Aprillijutlus

aprill 4, 2010

Päeva ajal tuli selline mõte pähe, et kui Ülestõusmispüha peaks sattuma 1. aprillile, siis saaks lavastada hirmus toreda müsteeriumi – naised lähevad hauale surnukeha otsima ja seal on hoopis ingel, kes ütleb “Aprill!”. Vingeim aprillinali in saecula saeculorum.

Väike hirm nagu on, et äkki keegi võtab seda nüüd kuidagi blasfeemilisena – kuigi mulle mõjub selline kujutluspilt iseäranis pühalt. Läksin veebi peale vaatama, kas mul on mõttekaaslasi ja päris üksi ma igatahes ei ole, leidsin näiteks ühes jutluses viite kellegi lapse joonistatud pildile, kus Jeesus tuleb hauast välja ja ütleb “Ta-daa!” – või vaadake kasvõi seda juttu, mille keegi Tim Boucher kirjutas ja mida ma kahjuks tervikuna leida ei suuda:

I realize that a lot of traditionalists will gasp and back away from the idea that Jesus was trying to “trick” anybody. How could anybody who proclaimed that they are “the way, the Truth and the life” be considered to be a trickster? In order to dismantle that notion and re-assemble it into something more useful, we have to decide what the nature of “Truth” is. […]

More specifically though and more in keeping with the Trickster myths, Jesus actually did pull some crazy stunts. Didn’t he? What about that whole thing where he died and then came back to life again?

“Ha! Gotcha, sucker!” we can imagine him saying to the Devil as pulls a sort of Three Stooges routine, pokes the devil in the eye smacks him on the head and floats up out of Hell, throwing down the power of Death once and for all. […] Jesus tricked the Jews and the Romans with this stunt too. He proved that the power of his Kingdom transcended the pitiful laws of this material world we inhabit. His teachings also invert power structures and invite creative solutions to old problems and assumptions which we thought there was no way out of. In fact, most of his teachings, life and even his miracles can be seen with a new beauty, humor and irony when viewed through the lens of the Trickster.

(Veidi pikemalt on tsiteeritud siin.)

Vähe sellest, selgus, et mõnele subkultuurile ei ole see mitte kõigest talutav, vaid kõige ligitõmbavam askpekt:

The trickster (in the jungian archetype sense) is much revered in hacker culture (as embodied by words like “hack”). And Jesus’ subversive relationship to the religious/political power structure of His day as well as the unexpected quality of His victory (achieved by submission to torture and death) and his upside-down Kingdom could communicate within this particular subculture in ways communication along the Penal Substitution lines cannot. In fact – following Gregory of Nyssa’s imagery of Christ as a baited hook proffered to Evil, the Godhead concealed in humanity, Life swallowed by death which cannot contain it – the act of the Atonement might be classified as a clever hack. This will doubtless be seen as a sacrilegious characterization outside of hacker circles.

Ausalt, ma ei ole kunagi häkker olnud, ma isegi ei oskaks häkkida, aga see sööda, õngekonksu ja häkkimise metafoor on selline, et ma oleks tahtnud ise jõuda seda ära sõnastada, ainult nää, hiljaks jäin. Ja ka “Gotcha, sucker!” leidis kohe minu hingekeelekese.

Isegi siis, kui mõni vembutajasõbralik teoloog praktilisi konsekventse tekitab, on need kangesti sümpaatsed.

Selle taustal mõjus eriti koomiliselt üks antikristlik litaania, mille otsa ma veebiavarustes komistasin – muude leelutuste hulgas oli seal kirjas, et “Jesus Christ is a grand trickster”. No mida mina siis räägin. Aru ma ei või, justkui oleks see mingi paha asi. Eks see ole üks järjekordne näide, kuidas eri usku puritaanid (või fundakad) ajavad sama joru, ainult millegipärast üksteist ei salli.

Aga mis siin pahadest asjadest ikka rääkida. Lingin parem ühe oma vana postituse peale tagasi, kuhu ma hunniku hardusasju kokku korjasin. Ja mõtlen, kuidas küll just eluaeg kirikuga jagelenud Buñuel ja Pasolini on suutnud linale panna mõned kõige ehedamad ja pühalikumad Jeesuse-kaadrid (Pasolini puhul on see film, mida ma silmas pean, vist liigagi ilmne, Buñueli puhul mõtlen “La voie lactée’d”).

Advertisements

3 kommentaari to “Aprillijutlus”

  1. V.A. said

    Huvitav, ma just paar päeva tagasi mõtlesin, et millise saatekava koostaks näiteks ETV, kui 1. aprill peaks Suurele Reedele sattuma.

    Tuli meelde ka, et umbes kaks aastat tagasi kirjutasin oma blogisse sellise luuletuse:

    “Vaikne nädal (moodne kristlus)”

    Nädala miinus (alas)

    Jeesus risti löödud
    surnud ja maha maetud
    alla läinud surmavalda

    Nädala pluss (ylös)

    Jeesus kolmandal päeval
    üles tõusnud surnuist
    üles läinud taeva

  2. oHpuu said

    ““Ha! Gotcha, sucker!” we can imagine him saying to the Devil as pulls a sort of Three Stooges routine, pokes the devil in the eye smacks him on the head and floats up out of Hell, throwing down the power of Death once and for all.”

    — see on nagu Nikodeemose evangeeliumi ymberjutustus. Nikodeemose evangeeliumi on nimetatud ka kung fu evangeeliumiks. Kuradile antakse kitli peale. (nagu ka Kaval-Antsu lugudes, muide. “Ise tegi! Ise tegi!”)

  3. […] kolm päeva religioossetel teemadel kirjutanud, siis nüüd on viimane aeg linkida tagasi vanale aprillijutlusele ja sellega vaimus seotud pühalike asjade postitusele (kus tordisõda on muide peaaegu et […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: