Tahan saada heaks

aprill 8, 2010

A., kes oli juba magama jäämas, ilmus ootamatult mu kõrvale ja seletas, et “tead küll seda tunnet, kui hakkad magama jääma ja siis ärkad hirmuvõpatusega üles.” Kukkumisetunne? “Ei, nagu oleks millegi piinlikuga vahele jäänud”. Noh, nüüd sai ta teada, et minuga ei juhtu magamajäämise pealt midagi sellist. Aga see tõi ebameeldivalt meelde ühe piinliku asja, mis täna juhtus.

Astusin klubisse sisse, näen tiimikaaslast hoopis teise kamba lauas, küsin, “aga kus meie laud on?” Selgub, et olemas, aga seal justkui juba istub üks tegelane ja mina imestan, et mis mõttes siis olemas, mis mõttes meie laud, otsime uue. “Ei, ma panin selle laua juba enne meile kinni, see tegelane ei loe. Ja ta ei jäägi üldse mängima”. Vaatan, laud oleks meie suurele kambale nagu väike ka. Otsime ikka parem uue. “No kust sa selle uue võtad.” Küsime äkki? “Ei, milleks, meil on ju laud.” No aga kuhu ma praegu istun? Seepeale muutus kaaslane aktiivseks ja kupatas õnnetu tegelase ühte tegelikult eriti uhkesse ja suurde lauda, mis on üldiselt reserveeritud korraldustoimkonnale (iseenesest ei olnud sellest probleemi, inimene, kes nagunii kohale ei jää, ei saa ju kuidagi korraldajaid segada). Aga mul oli tegelasest juba kahju hakanud. Tüüp läks veel nii alandlikult ka, nii et kohe jagasin ise matsu välja, et isegi kui ta oli roninud meie broneeritud lauda; isegi kui ta on tüütu ja põhjustab minus igal kohtumisel paanika, et ta hakkab mulle külge lööma ja ma ei tea, mis siis ette võtta, ei tähenda see veel, et ta ei oleks võinud seal veel veerand tunnikest resideerida. Ma oleks võinud ise ajutiselt kuhugi mujale maanduda ja kasutada olukorda hoopis ettekäändena, et huvitavate, seksikate ja harvanähtavate meesterahvastega lobiseda.

A. ei saanud esialgu arugi, milles küsimus. “Noh, sa tahtsid temast lahti saada ja käitusid nii, et saidki”. Ma siis seletasin, et lahti oleks saanud enivei, aga sealjuures ei oleks üldse pidanud nii kuri olema. Oleks õnnelikult kellegagi flirtinud ja olukord oleks ilma igasuguse tõmblemiseta lahenenud.

Ja mõtlesin, mis häda mul siis tõmmelda oli. Üks oli muidugi häda, et “ei saa sinna istuda – hakkab külge lööma, õõh”. Teine oli mingi eriti totter tunne, et “mul ei ole kuhugi istuda – nüüd ma ei tohigi siia jääda” või “nüüd jään ma püsti seisma nagu lollakas, kui teised istuvad, ja siis kõik vaatavad”. Või midagi sellise solvumise moodi, kui nt kõigile antakse mingi veiniklaas või torditükk kätte, aga mulle ei anta. Täiega irratsionaalne, eks ole. Ja jõudis enne, kui mõistus mängu tuli, mind kuhugi väga vildakatesse rööbastesse ajada.

A. ütles, “noh, reageerisid ebaadekvaatselt. Kurb, aga juhtub.” Aga minu kurb ei läinud üle. Surkisin natuke, mis värk siis tegelikult on. Otsapidi oli see asi, et tahaks küll olla selline sõbralik ja hooliv, aga enne kui tähelegi paned, oled hoopis kuri olnud. No ja kahju ju, kui enda standarditele ei suuda vastata. Aga veel rohkem oli see häda, et “nüüd inimesed mõtlevad, et ma olen kaabakas ja vihkavad mind”. Empiirilised vaatllused seda usku mõistagi ei toetanud. 😛 Osa publikut ei pannud episoodi tähelegi, nagu alati; osa noris ja lõõpis “naiste suure õeluse” üle, ja sedasorti norimine ei paista samuti eriliselt sügavat viha ja põlgust väljendavat. Nii et viis minutit pärast mõtlemahakkamist oli selge, et “inimesed”, kes mind vihkavad, on minu enda projektsioon teiste peale – järeldus, mis oleks võinud mind algusesse tagasi viia, selle juurde, et tahaks ikka oma standarditele vastata – iseenesest ju täitsa konstruktiivne suund ja ei tohiks põdemist soodustada. Hakkaks hoopis heaks ja toredaks inimeseks, selle asemel, et vinguda.

A. meenutas, kuidas terapeut oli talle ükskord soovitanud, et “mõtle endast nii, nagu sinu arust Jumal mõtleks” ja kui ma edasi virisesin, siis puhus ennast õhku täis, ütles, et “ma võtan nüüd ülbuse kokku ja räägin natuke aega Jumala positsioonilt – ja sealt vaadates on lihtsalt kurb – tegelasest on kahju ja sinust on kahju.” Mõtles veel natuke ja lisas, et “mine tea, ei peagi kurb olema, sellelt positsioonilt võib ka kole naljakas olla”.

Aga kõige imelikum oli see, et mul oli ka kõige selle peale ikka veel tunne, et kuskil on, ee, mingid “inimesed”.

***

See oli nüüd igatepidi irratsionaalne keiss, aga vahel on mul selliseid asju juhtunud ka täie ratsionaalsuse juures – toimetan kuidagi rahumeeli ja loogiliselt ja pärast tuleb välja, et astusin kellelegi kogemata lärtsti peale.

Lõbustan ennast perioodiliselt nende neljaparameetriliste isiksusetestide tegemisega, mis mõõdavad seda, kas sa oled intro- või ekstravert, intuitiivne või sensoorne, mõtte- või tundeinimne, otsustaja või kohaneja (judging-perceiving). Ja kõik peale teise (alati intuitiivik) ja viimase (alati kohaneja) kõigub eri ajal ja eri versioone tehes kohutavalt – kord olen ENFP, kord INTP; kord INFP, kord ENTP. Intro- või ekstravertsuse teema mind niiväga ei eruta, aga mõtte- ja tundeinimese skaala pakub päriselt huvi. Ja mul on sellele kõikumisele ka oma seletus.

Ma saan ju aru, millised küsimused testis selle telje kohta käivad ja sama ilmne on, et nad jagunevad kahte lehte: osa käib väärtushinnangute, teine tegelike kalduvuste kohta. Ja tegelike kalduvuste küsimused vastan ma pea alati mõtlemise suunas, väärtushinnangute omad (tüüpküsimus: “mis on sulle olulisem, õiglus või halastus?”) enamasti tundmise suunas. Püsilugejad on vast tähelegi pannud, et ma olen mitu korda kisa tõstnud, kui kaastunnet motiivina maha laidetakse või üldse emotsioonid nt eetilistest kaalutlustest kõrvale tahetakse jätta. Aga praktikas on mul palju lihtsam kas või võrrandeid lahendada* kui tähele panna, mis keegi tunneb või mõtleb, kui ta seda otse ei ütle. A.ga on sellepoolest hea, tal ei ole midagi selle vastu, et kõik puust ja punaseks teha. Enivei, testitulemuste mõttes peaks see tähendama, et kui rohkem on käitumise kohta käivaid küsimusi, siis on tulemus ENTP või INTP, aga kui rohkem väärtushinnanguküsimusi, siis ENFP või INFP.

Kasutan jälle e. blogi ära, aga siin on liiga tore T ja F (mõtleja ja tundja) erinevuste kirjeldus, et linkimata jätta. Siin üldse Myers-Briggsi lahterdamisest. Siin konkreetsemalt NTP-tüüpidest. Ja siin näitlik zelgitus T ja F tüübi võimalikest konfliktidest.

Njah, võib-olla on mu põdemise saladus siin peidus, sest ega see lõbus ei saagi olla, kui mul enda sees samasugune kätš käib.

———————————————————————————————–
* Päris võrrandeid ei ole ammu lahendanud, aga tantsude rekonstrueerimise esimene faas näeb välja umbes nii: “Kui A= y+2x+y+x+z+2y+x+z+2x, siis kui vana on kojamehe vanaema?”
————————————————————————————————

PS: need enda pandud lati mahaajamised seletavad muidugi minu sügavat nõrkust igasuguste raamatu- ja filmitegelaste vastu, kes on miskitpidi pahad, aga lõpuks saavad/osutuvad heaks. Ma võin selle nimel ükskõik kui maitselagedaid asju alla neelata. “Harry Potter” ei olegi neist kõige hullem – lihtsalt kohati lahjavõitu kirjutus, aga mida see kohatine lahjus loeb, kui seal on professor Snape! Ja ma ei ole kunagi aru saanud, miks peaks Snape’i tegelaskuju armastamiseks temasse armunud olema. Ma armastan Snape’i, sest mina olengi Snape. Samamoodi olen ma otsapidi Jonathan Strange, otsapidi härra Norrell – aga paleus, “kelleks tahan saada”-tegelane on mõistagi John Segundus.

14 kommentaari to “Tahan saada heaks”

  1. e. said

    tglt võiks mõni psühholoog seda asja kommenteerida üldse, aga *köhatab ametlikult*:

    MBTI-l on üks mõõde veel, mida need tavatestid küll ei mõõda. sõnaga – asi pole mitte niivõrd neljas skaalas kui hoopis kaheksas FUNKTSIOONIS, millel on siis vastavalt mingi järjekord olemas vastavalt sellele, mida inime eelistab.

    ja peab ütlema, et kui funktsioonidele keskenduda, muutub asi kohe poole loogilisemaks (ütleb ENTP e.).

    N, S, T ja F on funktsioonid. N ja S on perceiving funktsioonid, T ja F on judging funktsioonid. ehk siis – N-i ja S-i kasutatakse maailma tajumiseks ühel või teisel viisil, T-d ja F-i otsuste tegemiseks.
    kõik neli võivad olla introvertsed või ekstravertsed, näiteks N (intuitiivsus) võib olla introvertne intuitiivsus (Ni) või ekstravertne (Ne). ja samas vaimus edasi.

    nüüd tuleb sisse väike erinevus sotsioonika ja MBTI vahel, kes mõlemad samu lühendeid kasutavad ja mõlemad ka jungi teoorial põhinevad. introvertsete tüüpide puhul tuleb kahel süsteemil vahe sisse, aga ekstravertsete tüüpide puhul on loogika sama – lühend näitab ära tüübi esimesed KAKS funktsiooni.

    sõnaga – kõik 16 tüüpi on mingid TÜÜBID, s.t. mingite funktsioonide TÜÜPjärjestused.

    nt ENTP (eksole :P)
    ENTP puhul on kaheks esimeseks eelistuseks N ja T (vs S ja F)

    nüüd edasi:
    P seal lõpus näitab, et antud inimese eelistatud funktsiooniks on perceiving ehk infokogumine – antud juhul N (vs S)
    E seal ees näitab, et see esimene funktsioon – antud juhul N – on ekstravertne.
    ehk siis – ENTP esimene funktsioon on Ne.

    teine funktsioon T.
    nüüd – siin on oma loogika, mis on jungil põhjalikult lahti seletatud, aga idee on selles, et mingid asjad käivad “paaris”, s.t. maailma tajumine ja siis otsuste vastuvõtmine käivad koos, samuti – kui üks on introvertne, on teine ekstravertne ja vastupidi.
    seega – ENTP teine eelistus on Ti, introvertne mõtlemine.

    trikk tuleb aga sisse sellest, et 16 tüübil on oma põhjaliku teooriaga olev funktsioonijärjestus küll (ENTP-l on Ne, Ti, Fe, Si + “varju”funktsioonid), AGA igal konkreetsel inimesel võib funktsioonieelistus olla täiesti suvalises järjekorras.

    sõnaga – sinu puhul on üheselt selge, et su eelisfunktsioon on Ne, ekstravertne intuitiivsus – sest see on kõigil neljal tüübil kas esimene või teine eelistus. kirjelduse järgi tundub ka, et teisane eelistus on pigem Ti, aga trikikoht on selles, et kolmas on ilmselt Fi (mis tähistabki üldiselt just isiklikke väärtushinnangud), mitte Fe – nagu ENTP-del üldiselt).

    kui see pikk ja segane kirjutis midagi üldse selgitas 😛

    sõnaga – skaalades ei ole point. asi läeb palju keerulisemaks, kui süveneda 😛
    (ja siis pärast jälle lihtsaks tagasi)

    aga ma (ENTP) olen alati öelnud, et teiste inimeste vajadustega arvestamine, kaastunne jms on väga LOOGILINE… kui inimesed end hästi ja rõõsalt tunnevad, on nad palju ratsionaalsemad ja toimivad oluliselt efektiivsemalt 😛

  2. e. said

    sõnaga – kuna konkreetse isiku funktsioonijärjestus võib olla üsna suvaline, mis ÜHEGI tüübi omaga ei kattu, siis tüüp pannaksegi paika esimese kahe järgi.

    nii et sa oled kas ENFP või ENTP, sest neil mõlemal on esimene funktsioon Ne. su kirjelduste järgi tundub, et PIGEM eelistad sa Ti-d üle Fi, seega ütleb tunnustamata geenius e., et notsi on ENTP ja oldagu nüüd sellega rahul 🙂

  3. Serial K said

    ma saan alati kohe aru, kui ma halvasti käitun, aga see ei takista mind. aga muidu olen moralist ja variser.

  4. Serial K said

    ja siis pärast on enda ja ümbritseva ees hästi häbi, et mida sa ikkagi mölised, mölakas

  5. Serial K said

    mh, tegin jälle sama testi, nüüd tuli enfp suure e ja f-iga, ilmselt seetõttu, et I’m wearing my editor hat right now

  6. Serial K said

    “Tema entusiasm ja otsekohesus viivad sageli konfliktideni ja sel momendil sooviks ENFP tüüp otsekohe teise kohta sattuda. Paraku tema reaktsioon konfliktile mitte ainult ei aita vaid halvendab olukorda. Näiteks, ta võib välja öelda mingi teravuse, mille pärast hiljem tunneb hingepiina.” icc. et got balls, et mölakas olla, aga mitte piisavalt, et selle pärast mitte põdeda

  7. nodsu said

    E., aga kui ma mingi testi järgi olen hoopis INTP või INFP, siis on esmane eelistus ju hoopis Ni ja järgmine peaks olema Te või Fe.

  8. nodsu said

    (jumala tüüpiline, eks ole – alles oli tõsine moraalne küsimus ja juba ma tegelen õhinal valemitega.)

  9. e. said

    ei, ma ütlesin, et skeem kehtib E alguse puhul 🙂
    INTP funktsioonid on Ti-Ne-Si-Fe ja INFP-l Fi-Ne-… ja midagi edasi.

    st ENTP-l ja INTP-l on paarid samad, lihtsalt vahetuses, ENFP-l ja INFP-l sama.

    siin see MBTI ja sotsioonika vahe sisse tulebki, sotsioonikas olid pärast esimest kaht ka muud funktsioonid teises järjekorras.
    segane värk 😛

  10. e. said

    … ENFP-l ja INFP-l samamoodi, s.t. samad paarid, aga vahetuses, mitte sama 🙂

  11. e. said

    ja just sellest, et E-I algus näitab ära esimese funktsiooni väljapoole-sissepoole suunatuse, tuleb ka see, et mitte kõik E-algusega ei pruugi olla “klassikalised” ekstraverdid, kes muudku suhtlevad ja lobisevad ja introverdid kodusistujad. mingi seos ikka on, aga, jah, see E-I ei ole siin “klassikalises” tähenduses.

    nt N-tüüpi tajumiseviis (olgu ta siis Ne või Ni) on oma olemuselt juba lihtsalt selline… mõtlikum ja hajameelsem…

    F jälle ei ole ju niivõrd tunnete-teema, vaid pigem väärtushinnangute ja maailmarahu jms (kuigi, jah, tunded ka), nii et kui nt võrrelda T-d ja F-i, on T oma olemuselt “klassikalises” mõttes introvertsem kui F, sest F tegeleb mingil kujul ikka teiste inimestega.

    nii et MBTI-huviliste käibenali (ja mu kogemuste järgi üsna tõsi) ongi, et ENTP-d on “introvertsed” ekstraverdid 🙂

    paljud ENTP-d peavad end tihti introverdiks, kuna ei vasta “klassikalisele” mõistele ekstraverdist 🙂
    ma ise ka – alles funktsiooni-teemale pihta saades kadusid mul igasugused kahtlused teemal “olen ma INTP või ENTP”.

  12. e. said

    ja kui ma siin juba lobisema kukkusin – see sotsioonika ja MBTI vahe veel puust ja punasemaks.

    kui MBTI-s on “loogilised paarid” näiteks ENTP-INTP – ehk siis samad f-paarid, lihtsalt vahetuses, siis sotsioonikas ONGI paaris ENTp-INTj, s.t. sotsioonika puhul see sinu küsimus olekski õige.

    ja kordan endiselt, et MBTI-l ja sotsioonikal on läheb f-järjestus mingit teist loogikat mööda (kuigi mõlemad põhinevad jungi teooriatel).

    näiteks mu enda f-järjestust vaadates olen ma MBTI mõttes oluliselt lähemalt ENTP tüüpjärjestusele kui sotsioonika järgi.
    võib olla nii, et MBTI järgi oled üks tüüp, sotsioonika järgi midagi muud.

    üks vahe oli veel – üks kahest teooriast hindab “objektiivsust”, s.t. f-järjestus on see, mida inimene väliselt kasutab, teine aga “subjektiivsust”, s.t. f-järjestus on see, mida inimene ise enda arvates kasutab.

    ma ise olen jälle hea näide – mind tundvad inimesed kindlasti ei arva, et ma olen tundetu vms, pigem kohati emo, temperament sageli taevani, emotsioonide väljendamisega pole probleeme jnejnejne, seega “objektiivselt” võiks ma ilmselt olla F. aga ma ISE ei tee ühtki olulist otsust iial emotsioonidest lähtuvalt, samuti on mul ka suurimas emotsioonikeerises alles analüüsiv hääl – seega “subjektiivselt” olen ma igal juhul T mis T.

    seega tuleks neid teste tehes uurida ka, kas tegu on sotsioonika või MBTI-ga.

    ajagem asja keerulisemaks 🙂
    *hõõrub käsi*

  13. nodsu said

    Mis loogikaga siis MBTI süsteemis introvertide funktsioonijärjestus käib?

  14. e. said

    einoh, ma ei ole antud psühholoomadega tuttav, eksole, aga ju nad arvasid, et segadusevabam oleks sarnase f-järjestusega tüüpidele sarnased lühendid anda 🙂
    MBTI lühendiskeemi saab meeles pidada niipidi, et algus (vastavalt I või E) näitab ära ESIMESE funktsiooni suunitluse, lõpp (vastavalt P või J) esimese EKSTRAVERTSE funktsiooni suunitluse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: