Mõned kanaaritantsud

Kõigepealt klipikene minu barokiseltskonnale: mäletate, ma rääkisin, et vbla arenes baroki käteliikumine Hispaania rahvatantsudest välja. Ma kahtlustan, et millestki sellisest, tantsud on Kanaari saartelt (aga ei meenuta sugugi canario‘t, hehee, viimane tants seal videos oli hoopis kangesti kontratantsude moodi). Igatahes jälgige mängu, kuidas ka neil käed oluliselt üle silmade kõrguse ei roni ja on pigem ees kui otse küljel.

Aga Kanaari saared tõid mulle ikkagi meelde canario ja selle peale hakkasin meenutama Jane’i juttu, et midagi canario-laadset on säilinud Argentiinas “El gato” nime all, läksin otsima ja leidsin, et on jah, aga minu arust klapib ka chacarera selle esteetikaga päris hästi – kõik aeglased kohad on mööda maad ja need kiired kohad, nojah, eks ole.

Igatahes siin tantsib üks sümpaatne paar mõlemat.

Ja siin on jälle nemad, ainult et jalalibistamine ja klõbistamine on kahe eri tantsu vahel ära jagatud.

Tüüpiline muidugi, et kõiki lahedaid asju saab ainult mees teha. Naise asi on niisama ringi lehvitada ja ilus olla, aga ega see mees vähem ilus ei ole, saab ainult sinna juurde veel poole rohkem särada.* Vähemalt selle asjaga on renessanss-canario‘s parem lugu, näha pole küll midagi, aga koliseb isegi võruseeliku alt. Mis aga jalgade maad mööda vedamisse puutub, siis lööb see mood argentiinlastel ju isegi tangos välja, kui hästi järele mõelda. Eks nende vanade asjadega kipu vist nii olema, et perifeerias jäävad nad paremini ellu kui emamaal: argentiinlased silitavad jalaga põrandat, üks Daakias elav rahvas kutsub ennast roomlasteks ja eestlastel on laulupidu.

Ka see chacarera oli kenakene, kuigi natuke halvemini näha, sest tantsijaid oli rohkem ja osa ajast on jalad kellegi teise käte taga peidus. Igatahes soovitan mööda neid linke juutuubis edasi surfata, sealt jääb palju huvitavat ette.

Siis on veel üks malambo – muidu ilus vaadata ja ka ajaloolises mõttes põnev – mingid elemendid tulid tuttavad ette 17. sajandi canarios‘tes, paradetas‘tes ja jacaras‘tes. Mida ma kõiki tahaks teha, ainult et põhiallikat ei ole käepärast. Lähim eksemplar on vist Vilniuses.

Need laiad püksid meenutasid hirmsasti neid noore Louis XIV aegseid rhingraves‘e. Hmm. Argentiina gautšodel kujunesid need praktilistel põhjustel, et hea mugav hobuse seljas sõita. Aga kui järele mõelda, siis oli ühel korralikul Louis-aegsel härrasmehel samuti vaja omajagu hobusega sõita. Nii tüüpiline on, et selle perioodi trendiriietest mõeldakse kui maitsetust kreemitordist, oiatakse, kuidas mehed olid naiselikud ja naised vormitud, ja unustatakse ära, et tegelikult olid nii meeste kui naiste rõivad 17. sajandi teisel-kolmandal veerandil tublisti mugavamad kui poolsada aastat varasemad või hilisemad “maitsekad” riided. Ühed vähesed suht mugavad riided uusajal üldse.

Aga jah, kui ma tahan tõsisemalt Hispaania baroki elik escuela bolero‘ga tegeleda, peaks ikka Argentiinas ära käima või mõne argentiinlase siin ära lohistama. Haa, Diego Mastrangelo tuleb detsembris Tallinna tango meistriklassi andma, huvitav, ega ta juhtumisi ka folgimaid tantse ei tea ja kuidas talt nende õpetamist välja norida? Ei saa ju väga teda ära hirmutada ka, isegi kui ta tahab ainult tangot õpetada, oleks hea teda siin sagedamini näha.

—————————————————————————————————————————————–
* Hakkasin jälle mõtlema selle asja peale, kuidas üks meesterahvas hakkas ühe taolise video peale joonelt virisema, et “äh, see mees on ilge nõme macho nagunii”. Videos näidatud mehega tal mõistagi isiklikku tutvust polnud, tal oli lihtsalt sügav teadmine, et kui too nii hästi tantsib, siis peab kindlasti nõme macho olema – või oli point rohkem selles, et “ää, miks ta seda videomeest imetleb, kui samal ajal võiks mind imetleda”. Jah, toosama eks, kellel juhtus ekstsess alžeerlase, pruudi ja ninaluuga. Mina jälle mõtlen, et noh, esiteks teame me mingi videomehe machondusest umbes sama vähe või veel vähem kui seda, “mida autor raamatuga öelda tahtis”. Ja no kui ta juhtumisi ongi macho, siis vähemasti kaugelt kena vaadata, isegi kui huvitava jutu ajamiseks ja kooselamiseks tuleks tema kodumaal keegi teine otsida, mõni sümpaatne nohik. Aga põhjamaised machod ju lihtsalt joovad ja sõidavad autosid hunnikusse, nii et ainult kole vaadata ja hirm kuulda. Põhjamaal justkui nohikmeestest ainult ongi tolku, isegi tantsivad siin kuigivõrd kenasti pigem nohikud. Kahju, et need ülejäänud raisku lähevad.