Borgese tibiloomaaed

Ausalt on tibipostitus. Paradigmaatilistest probleemidest.

Sest kui minu pluusideriiulil on kaks mõõdet, mille peale saab pluusihunnikuid sorteerida: sügavus ja laius, aga minu pluusidel on palju rohkem mõõtmeid, mis see muu siis ikka on?

Kui ma otsustan, et mul on 1) pluusid, mis kipuvad minu kehaehituse peal nabapluusiks, 2) pluusid, mis ei kipu isegi kõige mahavajuvamate pükstega ega isegi mitte minu kehaehitusega nabapluusiks, sest poes müüdi neid üldse kleidi nime all, 3) vahepealse pikkusega pluusid, siis sellega on üks mõõde kaetud.

Kui järgmiseks on mul 1) rullkraega pluusid, 2) dekolteega pluusid, 3) vahepealsed pluusid, siis on kaetud teine mõõde.

Aga mis ma peaksin siis pihta hakkama sellega, et ühtlasi on mu pluusid kas lühikeste, pikkade või vahepealsete käistega? Külma ja sooja tooni, puhast ja segatud värvi? Kromaatilist värvi pluusid, mis vastanduvad mustadele pluusidele? Ühevärvilised pluusid ja kirjud? Ihu vastas mõnusad pluusid ja pluusid, mis küll palja ihu peal sügelevad, aga see-eest on külma ilmaga soojad? Pluusid, millega kõlbab isegi formaalsesse konteksti minna, need, millega veel raamatukogus kõlbab käia, need, mis kõlbavad kodus käia või poes, kui ma jopet ära ei võta, ja need, mis kõlbavad ainult remonditegemiseks? Pluusid, mis toimivad rinnahoidjana, ja teised, mille alla on seda jurakat ikkagi vaja? Suve- ja talvepluusid?

Kui ma avastan kord oma kapist universumi, millel on rohkem… ma ei ole paljunõudlik, ma ei taha täisväärtuslikke mõõtmeid, ma lepiks, kui leiaks sealt selle apelsinikoore sarnase universumi, kus kõrgemad mõõtmed on pisikesteks kärnideks kokku pakitud, ja pakiks oma riided sinnasamasse kärnide sisse – siis, siis saavutan ma kindlasti täiusliku süsteemi.

Sinnamaani pean aga hakkama saama sellise Hiina keisri loomaaiaga: pluusid, mis on mõnes mõttes kampsuni moodi; tavalised pluusid; eriti pikad/lühikesed pluusid; pluusid, mille varrukad ronivad üles; trennipluusid; need pluusid, mis on juba seljas olnud, aga pessu veel ei pea minema.

Varem või hiljem tuleb entroopia appi ja saavutab selle tulemuse, millest ma võiks ju kohe alustada: topi kõik kappi ja löö uks kiiresti kinni. Ma tean. Mul on seal varem ka teistsuguseid loomaaedu olnud ja ikka lõpeb kõik samamoodi.

Ühel hetkel entroopia muidugi võidab, saabub soojussurm, kõik värvid, pikkused ja karedused ühtlustuvad ja ma võingi puhta südamega kapi koristamata jätta.