Katmata või kehaline

mai 9, 2010


Vana naise juures käiv (ja kunagi Kroku juures alanud) karvutusejutt tõi meelde selle sähvatuse, mis mul paar nädalat tagasi ette lõi, et miks tänapäeval enam natukenegi paks ei tohi olla.

Karvade koha pealt mõtlesin, et lõõpimisi võib öelda, et hea soe ja nagu riided oleks seljas, aga tegelikult on ju puha vastupidi. Karvane keha on paljas, päris, loomalik; karvutuks tõmmatud keha on kultuuristatud, ohutuks muudetud, samamoodi nagu tätoveering on teatud mõttes rõivas.

See, mis ma keharasva kohta mõtlesin, oli natuke sarnane – mõtlesin, et paksus kehastab (heh) samamoodi keha kehalikkust, eriti naiste puhul, kellel suurem nahaalune rasvkude on lõppeks ju üks sekundaarseid sugutunnuseid. Tekitab häirivalt erootilisi mõtteid või häirivaid erootilisi mõtteid, sellised, mida korralike puhaste erootiliste mõtete mõtlejal ei tohiks üldse pähegi tulla. See on probleem, sest kui sellised mõtted hakkavad pidevalt ja paljudele pähe tulema, ei saa lasta naistel nii paljalt ringi käia nagu meie ühiskonnas lubatud on.

Sest see keha, mida rangest islamimaailmat tulnu peaks siivutult paljastatuks, ei ole ju päris alasti või vähemalt ei ole mõeldud olema päris alasti. Ta on rõivastatud kultuuri, mis annab talle klassikalise kuju, eemaldab ta vastikult loomalähedasest grotesksest kehalisusest – isegi kui see rõivastamine on nullvõtteline – eemaldame rasva, eemaldame ihukarvad.

Ideaalis käiks me tänaval ringi nagu fotošopitud moefotod, millest midagi ebaerootilisemat on raske välja mõelda. Praktikas ei saa me end fotošoppida, aga tänaval suhteliselt katmatult käia päris pingutamata ikka ei saa. Mida kaugemale me vajume ülemise pildi kehast ja mida enam läheneme alumisele, seda riskantsemaks asi läheb.

Seksuaalne vabadus, oma keha julgelt näitamise vabadus… hah. Keda te lollitate.

PS: panen ka lingi vana naise blogile, seal on ka muu jutt lugemist väärt. Mõtlesin algul, et minu lugejad loevad nagunii ka teda, aga mine tea, äkki läheb kellelgi seda linki ikkagi vaja.

Advertisements

42 kommentaari to “Katmata või kehaline”

  1. nodsu said

    Olgu kohe ära öeldud, et see kõik ei ole negatiivne hinnang meie kultuurile – mulle üldiselt sobib päris hästi. Lihtsalt väike noogutus selles suunas, et kogu vabadust ja kogu alastust ei saa kunagi.

  2. ep said

    ei tea, mulle tundub, et see k6hnus ja karvutus v6ivad olla ka nooruse tunnused. no kui m6tlema hakata, siis loomup2raselt on sellised ju teismelised, need, kes on pikkust juba visanud, aga laius pole veel j2rgi tulnud. ja karvkate pole korralikult v2lja arenenud. ka hele juuks on ju yldiselt nooruse tunnus, eestiski on paljud, kellel t2iakasvanuna kartulikoore karva juuksed, olnud lapsena blondid. ja selline rind, mida l22nemaailmas ilusaks peetakse, on aafrika rahvastel ainult v2ga noortel tydrukutel, kes pole veel last synnitanud. ja seda ei peeta ilusaks, ilusaks peetakse rippuvat rinda.

  3. nodsu said

    Noh, vähemalt suguküpsuse tulles hakkab enamikul tüdrukutel kuhugi ka pekki kogunema. Karvad ilmuvad igale poole isegi enne täit suguküpsust, nii puberteedi saabudes umbes. Nii et tsiviliseeritud kehal peavad suguküpsuse tunnused hoolikalt maskeeritud olema, võiks järeldada. Vähemalt naisekehal.

  4. V.A. said

    See võib nii olla. Aga usun, et nooruskultusel on karvakaotamise põhjendamisel määrav roll, nagu ka levinud ettekujutusel naise suuremast looduslähedusest (too loomalikkus, mida nimetad, või ka suurema kehalikkuse rõhutamine naise defineerimisel ja hirm selle ees, mis õhutab naisekeha erilise innuga n-ö kultiveerima; mehe definitsioonis on rõhk kehast väljaspool, nii et keha kultiveerimine ei tundu mehe puhul nii tähtsana). Uuemal ajal on rõhutatud ka pornotööstuse trendide mõõtuandvat osa luidra ja lausraseeritud naisekeha populariseerumisel. Alternatiiviks viimasele (mis on üsna sarnase efektiga sisuliselt) oleks silmaavadega burka, mis kogu keha peidab. Mõlemal juhul surutakse naisekeha mingisse lihtsasse mudelisse, mis individuaalsuse kaotab täiesti.

  5. AV said

    Noorusekultuse üks seletus on evolutsiooniline eelistus (st seda on toimunud juba n sugupõlve, kus n on väga suur arv, ja on leitud, et see hea on): nooremal partneril on tervemad geenid. (Vt lisalugemist: link)

  6. nodsu said

    Evolutsiooniline eelistus ei kõlba selgituseks, kui eelistatakse organisme, kes ei ole veel suguküpsed. Geenid geenideks, aga nende rasedus ei pruugi hästi lõppeda või nad lihtsalt ei jäägi veel rasedaks. Ja samuti peaks evolutsiooniliselt olema eelistatud enama rasvkoega naised kogu reproduktiivse ea ulatuses, eriti mis puutub tuharatele kogunevat rasva.

    Seda kõike justkui kinnitaks see, et erootika- ja pornoajakirjades on naised oluliselt priskemad kui moeajakirjades. Ühes laiavad evolutsioonilised eelistused, teises tsivilisatsioon.

  7. nodsu said

    (kõhnuse-paksuse koha pealt meenus ajurveeda jaotus, kus paksus on lapseea atribuut ja kõhnus raugaea oma – niipalju siis nooruse tunnustest)

  8. nodsu said

    …ja ka näiteks 18. sajandi karikatuuridel kujutatakse kõhnana ikka vanamoore.

    Erootiline naine ja vanamoor.

  9. V.A. said

    Teemaga seoses meenus Anna Melikjani film “Näkineid” (Русалка, 2007), mille üheks esimeseks meeldejäävaks stseeniks on kahtlemata peategelase Alisa ema väljatulek merest — millele järgnes peagi, loomulikult, Alisa sünd. Ema laintest tulekus on nii Botticelli kui ka Willendorfi Venust.

  10. nodsu said

    ja veel otsesemalt erootiline pilt.

  11. nodsu said

    Ühesõnaga – ma saan muidugi aru, et evolutsiooniga annab seletada mida iganes inimkäitumises ja falsifitseerimisele see ei paista alluvat – aga ometi ei mahu mulle pähe, kuidas evolutsioon inimesi kõigest tühise saja-aastase vahe tagant nii kardinaalselt erinevalt mõjutab. Tehke mis tahate, ei usu.

  12. V.A. said

    “… erootika- ja pornoajakirjades on naised oluliselt priskemad kui moeajakirjades …”

    Kui sa nii ütled. Ma ei ole, tuleb tunnistada, kummagi žanriga eriti kursis, aga mulje on nagu jäänud, et lapsnaised on moes, lapsekeha (nt jaapani kooliseelikus vms) serveeritakse erotiseeritud võtmes.

  13. nodsu said

    (Saja-aastase vahe all pean silmas seda, et veel 20. sajandi alguses jagati naistele juhiseid, mida süüa, et juurde võtta = ilusam olla.)

  14. nodsu said

    Aga seal jaapani kooliseeliku all võivad olla kaunikesti prisked kintsud (nagu paljudel 15-16 aastastel, kes tehniliselt võttes on täiskasvanud ja paarsada aastat tagasi olid seda ka sotsiaalselt).

    Iseasi, kui need jaapani koolitüdrukud on tõesti päris lapsed, siis kisub jah pedofiilseks. Aga pedofiilia on selline asi, et evolutsiooniga on seda väga raske seletada. Nii või teisiti peaks see olema nišikaup (või ma eksin)?

  15. nodsu said

    Noh, kui selline pilt oleks erootikaajakirjas, siis oleks ilmselt jälle tegemist väga kitsa turunišiga.

  16. V.A. said

    Mis evolutsiooni puutub, siis usun ka, et tsivilisatsiooni- ja kultuuritegurid on neid kehaideaale tänapäeval määravalt kujundanud. Minu jaoks on sellega seoses huvitav küsimus, miks üldse laps ja lapsekeha õigupoolest niivõrd esil on moodsal ajal, ma mõtlen: siin meil läänes. Miks last jumaldatakse (pedofiil on tänapäeval enam-vähem ainus kurjategija, kellele vist väga suur osa inimestest nõuaks surmanuhtlust, ja võimalikult verisel viisil). Eriti kokku ei sobi selle suhtumisega ju näiteks fakt, et iive on samas äärmiselt madal, jumaldatud lapsi on tegelikult väga vähe. Jne. Võib-olla on lapse ja lapselikkuse esilolek seotud mingite meie hedonistliku, tugevalt seksualiseeritud aja ängidega — laps kui n-ö süütu ja puhas olend peaks sellest vaba olema, teatav eeskuju ja pääste (pöörduge ja saage kui lapsed jne). See on mingi kultuuripessimism seal taga. Aga ometi see laps erotiseeritakse tema jumalikustamise käigus, perverssel kombel.

    Sellised uitmõtted.

  17. nodsu said

    Einoh, see et lapsi on vähe, võibolla teebki nad jumaldatavaks.
    Elli blogis, millele ma eelmises postituses viitasin, kirjutati sellest mõni postitus varem samuti:

    “Humanism on katse olla järjepidevalt maine st ajada läbi transtsendentsusele toetumata, kuna see on võimatu, siis transtsendeerub tulevik (üks väheseid mõistlikke tähelepanekuid Camus’ poolt) st potentsiaalsus; seega laps on alati rohkem väärt kui täiskasvanu, lapse potentsiaal on suurem, laps on võimalustega pühitsetud, isegi kümne šoppamishullu (st tavalise inimese) elu ei kaalu üles ühte lapseelu, sest laps on potentsiaal, Shakespeare’i võimalikkus, aga tavaline täiskasvanu pole midagi muud kui… luhtunud võimalikkus, raisku läinud laps – tühjaks osutunud loteriipilet. Ja loomulikult ei toetu humanism siin statistikale, lapse 99%tõenäoline šoppamishullu potentsiaal jääb alla 0,001% tõenäosusega geeniusepotentsiaalile […]”

    Mul jäi aga modellindusest üks näide toomata:
    sellel tibil oli näiteks modellimaailmas probleeme (kuni ta juhtumisi kuulsaks sai), kuna tal olid rinnad (tähendab, paks!).

  18. V.A. said

    Nojah, see transtsendentsusele mittetoetumine seletab minu jaoks natuke asja. Tundub, et mu mõte on üsna samas suunas liikunud. Ikkagi, kui lapsed nii toredad ja paljutõotavad on, siis miks neid rohkem ei produtseerita …

    Aga see, et sa modellinäiteid tood, on vähemalt minu jaoks kasulik, sest ma ei ole tõesti kursis. Selle viimase modelli foto puhul ma poleks osanud küll kahtlustada, et ta ei näe piisavalt mudeli (nagu modelle võiks ju eesti keeles ka nimetada) moodi välja.

  19. nodsu said

    Njah. Esimene modell peaks jälle olema üks neist, kelle pärast tekkis see 0-numbriga modellide ärakeelamise kampaania. Enamus jääb nende kahe vahele, st see Lara Stone on modellimaailmas juba äärmus.

  20. ep said

    no modellide rinnatust on seletatud ka sellega, et moekunstnkud on sageli geid ja eelistavad seet6ttu poisilikku kehaehitust. no laiad 6lad pole ju kunagi yhe modelli jaoks probleem olnud. teine p6hjendus, mida ma kuulnud olen, on, et sileda rinnaga naiste seljas on kergem riideid h2sti istuma panna.

    aga tegelikult vist p2riselus, st kui mees otsib partnerit, kellega lapsi saada, siis nii kondised vist ikkagi pole v2ga menukad. munadega m6tlev mees eelistab vist ikka suuri tisse.

    ja see lapsekeha idealiseerimine pole iluideaalide kontekstis (ja ilmselt ka evolutsiooni kontekstis) mitte viieaastase keha idealiseerimine, vaid kaheteistaastase keha idealiseerimine. ehk siis selline keha, mis on pikkuse t2is kasvanud, aga laiust veel pole. ja on kokekohe sugukypseks saamas. evolutsiooniliselt v6ib ju ka olla oluline kohe ja esimesena jaole saada.

  21. nodsu said

    Igatahes on isegi kaheteistaastase keha idealiseerimine (kui kaheteistaastane ei ole väga arenenud) ajaloos küllalt erandlik. Sellepärast tundub see evolutsiooniteema mulle kuidagi kahtlane. Kui teooria, millega saab põhjendada kõike (ntks nii vastandlikke asju, nagu miks ühel ajastul on paksud naised ilusad ja miks teisel ajastul on kõhnad naised ilusad) ilmuks poliitika valdkonnas, hüütaks seda vandenõuteooriaks. Ei meeldi mulle teaduses falsifitseerimatud asjad.

    Tglt on sarnast asja minu mäletamist mööda ette heidetud ka “seksika poja hüpoteesile” – et kui seksika isasega tasub paarituda sellepärast, et temalt võib saada seksikaid poegi, ei ütle see midagi muud, kui et seksikad tunnused on seksikad.

    Igatahes muutuvad kultuurilised ilutunnused nii kiiresti, et evolutsiooniga ei tohiks sellel erilist seost olla.

    umbes kuu aega tagasi nägin mingit kehateemalist pisiraamatut müügil. Ma ei küll kahjuks ei tea, kui tõsiseltvõetav see oli. Igatahes juttu oli seal mitmesugustest katsetest, milliseid nägusid ja milliseid kehasid tajutakse ilusana (natuke oli ka kriitikat katsemeetodite kohta) oma sookaaslaste ja vastassoo esindajate puhul. Üks asi, mis välja tuli, oli see, et n.ö keskmine ilus naine, kes kõige suuremale osale meestele meeldis, oli parameetritelt eri aastakümnetel enam-vähem samasugune, samas kui moes olev kehatüüp oli kõvasti muutunud, peamiselt kõhnuse suunas. Lisaks “keskmisele ilusale naisele” ilmnes veel mitmesuguseid fetiš-kehaosi, osale meestest meeldisid vormikad jalad, teistele suur tagumik, kolmandatele suured rinnad jne, igatahes paistis fetiš-kehaosa ikka silma vormikuse poolest (kui varbad välja arvata).

  22. ep said

    sellele ma tegelikult tahtsingi viidata, et ametlik ideaal ei pruugi kokku langeda sellega, mida valib munadega mõtlev mees. no et kui mees mõtleb, millise naisega võiks sõprade ees eputada, siis ei pruugi see olla päris see, mille peale tal endal ihu imelikuks läheb. mingid iga aasta või ka iga kümne aasta tagant muutuvad moed ilmselt evolutsiooni ei suuna. aga kui võtta näiteks see teooria, mille kohaselt inimene on nagu ahvilaps, siis peab nooruse tunnuste eelistamine olema olnud väga levinud juba väga pikka aega, sest kuidas muidu said sellised tunnused valituks osutuda. ja erinevate eelistustega võiks ju põhjendada ka mingeid rahvaste ja rasside erinevusi. et näiteks need neegrihõimud, kus on moes suure tagumikuga naised, eelistavad viljakuse tunnuseid, samas kui näiteks hiinlased on eelistanud nooruse tunnuseid. (ma siin praegu oletan ja lahmin.)

  23. V.A. said

    Otsisin “Tõe ja õiguse” IV köitest seda kohta, kus keegi arutleb, et “kõik on hormoonidest”, aga ei leidnud. Aga leidsin ühe teise toreda ja siia sobiva koha:

    “Aga ehk tuleb uus mood, jämedate jalgade mood,” arvas Karin.
    “Fui shoking!” hüüdis Kitty. “Niisugust moodi ei tule kunagi.”
    “Ära ole selles nii kindel,” hoiatas Karin. “Ammu’s olid teravad kinganinad, mis pidi jääma igavesti, sest ilu on igavene, nagu ütleb kunstnik Mägar, aga juba on ilusad ainult laiad ja tömbid. Pane sa tähele, meie oma ninade ja säärtega sünnib varsti seesama.”
    “Aga kust võtta nii palju parajaid siidsukki, kui jämedad sääred lähevad moodi?” küsis Kitty hoolitsevalt ja paljastas sellega oma kurblooluse isegi siidsukkade ostmisel. Karin tundis talle südamest kaasa ja tõttas lohutama:
    “Ega siis jämedad jalad enne moodi lähe, kui vabrikantidel juba sukad valmis, siis. Kui pole kultuuri, ütleb minu mees, siis on enne jalg ja pärast tuleb sukk. Aga kui on kultuur, siis on enne sukk ja pärast tuleb jalg. Aga meil on ju kultuur.”
    “Aga kui on kultuur, mis on siis darvinism?” küsis Kitty hoopis ootamatult. “Kas see on see, et inimene sündis ahvist ja et …”
    “Minu mees ütleb, et see on see vana darvinism,” seletas Karin. “Kui on uus, siis ahv sünnib inimesest.”
    “Kallis, sa heidad ju nalja, eks?” ütles Kitty. “Darvinism on ju ka see, et kirjul koeral on kirjud pojad.”
    “Siis on darvinism võõriti,” seletas Karin, “sest mineval suvel nägin oma silmaga, et punasel koeral olid kirjud pojad. Aga milleks sulle see kõik?”
    “Ikka sellekssamaks,” vastas Kitty. “Sest kui darvinism, tähendab — kirjul koeral kirjud pojad, siis ka peenel jalal peened jalad, eks?”
    “Mõistan, mõistan,” kordas Karin. “Sa mõtled laste peale.”
    “Just,” kinnitas Kitty, “ainult kui teaks, et on darvinism. Aga mees ütleb, et see on hõimupoliitika, muud ei midagi. Sest milleks siis inimene muidu tahab, et lapsel oleksid samasugused sääred nagu tal endalgi.”
    “Küll oli mul mineval suvel sest vaesest koerast kahju,” rääkis Karin, “sest mõtle ometi: ise ilus punane, pojad kirjud. Kuhu ta küll läheb nendega. Ja kõik tütred, peale ühe!”
    “Kirjud pojad kõik tütred,” naeris Kitty.

    (A. H.-Tammsaare, Tõde ja õigus IV, 1969, lk 360-361)

  24. serial k said

    just r7 läbusektsioonis arutatakse ilusate meeste teemadel, ajendiks kroonika artikkel mehest, kes näeb välja selline: http://www.google.com/images?hl=et&safe=off&q=erik%20nurm&lr=&um=1&ie=UTF-8&source=og&sa=N&tab=wi

  25. nodsu said

    peab nooruse tunnuste eelistamine olema olnud väga levinud juba väga pikka aega, sest kuidas muidu said sellised tunnused valituks osutuda

    Neoteenial on ka kohastumuslikke eeliseid, nt elukestev õpe, mis võimaldab sul suvalises keskkonnas ellu jääda. Kas väga kasulikud tunnused ei saa levida ka siis, kui väga tugevat seksuaalse selektsiooni survet ei ole?

  26. nodsu said

    …a sel juhul peaks üldse jälgima, kas nooruse tunnuste eelistamine käib ka teistel primaatidel, sest mingi algeline (inimesega võrreldes) neoteenia oli vist neil ka. ja kohastuda aitab see ka neil.

  27. nodsu said

    samas kui näiteks hiinlased on eelistanud nooruse tunnuseid. muide, meenutaks, et hiinlased on ju mitme koha pealt tsiviliseeritumadki kui meie. Siit annaks teooria püsti panna, et mida vanem ja panetunum tsivilisatsioon, seda rohkem in on nooruse või koguni lapseea tunnused.

  28. nodsu said

    … ja siis võiks juba uurida ühiskonna tsivilisatsiooniastme ja pedofiilia esinemise korrelatsiooni, kas korreleerub ja mis pidi.

  29. V.A. said

    Teil on lai haare. Kange kiusatus tuli jälle Tammsaaret tsiteerida, sealtsamast “Tõe ja õiguse” IV köitest, mis mul veel laual seisab:

    “Sest inimene armastab noort naist, vana kunsti ja hallitanud viina ning see on kultuur. Hiinamaal armastatakse mädamune ja see on veel kõrgem kultuur. Nõnda on see jumalast seatud. Prosit!” (Lk 250)

  30. nodsu said

    Ja siis tahaks jälle arutamise alla võtta, kas ikka see, mis jumalast seatud, on ikka kultuur, või kas kultuur ikka on jumalast seatud.

    Söögi koha pealt tundub, et see, mis eeldab nautimiseks acquired taste‘i, on juba kultuur, see, mis niisama maitseb, on jumalast või pühast evolutsiooniissandast seatud.

  31. […] } Notsu juures kerkis mõne aja eest üles huvitav teema, kust jutt muidugi noorusekultuse peale läks, ehkki noorusekultus päriselt selle sissekande […]

  32. nodsu said

    Ma pean sellele, et sileda rinnaga naiste seljas on kergem riideid h2sti istuma panna ikka veel vastu vaidlema. Oleneb riietest. Korsett näiteks näeb rinnaga ja teatava rasvakogusega naisterahva seljas parem välja kui baleriini (Jane’i kommentaar oli korsetiga baleriinide kohta, et “nagu laps oleks ema kleidi selga pannud”). Aga isegi kui ajaloolised kostüümid rahule jätta ja moedemonstratsioone vaadata, siis sellised viiekümnendate liivakellnaistest inspireeritud riided näevad praeguste modellide seljas ikka üsna haledad välja. Kui mõni selline kleit pärast hoopis mõne näitleja või laulja või muu mittemodelli seljas välja ilmub (sest see inimene on valinudki kleidi selle järgi, et “ohoo, sobib minu kehakujule”), siis on kohe näha, et volüümide peal istub paremini.

  33. nodsu said

    Hah. Veidi samasse auku – Primark hakkas müüma polsterdatud rinnahoidjaga bikiinimudeleid pisitüdrukutele. Mr Sex tuli seda kommenteerides lagedale sapise mõttega, et küllap on see mõeldud pedofiilide eksitamiseks. Tuleb kommionu, vaatab: väike tüdruk; siis aga märkab rinnahoidjat ja ehmub: ai raisk, jälle läks valesti, väga väikest kasvu naine on hoopis.

    Sest mis eesmärgid Primarkil sellega muidu olla võiks? Kisub perversseks.

  34. V.A. said

    Ma ei tea, mis eesmärgid võiksid olla oma pöörase tootega tollel Primarkil, aga ma oletan, et ta tuleb muu hulgas vastu nonde pisitüdrukute soovidele.

    Et väikesed (sh koolieelikud) tüdrukunaasklid rannal mürades ja liivalosse ehitades tihtipeale suurima õhinaga bikiine kannavad, on nagunii vägagi pentsik vaatepilt. Vähemalt minu arust.

    Aga ega ma moodsat olukorda eriti tunne, sest pole ammu rannamõnusid nautinud.

  35. V.A. said

    Primark ütleb oma kodulehel lasteriietest rääkides tüdrukute ja poiste vajaduste kohta riietumisel nii:

    Girlswear

    Every girl wants to look her best and at Primark we make no exception for the younger ladies.

    Boyswear

    When you think of boys, you think young and fun. At Primark we think the same and we ensure that all of our boys clothing is not only young and fun but also practical and affordable.

    Kodulehe saksakeelses versioonis on printsiibid veel täpsemalt paigas:

    Mädchenkleidung

    Mädchen brauchen immer den richtigen Look. Bei Primark machen wir bei den jüngeren Damen keine Ausnahme. Alle aktuellen Modetrends finden Sie auch bei unserer Kinderkleidung, egal für welches Alter.

    Jungenkleidung

    Junge steht für Jugend und Spass. Primark steht dafür, dass unser Sortiment für Jungenkleidung nicht nur jung ist und Spass macht, sondern auch praktisch und erschwinglich ist.

    S.o tüdrukute puhul on kõik aktuaalsed moetrendid olemas, igale vanusele — egal für welches Alter.

    Poisid on aga praktiliste vajaduste väikesed vahvad rõõmurullid ja mürakarud.

  36. ep said

    sellest jääb küll mulje, nagu ei tohiks tüdrukutel üldse funn olla.

    tegelikult kui ma oma väikse sugulase peale mõtlen, siis tema kurtis ka, et neil on lasteaias ainult üks tüdruk, kellega normaalselt mängida saab, teised on kõik mingid tibid. mulle tundub, et minu ajal polnud see lõhe poiste ja tüdrukute vahel nii suur. aga võibolla tuleb see tunne sellest, et ma ise mängisin rohkem poistega.

  37. V.A. said

    Huvitav on see ka — ja torkab mulle alles praegu silma –, et Primarki lühikirjeldustes on tüdrukute ja poiste riietumisvajadusi põhjendatud erinevalt. Poiste puhul ei öelda, et poisid ise mingit rõõmsat, nooruslikku ja praktilist stiili tahavad või vajavad (nende soovid ja vajadused defineeritakse täiskasvanute arvamuse põhjal: “When you think of boys …”), tüdrukute puhul sugereeritakse, et nad ise ihkavadki olla trendikad (“Every girl wants …”), nemad juba teavad, mis neile hea on, noored daamid, nagu nad on …

  38. nodsu said

    Mulle tuli hoopis “little miss sunshine” meelde – kus vanaisa õpetas oma nublust lapselapsele laste missivõistluse jaoks striptiistantsu selgeks (nähtavasti oli kõige lahedam tants, mis vanaisa üldse teadis), kusjuures see laps oli kõige oma striptiisitantsuga seal võistlusel kõige vähem erotiseeritud lapsuke üldse, olgugi, et teiste programm oli ametlikult võttes sündsam.

    Tulid meelde ka need väikelaste tantsuetendused, mida vahel kaubanduskeskustes näidatakse, kus mingid 8-10 aastased tirtsud teevad püüdlikult erootilisi liigutusi. Nad tõenäoliselt tantsivad seda heameelega, sest neil on ettekujutus, et “siis on nagu päriselt”, aga koreograafia panevad kokku ikkagi nende õpetajad, kes, khm, võiks nagu targemad olla.

  39. nodsu said

    Muide, koolieelikute bikiinistamise ajend võib paradoksaalsel moel olla tahtmine neid kurjade kommionude eest varjata. Minu arust on see Euroopasse suht hiljuti levinud, alles kümme aastat tagasi võis veel märgata selget veelahet, et Euroopas võivad päris väikesed lapsed paljalt rannas käia, aga USAs peetaks seda ahvatlevaks. Samalaadi kultuurivaheline erinevus nagu toas kingade kandmisega, tundus mulle. Mulle jääb mulje, et bikiinid pigem lolitastavad väikelapsi kui varjavad, paljas keha iseenesest on ju nagunii süütu asi, aga ameeriklastel paistab inimkeha erotiseeritum olevat. USAkatel tähendab, kanadalastel tundub olevat veidi teine ooper nii kehaga üldse kui jalgadega.

  40. […] väga vähe tunnuseid, mis mulle üldse keha meenutaksid. Et oleks üldse lihtsam aru saada, siis sarnast joru olen ma varemgi […]

  41. […] Või on siin jälle tegemist ideaalse kehatu inimesega? […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: