Asjad, mis mulle närvidele käivad

veebruar 15, 2010

Suvalises järjekorras:

kui oma eruditsiooniga laiamiseks viidatakse mis tahes keeles kirjutava/kõneleva/avaldava võõrautori teosele ingliskeelse pealkirjaga. “Ma lugesin hiljuti “The Name of the Rose’i” ja “Godardi “Breathless” on nii lahe film”. Kui juba laiatakse, siis laiatagu asjatundlikumalt;

kui aetakse pidevalt segi see, mis on, ja see, mis peab olema. Isegi hea ja adekvaatne maailmakirjeldus ei ole veel eetika;

kui mingi kuradi suusasprindi pärast jäetakse õhtul kriminull ära. Tehku lümpja ajaks ETV2-st spordi-erikanal, hundid söönud ja lambad terved.

Ja veel üks nähtus, mis kuulub õigupoolest teise nimekirja, “asjad, millest ma aru ei saa”:
kui inimesed solvavad üksteist neti peal tõsiselt (sarkastilisi ja iroonilisi solvangupritsimisi ma siin ei arvesta, eks ole) ja suhtlevad pärast südamerahuga edasi ja justkui tahakski edasi suhelda, justkui oleks kogu aeg tahtnud edasi suhelda. Ma olen ka ise neti peal inimesi solvanud, aga sinna juurde ei kuulu mul plaan nendega edaspidi läbi käia. Solvamise mõte on ikkagi see, et kedagi endast eemal hoida. Vahel mõtlen mõne inimese osas küll ümber, aga siis ongi raske ja ebameeldiv ja piinlik ja tuleb vabandust paluda, kui õnnestub.

Tegelikult on neid asju, millest ma aru ei saa, natuke veel, ausalt.

PS:
just praegu tuli meelde, et mulle käivad närvidele ka veebilehed, kus ei ole pea ühtegi kohta, kuhu rahulikult klikkida saaks, ilma et kuhugi satuks. Vahel on ju vaja vasakut või paremat klahvi klõpsata, et rippmenüüdest lahti saada, või mõnest brauseris ka selleks, et “find”-funktsioon õigest kohast otsiks. IMDB, muidu igati tore koht, on kahjuks üks kurb näide

Advertisements

27 kommentaari to “Asjad, mis mulle närvidele käivad”

  1. AV said

    Esimese punkti juurde: jaah, aga kui inimene tõesti on nt muukeelset raamatut lugenud tõlgituna inglise keelde, mida räägib 2000 korda rohkem inimesi kui eesti keelde ning tõlkepotentsiaali (ja -kvaliteeti 😉 ) on seega rohkem, ning ei pruugi teada, mis pealkirjaga on see (kui on) eesti keeles või originaalis – vrd kas väita, et loetud on 村上春樹 raamat 神の子どもたちはみな踊る (Kami no kodomo-tachi wa mina odoru), kaunistades end just nagu sellise võõrkeele oskusega, mida tegelikult ei osata, või mainida, et tegelikult oli kaane peale kirjutatud „Haruki Murakami” ja „after the quake”, mida mu teada eesti keelde tõlgitud ei ole, kas ta siis peab silmad peast välja häbenema? ☺ Samas algupärandi või loetud tõlke omaalgatuslik pealkirjastamine otsetõlkega eesti keelde ei lähe kah mitte, sest nii saaks igaüks ise tulemuse ja lõpuks ei tea keegi, millest täpselt jutt.

  2. nodsu said

    Hüva, täpsustame kriitikat. Kui tõesti on tegemist keele või teosega, mis on kõige kättesaadavam inglise keeles, siis on mõistetav. Aga seda trikki tehakse pidevalt mingite Euroopa teostega ja mitte ainult vähetuntutega, vaid ka (või koguni enamasti) sellistega, mis on kas eesti keelde tõlgitud või millel on eesti keeles kanooniline pealkiri olemas.

    Ega ma neid näiteid juhuslikult ei toonud, “The Name of the Rose” on üks tüüpilisemaid. “Jacques the Fatalist” on samuti silma puutunud. Ja nende puhul ei ole see õigustatud isegi siis, kui raamat tõesti kõigepealt inglise keeles ette sattus. Hoolimata sellest, et “Roosi nime” inglise tõlge olevat parem kui eesti oma (ka mulle jäi see raamat omal ajal kõigepealt inglise keeles näppu, kui itaalia keelt veel ei osanudki, ja eesti tõlkeni pole jõudnud, nii et ei oska kvaliteeti hinnata).

    Muide, raamatut lugenud inimese pealkirjatõlge ei pruugi sugugi nii hirmus arbitraarne olla. Mingi viite peaks jah lisama, raskesti translitereeritava materjali puhul suvalises lingua francas versioonile, aga kui on hea pakkumine, siis ei takista miski sellel kaanoniks muutumast.

  3. AV said

    🙂 Mu leivaamet on tõlgete toimetamine ja just eelmisel nädalal murdsin end läbi tõlkest, mille eriala oli täpselt minu muistsete õpingute oma, aga tõlkija oli nähtavasti võtnud sarnaseid sõnu halvast sõnastikust, sisu vähimatki mõistmata. Sellest siis minu üldine skepsis omaalgatuslike tõlgete suhtes.

  4. nodsu said

    Mis muistsed õpingud need olid?

    Ma arvan, et kui keegi loeb ilukirjandust ja oma lõbuks, siis selleks ajaks, kui raamat läbi saab, peaks tal juba olema ettekujutus, millest juttu oli.

  5. ep said

    kas “breathless” on “viimsel hingetõmbel”? no ma olen ju see inimene, kes ei tea, kes mingi filmi teinud on. (kuulus rezhisör oli ja godard on kuulus, järelikult…) ja ma ei tea ühtegi filmi nimega “hingetu”.

    vbl sa hindad inimeste teadmisi lihtsalt üle? äkki nad ei tea, et need on miskid kuulsad asjad, said ahaa-elamuse ja tahavad nüüd seda kogu maailmaga jagada?

  6. nodsu said

    “Viimsel hingetõmbel” jah. “À bout de souffle” on originaalpealkiri ja ei vaja õnneks mingit translitereerimist.
    Ja seda paneb vaataja vast filmi jooksul ikka tähele, et film ei ole inglise keeles, nii et äkki tasub järele kontrollida, kas režissöör pani meelega võõrkeelse pealkirja (vahel ju juhtub, sama Godardi “Week-end” näiteks – a teisest küljest, kui palju see week-end prantslase jaoks enam võõrkeelne väljend ongi?) või on tegemist juba tõlkega.

    Aga “Breathless” tekitab segadust juba sellepärast, et sellise nimega film on ka päriselt olemas.

  7. k said

    ma mõtlen alati, kuidas ma ei mõista inimesi, kes 2 minutit lifti ootavad, et teisele korrusele sõita. ja 10 minutit bussi, et raadiomaja juurest kaubamaja juurde sõita.

  8. R.E. said

    V.A. ytles: “Samas algupärandi või loetud tõlke omaalgatuslik pealkirjastamine otsetõlkega eesti keelde ei lähe kah mitte, sest nii saaks igaüks ise tulemuse ja lõpuks ei tea keegi, millest täpselt jutt.”
    Just nimelt! Ma ei ela Eestis ja vahel ma ei teagi, kas ja kuidas on eesti keelde mönda filmi pealkirja tölgitud. Ja vahel on seda lausa muudetud, st. kohmaka otsetölke asemel on midagi muud.
    Mäletan, kirjutasin pikalt yhest uuest filmist, teadmata kuidas selle nimi eesti keeles välja näeb, arvasin, et pole veel seal ekraanilgi. Pärast muidugi sain teada, et millegipärast on uued filmid Eestis ysna kiired ekraanile tulema ;). Kahjuks keegi ei jätnud mulle täpsustavat kommentaari.

    Kui aga asi puudutas hoopis kommenteerimist, siis jah…hypata välja väitega, et see vöi teine asi oli ‘eriti lahe’ ilma pöhjenduseta miks ja mismoodi on lihtsalt netiruumi risustamine.

  9. V.A. said

    Teatan avalikult, et hoolimata meie initsiaalide teatavast kokkulangevusest ja ka meid tõenäoliselt siduvast tõlkeharrastusest ei ole ma mitte kuidagi seotud AV kommentaaridega ei nüüd, enne ega edaspidi.

    P.S. Mulle meeldib endale anda teose pealkiri, mida eesti keeles (veel) ei ole, originaalkujul ja siis lisada sulgudesse eestikeelne tõlge, mille ma teen oma parima äranägemise järgi. See signaliseerib, et minu tehtud tõlge on vaid üks võimalikke variante.

    Mis veel tekstipealkirjadesse ja nende nimetamisse puutub, siis pooldan põhimõtteliselt seda, et kui eestlane on lugenud teost pealkirjaga “The Sorrows of Young Werther” ja sellest mingis oma tekstis teistele kuulutada tahab, siis nimetagugi just see pealkiri — sest ta on lugenud nimelt seda teost, mitte näiteks eestikeelset tõlget “Noore Wertheri kannatused” ega venekeelset tõlget “Страдания юного Вертера” jne, rääkimata originaalist “Die Leiden des jungen Werthers” jne.

    Ühtlasi mulle meeldiks ka, et lugeja teadvustaks endale, kas ta loeb originaali või tõlget. Näiteks tõlkija nime võiks ju ka vahel lisada — tihti ei mainita tõlkijat ka ajalehearvustustes, nii et jääb mulje, nagu tekst oleks kuidagi omaalgatuslikult eesti keelde siirdunud. (Aga see on tühi lootus muidugi — ja pole ka midagi katki tõtt-öelda, et teksti tausta- ja tekkelugu endale ei teadvustata. Mis parata. Ja tõlkijate diktatuur poleks parem mis tahes muust diktatuurist.)

  10. nodsu said

    R.E – ometi loodan ma, et kirjutades uuest prantsuse filmist, ei pealkirjasta sa seda inglise keeles. Ma mässan kõige jõuga selle vastu, et ingliskeelne pealkiri on igal juhul kanooniline, ükskõik mis keeles tehtud filmi või mis raamatuga on tegemist. Vähemalt Euroopa filmide puhul võiks olla elementaarne, et üheselt mõistetav pealkiri on originaalpealkiri.
    Ja nagu ma täpsustasin, eriti mõttetu on ingliskeelsus sel puhul, kui teos on ammuilma eesti keeles olemas või kanoonilise pealkirjaga.

    V.A. – mis puutub Wertherisse, siis ausalt öeldes vaataks ma seda ingliskeelset varianti natuke aega lolli näoga, siis nopiksin sealt välja pärisnime ja tõlgiks ta endale arusaadavale kujule. Nii et kui tahta rõhutada, et lugesin vaat just seda ja seda tõlget, oleks hädavajalik panna juurde kas originaalpealkiri või pealkiri, mille all raamatut siin tuntakse. Ka mina võin öelda, et ma olen lugenud “Micimackó” raamatut, aga seni kuni ma ei täpsusta, et tegemist on ungarikeelse versiooniga “Karupoeg Puhhist”, ei saa peaaegu keegi aru, mida ma silmas pean. Kusjuures selle ungari versiooni on tõlkinud kuulus Ungari kirjanik Karinthy, nii et ungarlased ise räägivad, nagu see oleks sama hästi kui omaette teos – umbes nagu siin räägitakse, et Tukla “Seitse venda” on veidi teine teos kui originaal.

    Aa, ma oleks nagu näinud kedagi kuskil rääkimas Aleksis Kivi raamatust “Seven Brothers”. Millegipärast eelistaks ma sellele kohmakat otsetõlget “Seitse venda”.

  11. K said

    ajaa, ma ei hakka seda oma blogis linkima, aga seeria “Strindberg ja Heelium” on lihtsalt liiga vaimukas, et seda nägemata edasi elada:
    http://www.strindbergandhelium.com/

  12. K said

    (sind facebookis ja msnis ei ole, sellepärast)

  13. nodsu said

    Muide, mis puutub lifti- ja bussiootamisse, siis on Kannil üks naljakas lugu autosõidust või õigemini käimaajamisest, aga äkki ta tahab seda ise rääkida.

  14. ep said

    “Ja nagu ma täpsustasin, eriti mõttetu on ingliskeelsus sel puhul, kui teos on ammuilma eesti keeles olemas või kanoonilise pealkirjaga.”

    kas sa arvad, et nooremad inimesed vaatavad filme eesti keeles? et võtavad raamatukogust või ootavad millal mõni eesti telekanal suvatseb näidata? minu arusaamist mööda vaatavad nad enamasti ikka netist ja kui originaalkeelt ei mõista, siis inglise supakad on enamasti ikka leitavad. mis võib tekitada näiteks olukorra, et eestikeelset nime ei tea ja prantsusekeelset lihtsalt ei mäleta (mingi suflee vist oli, eksole). kahtlemata saab guugeldada ja imdeebeest otsida ja mida iganes, aga kui pole oluline, siis ei otsita. lihtsalt, inimesed enamasti ei pea vajalikuks kohe guugeldama tormata, kui neile mõni film meeldis. elavad saadud emotsiooni mullis ja on sellega rahul.

  15. nodsu said

    Odot, aga kuidas nad neid filme tõmbavad, kui nime ei tea?

    Pealegi, teiste filmivaatamisharjumused mind eriti ei morjenda. Vaadaku või pealelugemisega (mis vist siiski eestlaste hulgas väga levinud ei ole). Lugegu või “Seitset venda” inglise keeles, selle tegemiseks võib isegi mõistlik eesmärk olla. Aga kui ma loen eesti tekstis Aleksis Kivi raamatust “Seven Brothers” või kuulen räägitavat filmist “Nights of Cabiria”, siis jätab see mulle umbes sama intelligentse mulje kui need, kes on tekitanud eestikeelsetes tekstides skolastiku nimega Foma Akvinski või Hispaania kuninga Philip IV või tolle isa Charles I.

    Muide, peaaegu samal teemal:

    See, kes tõlgib Adam, Eva, Lazarus, apostel James ja püha Yrjö, hoidku käed kirikuloost eemale.

  16. nodsu said

    AV vihjas ennist probleemile, mida teha nt jaapanikeelsete pealkirjadega – mul tuli Jaapani filmidest meelde selline näide nagu “Yojimbo”, mis käibib ladina tähestikuga aladel just sellisel kujul, translitereeritult, aga jaapani keeles. Enamasti isegi ingliskeelsetes tekstides. Nii et ka võõra kirjasüsteemi puhul ei pea esimene lahendus olema tingimata inglise keel.

    Muide, “Hispaania kuninga Charles I” ilmumise saaks ju samuti välja vabandada, et näe, noor inimene luges netist, et “Charles I of Spain”, kust tema peab teadma, et siin öeldakse sama mehe kohta Carlos, rääkimata sellest, et kust ta vaeseke peaks teadma, kuidas hispaanlased mingit oma kuningat nimetavad.

  17. ep said

    mism6ttes kuidas t6mbavad? ingliskeelse pealkirja j&rgi muidugi.

    aga see inglaste komme nimesid ymber teha on t6esti saatanast. t6lkijatelt muidugi eeldaks, et nad saavad aru, millal on vaja kasutada originaali nimekuju ja millal eestikeelset v6i kohalikku vms. noh, et kirikuloos on eestip&rased nimekujud, mis aga ei v&lista pyha yrjo nimelist tegelast m6ne soome kirjaniku jutus n&iteks. aga tavalisele inimesele ma v&ga ette ei heidaks, et ta k6iki karisid ja salakavalusi l&bi n&ha ei oska.

    aga nende pealkirjadega teeksin ma kyll vahet, et kas jutt on mingis blogisabas v6i nt sirbis. st kui keegi ametlikus ajakirjanduses kirjutab, siis ma eeldan professionaalsust, samas kui lihtsalt seltskonnas emotsioonide jagamisel pole see oluline.

  18. nodsu said

    Teisest küljest on paljudel blogijatel hea harjumus kuhugi allik- või infoleheküljele linkida – filmidest kirjutades näiteks IMDB-sse. Ja kui IMDB lehekülg juba leitud, siis on seal ka igasugused pealkirjad näha.
    Pealegi on siis ka ühemõtteliselt selge, mis filmiga tegemist ja võib oma lõbuks pealkirjade tõlkimisega lustida.

    Üldiselt – ega mul ei olegi mingeid volitusi kellelegi midagi ette heita, aga mis ma teha saan, kui käib närvidele. Umbes nagu keegi veaks küünega mööda tahvlit.

  19. AV said

    Vastuseks 4. kommentaarile: tõlge oli paar tuhat metallikaubanimetust, millest täkkesse oli läinud umbes veerand, ja muistsed õpingud olid materjaliteadus.

  20. K said

    aint et kas meie Carlos I mitte Karl V-ks ei kutsu

  21. K said

    vist sõi spämmirobot mu kirja ära, a ma märgin uuesti, et hispaanlaste Carlos I-st hüütakse siin pigem hoopis Karl V-ks

  22. R.E. said

    Oh jumal kyll! Ma ajasin AV ja V.A. segi. No mis nyyd saab…VABANDUST!!!

    Aga jah, see film oli ingliskeelne ja ma kasutasin originaalpealkirja.
    Prantsuse filmide puhul…paneb täitsa mötlema. Kuna keelt ei oska, ehk olen isegi äkki kasutanud ingliskeelset varianti, ikka imdebee töttu. Kuid seal nad ju annavad originaalvariandid ka. Pean kontrollima.
    Yhesönaga, lähen kontrollin ja siis lähen nurka ja häbenen. Täna kohe on pöhjust.

  23. nodsu said

    Sul on väga huvitav filmiblogi muide, pole häbeneda midagi.

  24. Serial K said

    <iMuide, “Hispaania kuninga Charles I” ilmumise saaks ju samuti välja vabandada, et näe, noor inimene luges netist, et “Charles I of Spain”, kust tema peab teadma, et siin öeldakse sama mehe kohta Carlos, rääkimata sellest, et kust ta vaeseke peaks teadma, kuidas hispaanlased mingit oma kuningat nimetavad.

    uus katse targutada (su spämmifilter ei austa mind): eestlased kutsuvad seda meest tegelikult hoopis Karl V-ks, mis ei olegi nii ilmselge, eksole.

  25. nodsu said

    Karl V ja Carlos I suhe on nagu Ehatähel ja Koidutähel –
    osutus on sama ja tähendused erinevad. St eesti keeles öeldakse sama mehe kohta mõlemat moodi, olenevalt sellest, kas räägitakse Saksa Rahva Püha Rooma riigi keisrist või Hispaania kuningast.

    Ma lähen vaatan, mis spämmifiltris toimub.

  26. nodsu said

    Muide, wordpressis ümbritsetakse kursiiv em ja /em märgenditega, mitte i ja /i-ga.

  27. V.A. said

    Noh, need kroonitud peade nimed, eks seal või ju segadus tekkida küll traditsioonide rägastikus. Ka sakslased nimetavad igasugu prantsuse Louis’sid muretult Ludwigiteks.

    Ja eestlastelgi, kes on ju suurema osa teadlikust ajaloost elanud ikka monarhiates, on n-ö omamehes-naisestatud riigipäid olnud: näiteks Peeter, Katariina, Paul — mis eiravad täiesti venepäraseid nimekujusid. Nii et ka mingi Louis võiks olla minupärast Ludi vms või Carlos võiks olla Kaarel või Karla jne.

    Omakeelsete monarhide puudumine ja eesti õigekirja konventsioonid tekitaksid aga taolise eestistamise ka eksperimentaalsel läbiviimisel ebalust. Pole harjunud! Ka 1918. aastal soomlaste kuningaks pakutud Friedrich Karl von Hessen-Kasseli soomepärane nimekuju Väinö I oli Soome elanike meelest pigem kentsakas (ja mõeldudki vist rohkem või muu hulgas pilana). Aga võiks ka nii, miks mitte. Võib-olla olekski tore ja mõistlik. Ja miks ei võiks ühe kuninga nimi olla Väinö?!

    Vist Tõnu Õnnepalu oli see, kes kusagil (“Harjutused”?) rääkis, et tegelikult võiksid evangeeliumidki kanda teisi nimesid: Madise või Mati evangeelium, ja Marguse ja Jaani ja mis see Luukas eesti keeles võiks ollagi — nii nagu mõnedel rahvastel ongi kombeks.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: