Marxian slip

oktoober 22, 2011

… või mis ta muu ikka on, kui kirjas on “Tugev löök kuklasse” ja mina loen “Tugev töölisklass”.

Igasugugsed Euroopa ühinemiskepingud, heake küll, neid võtku Freud.

***

Väike meelespea, millest peaks kunagi ehk pikemalt kirjutama:

kui naiivseid tulemusi võib saada, kui mõelda keelest kui millestki, mis on kõnest (olgu suulisest või kirjalikust) iseseisev (jah, ma teen seda sageli ka ise; ja kui sellist mõtlemist kasutada tööriistana, siis saab väga huvitavaid ja relevantseid asju teada, AGA kui jäädagi uskuma, et see nii on, et kogetavas maailmas on olemas mingi Puhas Sõltumatu Keel, siis kukub ikkagi naljakas välja);

intellektuaalsetel inimestel on sageli mood teeselda tundetust, et olla vooruslik – arusaadav, sest pööbel teeskleb pigem tundelisust või veel madalamal levelil peksab olemasolevad tunded üle loomulikkuse piiri vahtu ja lõhverdab nendega kontrollimatult vasakule ja paremale; arusaadav, et arukas, vooruslik inimene ei tohi ei niiviisi vastutustundetult vahtu peksta ega ka silmakirjalikult tunnelda. Ja nii juhtub, et endal keelatakse tunnete väljendamine (sest kes peaks aru saama, et mis tahes väljendatav tunne pole võlts ja vahtupekstud nagu pööblil) ja kuna väljendamata elada kaua ei jaksa, siis ohutum on keelata ka tundmine. Ainult viha millegipärast võib, see on lubatud kõigile, kõige madalamast pööblist kõige rafineerituma kõrgklassini. Lihtsalt hämmastav, kuidas viha alati tollikontrollist läbi pääseb. Ja nõnda on siis arukas ja vooruslik inimene enamasti vihane.

***

Äh, sellest viimasest olen ma kunagi juba Ramloffi väikekodanluse-postituse all lämisenud:

notsusaid:detsember 23, 2008, 1:01 e.l.
Kui mina kõnelesin konventsionaalsest tumedusest, siis pidasin silmas midagi sellist, nagu mainiti ühes John Braine’i raamatus – et müüt kareda koore, kuid kuldse südamega jorkširi talumehest on nii populaarne, et paljud leiavad, et kareda koore etendamisest piisab, siis peetakse juba nagunii heaks inimeseks.

notsusaid:detsember 23, 2008, 1:07 e.l.
Ise olen näinud sellist varianti, et kassi peab kindlasti kiusama, mitte ei tohi silitada, sest silitamine on vuih, nii tavaline ja “inimesed teevad seda ainult selleks, et head olla”.

Advertisements

10 kommentaari to “Marxian slip”

  1. 🙂
    Muud värki ei mõistagi kohe kommenteeri, aga mis kassitriikimisse puutub, siis mul, kes ma aeg-ajalt võõraid kodukasse juhtun kohtama, on alati äravõitmata tahtmine korralik, “ninaotsast-sabaotsani-silitus” lõpetada kerge, elukat sabaalaosast hoides teostatud tagakehatõstega.
    Kassid on seda siiani rahulikult talunud, v.a. 1 eksemplaar, kes mulle küüniskäpaga äsas ja pärast diivani alt kurja näuga jõllitas.
    Olen ma nüid hea v halb, krt teab.

  2. notsu said

    See on vast pigem vana Aadam, oletan ma – minu kirjeldatud nähtuseks läheks lahti siis, kui sa seda oma eetika aluseks peaks. (:

  3. Mh.
    Mõtlesin pisut eetika üle.
    Pole nagu enne põhjust(naljakas, eks) olndki…
    Sisekaemus on põhiline, arvan ma.
    Kui miski tegu tundub õige ja hea, siis see tõenäoliselt ongi seda.
    Kohe jõudsin filosoofiaga ka kergelt..sohu – mis siis, kui mõrvari-onu väidab, et tema sisekaemus väidab inimelu väärtusetu olevat? Ma ei saa siis ju vaielda?
    Vaat´ sulle siis situatsioonieetika ja ratsionalism.
    A mis mina ka tean. Jään kasside manu.

  4. notsu said

    Ratsionalism on eetikaküsimustes nagunii üsna abitu, ütleks ma. või kui ratsionalismi väga põhjalikult, lausa põhjani võtta, siis kõrbeb ta üleüldse.

    Mõrvari-onu sisekaemusega ei saa enivei vaielda – või mis mõttes peaks saama – “mul on selline sisekaemus, et inimelu on väärtusetu” – “ei, sul ei ole sellist sisekaemust” – “Tõesta!”

    Aga kui sa pead silmas vaidlemist eri sisekaemuste vahel, siis saab vaielda küll ja veel. Ma kahtlustan küll, et sellise konflikti puhul võidab parem reetor.

    Iseasi, et kui paljudel mõrvaritel just selline sisekaemus on – fiktsionaalsest maailmast tuleb Batmani-universumi Jokker ette, aga kas keegi selline on ka ajaloos ette tulnud?

  5. Mulle on hakanud viimasel ajal imponeerima ühendväljade e. egregoride teooria.
    Võimsamatel egregoritel on suht kökimöki haardesolevasse inimajju igast sodi, vabandust, kaemust installida…Et mis mina, tolmukübe, Suure Vaimu kõrval ka olen, aitan tema tahet ellu viia, sest see on ainuõige ja õnnistusttoov..
    Ja uhavadki mööda ilma & tapavad. Ajaloos näiteid küll.

  6. notsu said

    ot kas see on sul nüüd abstraktsioon stiilis “meemid eksisteerivad” või vandenõuteooria?

  7. Ma tahtsin jõuda sinnamaale, et paljude “sisekaemus” oleks kui inimese individuaalsust mahasuruvate süsteemide tekitatud aseaine “tõelisele, armastavale-kaastundvale inim-minale”..Meemiteooria on vast tabanud lähedale, ei teagi uuemaid suundi..mulle tundub, et häirivalt sagedased on me elus konstruktsioonid, mis sisaldavad hirmu – “ole selline, või muidu..”, “armasta patust, kuid vihka pattu, muidu pole sa õige”; süsteemid, mis pisendavad või naeruvääristavad intuitsiooni või jutlustavad vaba tahte teisejärgulisust. Meemivastased väidavad, et va “ühendvälja” olla võimatu simuleerida..noeitea, vaadakem pidevalt tekkivaid sekte ja nendega kaasnevat – lähiminevikust Aum Shinrikyo, 1995 + fringe science-neuroteoloogia(lugesin kunagi natuke Roland Karu doktoritööd).
    Hea, s.t altruistlikku, armastusest v kaastundest põhjustatud tegu on takistavate süsteemide tõttu tihtipeale kuidagi…raske sooritada? Oled ju isegi vahest nentinud, et TEGELIKULT oleks sa pidanud selle inimese(või kassiga;)) tookord käituma hoopis nii, mitte nagu asjaolude sunnil välja tuli. (Olen ntx kordi tagasi pööranud, kuna mulle tundus, et vastutulnud laps hoidis pisaraid tagasi.. ja samapalju kordi seda mitte teinud, tundes takkajärele, et ma oleks ehk siiski saanud aidata.) Mingi osa inimesest teab ju alati, hoolimata mistahes mõjutustest, mis on ülimuslikult hea ja ainult inimestele omane. Aga kuidas seda üles leida, arendada ja kasvatada?
    Ei mäleta filosoofi nime, kes esimesena väitis, et kõige esimene misiganes situatsioonis pähetulnud mõte on pärit inimese intuitsioonilt, “jumalalt”, tõeliselt “minalt”, kes püüab inimest juhtida – et too oleks ISE. Ilma abistajateta.
    Huh..ma pole miski vilosoof, vbl panin omadega võssa&sohu&teemast mööda. Kuidagi..sulg hakkas järsu jooksma.. Kaemus pressib peale, mis muud! 🙂
    Ja vandenõuteooriad on ka täiega lahedad..silmad lähevad teinekord rattalaadseks, kui loed..

  8. notsu said

    Ma natuke kahtlen mingi konkreetse teemaga ühendväljade mõjuvõimus. Seda usun küll, et grupikäitumisel on omad iseärasused, aga kui palju see oleneb konkreetsest “egregorist”? pigem kahtlustan, et grupikuuluvustunne, ükskõik mille alusel, aitab inimestel oma südametunnistust vaiksemaks keerata. kui vaadata, kui erinevatest ja suht süütutest teooriatest on saadud tulemusi “tapame kõik teised ära”. MItte et igasugune grupikuuluvus peaks kohe tapmiseni viima, aga siis oleneb rohkem vast liidrite kalduvustest ja liikmete rahulolust/frustreeritusest kui mingitest egregoritest. Näide liidri teatava mõju kohta on Gandhi – grupp ise oleks suure rõõmuga tapma hakanud, kui ta ei oleks kõvasti vastu punninud. no ja tegelikult võeti ka Gandhi lõpuks rajalt maha, sest need tema kurjavaimu ideed ei lasknud rahulikult teisi tappa.

  9. notsu said

    Milgrami või Stanfordi eksperimendis toimib grupikäitumine kogu jõleduses, aga mingit ideoloogiat või värki nagu taga ei olekski. Kooli klassikollektiivide vägivald on kah päris hea näide.

  10. libarott said

    Kui jutt juba tapmisele läks – huvitav kohe, mida tähendab see, kui inimene loeb “Laps ei muuda elu?” asemel “laip ei muuda elu”…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: