Blogimismeem

jaanuar 15, 2011

Zeeta saatis mulle kunagi magritte’liku kommentaariga meemi.

Vaat sellise.

1. Külastan oma blogi paar korda päevas, kui kodus olen, välismaal heal juhul kord päevas või üldse mitte, blogimishüsteerias vahetpidamata.

2. Poliitikute blogisid loen – kunagi sai Evelin Sepa blogis kangesti nalja, kui sinna sattus jubejussi ja arkadi zuki vahele üks kole rahvuslik väliseestlane, kes nende kommentaare puhta kulla pähe võttis ja lõpuks neid sovetinaljade eest sõitles, kui aru sai. Aga Silver Meikar kirjutab aeg-ajalt mind erutavatel teemadel, nii et sinna põikan vahel sisse. Meenutan siinkohal Serial K kommentaari: mida nii aus inimene küll niisuguses seltskonnas teeb?

3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna mõni kirjutab ägedalt, mõni kirjutab huvitavatest asjadest, mõni on tuttav, mõni on minu moodi ja mõni ei ole kohe üldse minu moodi, nagu teiselt planeedilt kohe.

4. Mis blogimeediumi eelistamisse puutub, siis kuna blogisid loen lõbu pärast, aga uudiseid otsima olen laisk, juhtub alatasa, et sellenädalase sajandi uudise saan teada blogosfäärist. Või meilboksist. Kuna sõber S.M.B.R harrastab vahel meilboksis blogi pidamist, on nende kahe kanali üleminek vääga sujuv.

5. Seda, millal ma netimaailmas viimati solvusin, teavad mu netituttavad vast niikuinii, aga see ei olnud netispetsiifiline, sedalaadi olukordades kipun ka päriselus solvuma. Kunagi peaks seda asja õige natuke uurima.

6. Millest sa praegu blogimaailmas kõige enam puudust tunned? Ma olen mitu korda igatsenud, et kommentaator Ambrosius blogiks, aga viimasel ajal ei ole isegi tema kommentaare enam näinud. Ja kui S.M.B.R kirjutaks oma blogi mõne blogimootoriga, mitte meili teel, siis ei oleks osa sellest väärtuslikust materjalist ut.ee postkasti kõhtu jäänud, kui minu ut-konto ära kaotati.

7. Zeetale saadeti lisaküsimus, mis mulle edasi tuli – miks sa üldse blogid? WordPressi konto tegin, et PH üksvahe lukkus olnud blogile üldse ligi pääseda, ja siis selgus, et see on ainuke päevikuvorm, mille pidamisega ma hakkama saan. Mõnikord harjutan siin kirjutamist ka. Mõnikord jään rahule.

8. Zeeta lisatud küsimus: kuhu panna SISU siis, kui VORM on hävinud? Strukturalismist seestunud minul tuleb selle peale vastuseks, et sisu ja vorm ei ole üldse selgelt lahutatavad.

9. Minu lisatud küsimus ei puuduta üldse blogimist, aga vaevab juba mitu päeva: kas amorfse aine tahke ja vedela oleku erinevus on ainult kvantitatiivne? Wiki artiklist ei saanud küllalt hästi aru, et sealt vastust kätte saada.

Edasi ei mõista ma seda küll kellelegi saata, kui kellelgi on veel tegemata ja tahab teha, tehku.

25 kommentaari to “Blogimismeem”

  1. Serial K said

    meikar on nimekirjas mõnusalt taga ka. a saab siiski sisse. kui sa hea laps oled ja laine jänese poolt hääletad, st.

  2. tavainimene said

    Kas siis nüüd ei ole nii, et kandidaadid järjestuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule?

  3. zeeta said

    hm… kest ja sisu on vahel ysnagi räigelt lahutatavad, nt. õlu ja tema pudel või … isegi kirsi seest saab kivi eraldada.jutu seest saab mõtte välja jätta. ja inimkolbast aju välja võtta.
    ymber fotmuleerida või vormida…
    tegelikult on see liiga mahukas teema mu jaox, aga painab niisama kui siind see aine olekute dilemma 🙂

  4. Serial K said

    Kas siis nüüd ei ole nii, et kandidaadid järjestuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule?

    ei. no kuulge, sama hästi võiks juba otsedemokraatia kehtestada.

  5. nodsu said

    Õllepudel ei ole õlle vorm ja kirss ei ole kirsikivi vorm (kirsil on hoopis omaenda vorm, mis on kirsikivi omast erinev). Ja ajul on oma vorm, mis ei ole identne kolba omaga. Kui jutu seest mõte välja jätta, on jutt muutunud ka vormiliselt.

  6. nodsu said

    kuidas oleks võimalik võtta suvaline romaan, ütleme “Madame Bovary” ja selle vormi, ainsatki sõna absoluutselt muutmata, selle “sisu” ära jätta?

  7. nodsu said

    st kui räägime füüsilisest kestast ja füüsilisest sisust, on kõik palju lihtsam, aga kui vorm on millegi füüsiline kuju, mis vastandub mittefüüsilisele sisule, nagu jutu, raamatu, mis tahes kunstiteose või tglt mis tahes asja puhul, millele me omistame peale tema füüsilise olemuse midagi veel (õllepudeli olemus vs õllepudeli väline kuju), on kahtlasem. Minu arust jõuame siit välja vana nominalistide ja realistide vaidluseni.

    Aga kuna küsimuses oli juttu vormist, mitte kestast, siis võiks kesta teema, mis on enivei igavam, välja jätta.

  8. nodsu said

    Miks keegi amorfsete ainete kohta midagi ei ütle?

  9. nodsu said

    A mis kandidaatidesse puutub – isiklike häältega künnist ületades on võimalik ju ka nimekirja sabaotsas sisse saada, eks ole?

  10. tavainimene said

    Ma pakuks, et amorfne aine ongi tegelikult vedelik, mis ainult teeb näo, et ta on tahke 🙂
    Aga valimisnimekirjades minu meelest ikka järjestatakse kandidaadid ringi. Et kui keegi on erakonna poolt pandud saba lõppu, aga saab rahvalt kõige rohkem hääli, siis kolib ta mandaatide jagamise ajaks nimekirja etteotsa.

  11. ep said

    mina jällegi olen aru saanud, et suurem osa mandaatidest jagatakse ringkondades. st loeb koht ringkonna valimisnimekirjas. ja mõned üksikud saavad seejärel kompensatsioonimandaadiga sisse sellest üleriigilisest üldnimekirjast. aga kui see, kes on saanud sisse ringkonna mandaadiga, läheb näiteks valitsusse või kuhugi mujale ära, siis võetakse järgmine tema asemele samuti ringkonna nimekirjast. aga mingit kandidaatide ümberrivistamist ei ole. seda katsetati ainult üks kord eurovalimistel ja muudeti siis kiiresti ära.

    aga ega ma mingi valimissüsteemi ekspert ei ole, nii et minu arvamus võib vabalt ka täiesti ekslik olla.

  12. nodsu said

    vedelik, mis ainult teeb näo, et ta on tahke – seal on ikkagi mingi vahe. Wiki levinud eksiarvamuste lehel on kirjas, et erinevalt populaarsest arvamusest ei ole klaas oma argiolekus, nagu me teda kasutame, mitte väga viskoosne vedelik, vaid amorfne tahke aine. Kui seda on mõtet ära mainida, siis peab mingi erinevus olema.

  13. nodsu said

    Väikese guugeldamise käigus sain praegu teada, et viskoossusel siiski on amorfsete ainetega midagi pistmist, nimelt väga suur viskoossus takistab kristalliseerumist ja nii saabki võimalikuks mittekristalne tahke faas, kus molekulid ei ole küll nii korrapäraselt kui kristallivõres.

    “The glass transition is purely kinetic: i.e. the disordered glassy state does not have enough kinetic energy to overcome the potential energy barriers required for movement of the molecules past one another. The molecules of the glass take on a fixed but disordered arrangement. ”
    (siit)

  14. ep said

    jah, ma ka nagu mäletaks, et vedeliku ja tahke aine vahe ei ole mitte niivõrd tiheduses, vaid struktuuris, st kvalitatiivne erinevus on, teistsugused sidemed tekivad vms.

  15. nodsu said

    Viidatud artiklis jõuti lõpuks järeldusele, et klaasi võib kirjeldada mitut moodi, näiteks olekuna, mis ei ole ei vedel ega tahke.

  16. nodsu said

    … ja et üldse on olemas hulk nähtusi, mille puhul ei saa korralikku tahke-vedela vahet teha – klaas, kummi, muid polümeere oli ka.

  17. Serial K said

    E kirjeldus on üldjoontes täpne, tavainimese oma kahjuks täiesti ekslik. Aga süsteem ongi meil päris keeruline, ent õiglane (võrreldes mõne majoritaarse süsteemiga vähemalt). Lihtsustatult käib nii: kõigepealt saavad sisse isikumandaadi omanikud (kus tõesti asukoht nimekirjas pole üldse tähtis), siis lastakse vastavalt piirkonnas jagunenud häältele sisse piirkonnamandaadid ja siis nii palju kui veel riigikogus on ruumi järel, jaotatakse need kohad võrdlusarvu järgi ja üleriigilise valimisnimekirja põhjal ära.

    Praktikas tähendas see eelmine kord nt, et rohelised ei saand küll ühtki isiku- ega ringkonnamandaati, aga said oma 5% täis ja seetõttu 5 kohta kätte, mis võeti siis üleriigilise nimekirja esimesest otsast.

    Käesolevale postitusele lisatud lingilt näeb, kui palju kuskil ringkonnamandaate on (st Tartu linnas kandideerivatest vähemalt 8 tüüpi saab igal juhul sisse jne).
    Eelmistel valimistel oli 10 isikumandaati (need ei jaotata üldarvu, vaid ringkonna valijate ja saadud häälte suhtarvu kaudu), 65 ringkonnamandaati ja ülejäänud 26 said siis oma kompensatsioonimandaadid. Linki ei saa vvk imeliku lehe tõttu lisada ja arvandmed oleksid kopeerimiseks liiga ohtrad.

    Et asi ikka endiselt põnevaks jääks, siis ka asendusliikmete ametissenimetamisel võetakse arvesse, millisel viisil nende asendatav oma mandaadi kätte sai.

    siin on see kõik veel pikemalt lahti seletatud

  18. Serial K said

    sealt nähtub ka, et tavainimesel on siiski täitsa õigus ja ma sain piirkonnamandaatide värgist ikkagi valesti aru (no see on keeruline, midagi pole teha):
    Ringkonnamandaat
    Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli.

  19. Ambrosius said

    kas amorfse aine tahke ja vedela oleku erinevus on ainult kvantitatiivne?

    Küsiks kõigepealt, et kas see tahke ja vedel iseenesest pole juba kvalitatiivne erinevus?
    Aga Sa pead silmas vist seda, et amorfsetel ainetel pole olulisi struktuurimuutusi eri “olekutes”.

    Kui meil on aine kristallstruktuur ja juhuslik struktuur, siis esimest me saame kirjeldada lühidalt selle struktuuri korduva üksuse kaudu. Nagu tekstilõiku ABCABCABCABC me saame kirjeldada kui ABC x 4, kuid mingit juhuslikku tähtede jada AACABACBBCCB saame kirjedada vaid selle sama tähtede jada enda abil. Samas ei leidu algoritmi, mille abil kindlaks teha, kas ka selles nn juhuslikus tekstilõigus ei leidu mingeid varjatud mustreid, mille abil saaks seda siiski lühemalt kirjeldada.

    Amorfse aine struktuur on juhuslik seni, kuni keegi selles korrapära leiab.

  20. Ambrosius said

    Ma olen mitu korda igatsenud, et kommentaator Ambrosius blogiks

    Suur tänu. Igatsuse eest. Ma oleks pidanud seda sissekannet lugema siis, kui Sa selle postitasid. Sest just samal päeval sain Pakistanist veidi hilinenud sünnipäevakaardi, mille sõnumi sisu võiks Urdu keelest tõlkida “täna ma igatsen väga su järele”, aga selle lihtsa lause konteksti avades tähendas see tegelikult seda, et ta igatses minu soiku jäänud blogi (uute sissekannete) järele.

    Mul pole blogimiseks piisavalt järjekindlust. Teiste blogide kommentaariumites parasiteeruda on märksa lihtsam. Aga aegajalt ma ikka võtan hoogu blogimise alustamiseks 🙂

  21. nodsu said

    Võta heaks. 😉

    Mis tahketesse ainetese puutub, siis see mind vaevaski, et mis asi see tahke aine kvalitatiivne erinevus vedelast on, kui kristallivõret ei pruugi alati olla. Muidu oleks ju lihtne: on kristallivõre, siis on tahke, kui ei ole, siis enam ei ole tahke.

    Aga seal toredas klaasiartiklis oli ka sellest juttu, et amorfsete ainete tahke oleku võib liigitada üldse omaette olekuks, mis ei ole klassikalises mõttes ei vedel ega tahke.

  22. nodsu said

    Valimiste koha pealt: tavainimene on igavesti vägeva valimisprogrammide võrdleva tabeli kokku pannud, minge ja vaadake. kui siit sinna piisavalt palju klikke ei lähe, siis teen puhtalt selle jaoks uue postituse.

  23. Serial K said

    näe, ülaltoodud lingil (nimele klikkides ikka) saab ka testi teha, ERRi valijakompass.

    à propos, sa võiksid facebooki ka katsetada, äkki hakkab lausa meeldima. varjunime võib ka kasutada.

  24. nodsu said

    mängisin. Vasakliberaali nurka sattusin loomulikult, nii et mul tuleb valida sotsdemmide, roheliste, keskerakonna ja rahvaliidu vahel :P.

  25. Serial K said

    millegipärast vasak- ja paremliberaalid toetavad isikuvabaduste piiramist julgeoleku huvides, aga IRL ja Kesk, kellest seda näo järgi eeldaks, ei toeta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: