valss. Hoiatan ette, et video läheb kuskilt keskelt alates väga stroboskoopiliseks, nii et vähemalt mina pidin ta nurga taha ära panema, aga helikvaliteet oli sellel klipil parem, kui sama loo kontsertlindistustel. Ja kui peab just valss olema, siis sama bändi “Valse mesterieuse”, mida juutuubis kahjuks pole.

Pulmatangoks tahaksin “Por una cabezat”, aga ilusad versioonid, mis ma netist leidsin, ei olnud kõige mugavamini tantsitavad ja tantsitavad variandid ei tundunud jälle olevat niisama kuulatavad, nii et jätan parem teie hooleks kõige ilusam variant üles leida. Aga Zefi lugusid otsides leidsin ühe tangofiilinguga ilusa Venetsueela valsi, nii et tangovalss on igatahes soolas.

Ja õhtul, kui külalised hakkavad ära vajuma, siis pulmaöö soojenduseks chaconas – selle klipi esimene lugu (edasi tuleb üks lauldud chacona, mis on natuke teise tundega ja kannatab väikesele failile iseloomuliku lameda helikvaliteedi all rohkem, nii et esimese aplausi ajal võite kinni panna, kui uudishimu ei ole). Olgu see meem tänatud, et ma sellise toreda bändi leidsin.

2. Läheb samuti lõhki, sest kesse oskab ennustada, millist meeleolu vaja.
Asjakohaselt fatalistlikku: Lonesome Valley. Minu arust on siin raskus ja kergus väga ilusasti tasakaalus, aga kui kohalviibjad tahavad samast loost tõsisemat ja dramaatilisemat versiooni, olgu lahke.
Või siis veidi moosisemat fatalismi, tuttavat barokiliini ajades. Lugu ise polegi nii moosine, aga Marco Beasley esituslaad sisaldab piisavas koguses suhkrut, et talle see omadus anda. See annaks muidu süngele üritusele südantkergendava kämbihõngu – ainult et kui ma kuskilt peaks nägema neid liigutusi, mida see mees lauldes teeb, siis võivad matuselised arvatavasti minu kohta hüüda selle igatsetud lause: “Vaadake – ta liigutab!”, naerukrampides nimelt, sest kui ma teda sellest videost esimest korda nägin, pidin ma püksi tegema.**

Optimistliku variandi on e. juba ära võtnud, aga mis siis.

Kui tahetakse nutta, siis raudselt see hobuselaul, ärge ainult paluge, et ma tõlgiks, muidu ma nutan klaviatuuri päris märjaks ja ei saa enam kirjutada.

Ja kui tahetakse, et ma liigutaks, aga Marco Beasleyt ei ole parasjagu võtta, siis vast mõni kärtsum Folia või Jacaras ajab asja ära.

3. Kõige esimene blogija, kellega ma mõne loo suutsin paari panna, oli V.A.: ingli laul jõuluoratooriumist, harmooniline, helge ja parimas mõttes vanamoeline (ja saksa keeles pealegi). Mulle tundub, et laulja on Emma Kirkby, aga kirjas seda kahjuks ei ole, nii et pead anda ei saa.

Järgmiseks ajasin koju Plasma-Jacki. Tema puhul oleks kõige odavam tee olnud viidata mõnele laulule, millega ta ise on mind tutvustanud, aga lõpuks otsisin ikkagi oma mälupangast midagi, mis sobiks tema blogipersona‘ga: põgus, distantseeritud ja perioodiliselt irooniline. Pingviini kohviku orkestri Air à danser.

Kui pingviinid mulle aga juba näpu alla sattusid, siis näppisin neid muudkui edasi, leidsin ühe oma noorpõlve lemmikloo ja tahtsin seda kohe kellegagi paari panna. Ja hoolimata paksust isiklike assotsiatsioonide kuhilast (kellesse ma siis armunud olin, kellega sõber ja nii edasi) triivis lugu hoopis Kaamose juurde: raskemeelne, aga ujub ikka üllalt edasi või umbes nii.

Kuna ma sain pingviinide abiga kohe kaks inimest kaetud, oli ühest küljest tunne, et kolm sai sohiga täis, teisest küljest rahulolutunne, et nüüd võin ka selle küsimuse lõhki ajada, ja nii libistasin siia sisse Hajameelse. Ta jäi viimaseks, kuna esialgu tahtsin talle jagada Hamza El Dini vesiratta-lugu, aga see on nii pikk, et on torus mitmeks jupiks hakitud ja ma kardan, et sedasi ei saa õiget elamust. Siis tahtsin võtta Boubacar “Kar Kar” Traoré “Sa golo”, aga seda jälle ei leidnud, nii et lõpuks jäin Kar Kari teise laulu juurde, millele ei ole siin videos küll pealkirja lisatud. See-eest on palju ilusaid inimesi.

———————————————————————-
* Leidsin sellest laulust ka ühe kena kontsertesituse, mis hämmastas mind sellega, et laulja vehib kogu aeg oma pea ja muude kehaosadega, ühesõnaga teeb kõike seda, mida ma olen õppinud vältima, kui ma ei taha õhuvoolu ära katkestada ja häälest jõudu välja lasta – ja sellest hoolimata ta hääl ei katke ja kannab rohkem kui minu oma ilma vehkimata, kuigi visuaalselt hajutab see rabelemine natuke tähelepanu. Elu on ikka ebaõiglane.
** Mõlemat fatalistlikku matuselaulu kaalusin tegelikult Wildi tunnuslooks, aga kuigi sõnum klapib hästi, ei ole kumbki meloodia minu kõrvus päris Wild ja midagi targemat ka ei osanud pakkuda.

5 kommentaari to “Muusikameem”

  1. Oop said

    Oh, ei ole minust erilist meemitajat. 🙂

    Pulmas… ma pole kindel, oli vist ikka Mendelssohn. Kui isevalimiseks läheks, annaksin ohjad pigem teisepoole kätte, nii et arvatavasti midagi Grapsilt, AC/DC-lt või muudelt klassikalistelt heliloojatelt. Eks hõbepulma aegu saab kuulda, see kraam peaks ka kehva kuulmise korral sobima.

    Kõige parem matusemuusika, mida ma kuulnud olen, oli yks flöödimängija. Mina ise valiks ehk mõne jaapani või hiina loo, neil selliseid vaikseid ja rahulikke kyll. Kaitsku kõik jumalad meid traditsioonilise Eesti plekkpasunakoori eest.

    Aga päris ehtsaid vastuseid ma anda ei oska, ei ole selline memeetika minu rida. 🙂

  2. kaamosrules said

    Ullumaja, ma ütlen, ullumaja.
    Mina, kellele ei ole mitte karu lihtsalt kõrva peale astunud vaid on selsamasel kehaosal tša-tša-tšad tantsinud ja muusikameem!
    Ma püüan, ma püüan, luban!

  3. nodsu said

    Oop, igatahes tegid sa poolgi rehkendust siinsamas ära 🙂

    Kaamos, küllap omad meeldimised on ikka olemas. Ma kuulen sellist karu ja elevandi juttu vahel ka oma elukaaslaselt, aga ikka on tal omad lood, mida kuulab ja millega seoses tal mingid tunded tekivad.

  4. V.A. said

    Aitäh mind meeles pidamast! Heinrich Schütz istub mulle tõesti vägagi hästi. Ja Köstritzis olen ma vist isegi käinud. Mis puutub piiblitsitaati ja erit lausesse “Fürchtet euch nicht!”, siis liigutab ka see mind väga. Sellest võiks isegi pikemalt kirjutada, aga las ta olla.

    Nüüd, see tseremoniaalne asi. Kui keegi tahab kunagi mu matustel tingimata muusikat kuulata, siis, jah, kui neile meeldib, siis minu pärast võib selleks olla ka vabalt seesama Schütz, või Bach. Näiteks. Aga ei pea vokaaliga olema. Üldse, kuulaku, mida heaks arvavad. Mina olen kõigega enam kui rahul.

    Pulmade puhul võiksin ma aga ju natuke kaasa rääkida. Ja pulmadega on nii, et neid ei kujutaks ma ausalt öeldes eriti ette ilma klezmerita. Kui pidada, siis juba suurelt ja lõbusalt, mõtlen. Ja muidugi peaks orkester siis ikka live’is esinema. Et aga ühe enam-väjem korraliku klezmerorkestri tellimine on Eesti oludes kahjuks üsna keeruline, siis tuleks pulmad ära jätta või pidada need kusagil mujal, mis oleks samuti keeruline.

  5. Kaamos said

    Hm, polnudki kõige hirmsam, sai üle tüki aja igasugust head, vähem head ja kräppmuusikat kuulata. Ühesõnaga: ära tegin 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: