Kesksoost

detsember 13, 2011

Midagi asjalikku ei viitsi kirjutada (kuigi oleks, millest), lõbustasin ennast BBC testiga, kas ma olen peast isane või emane.

Testi tulemus ehk – pigem mees- kui naissoost (ca 25 pügalat isase poole peal), aga vähem meessoost kui keskmine mees (imelik ka, kui rohkem oleks).

Huvitav, mõned ülesanded tulid välja selgelt üle selle ülesande peale osavama soo keskmise (nurkade mõõtmine – 18/20, kui meeste keskmine on 15,1 ja naistel 13,3; silmade järgi emotsiooni hindamine 8/10, kui mõlema soo keskmine oli 6,6; kujundite pööramine 11/12 (“Are you an engineer or do you have a science background?” küsisid testijad – ei ole ja mulle ausalt öelda üldse ei MEELDI need kujundipööramisülesanded), kui meeste keskmine on 8,2 ja naistel 7,1; no ja eriti rahul olen ma verbaalse oskuse testiga (assotsiatsioonide loomine ja sünonüümide leidmine), kus mul tuli kokku 27 sõna meeste 11,4 ja naiste 12,4 vastu – ja ma otsisin neid sõnu miskipärast inglise keeles, seepärast ma olengi kiirusega nii rahul) ja mõni jälle selgelt alla kehvema soo keskmise (valesse kohta pandud esemete ülesleidmine, kus ma skoorisin 36% meeste keskmise 39% ja naiste keskmise 46% vastu – aga no ma ei panegi ju oma keskkonda eriti tähele).

Empaatia ja süstematiseerimisskooridele ei tasu vist väga suurt tähtsust omistada, need näitavad rohkem seda, mida ma oma vastavatest võimestest ja kalduvustest ise arvan (mõlemast üsna kehvasti, nagu selgub).

Ja nägudest meeldisid jälle pikergusemad ja muidu isasemad – mis siit siis järeldub, et ma olen naise kehasse vangistatud geimees või :D?

Ma tegelikult otsisin üht teist testi taga, mille järgi ma vanasti olin oma tutvusringkonna kõige naisem naine oma 67 naiselikkuseprotsendiga ja mõni naisterahvas osutus ka meheks, erinevalt meestest, kes olid kõik naised – aga ära on kaotatud see leht. Häh.

Advertisements

10 kommentaari to “Kesksoost”

  1. V.A. said

    Tegin ka selle testi. Pean ütlema aga, et mul on seda laadi asju väga raske teha, sest samahästi kui võimatu on testi ajal kriitilist meelt täiesti välja lülitada, mis oleks aga vajalik. Sest ma ju enam-vähem tean, mis vastused annavad selle ja teise tulemuse, ja et kogu see asi on üles ehitatud ikkagi printsiibil “miks mehed ei kuula ja naised ei oska autot parkida / kaarti lugeda” vms – mis on, nagu teada, argises soodebatis raudvaraks.

    Võin end muidugi teatud ülesannete puhul korraliku koolilapsena kokku võtta ja hoolega kujundeid sobitada, ümber paigutatud esemeid ära tunda ja vuristada ette hasartselt viiskümmend sõna, mis mulle meenuvad seoses sõnaga “gray”, nagu oleksin eksamil. Emotsioonide mõistatamine on juba huvitavam, aga ma pole kindel, kas neil inimestel, kelle silmi näha oli, ikka oli puhtalt üks ja ainus emotsioon korraga, äkki oli neil seda ja teist ja kolmandat, mine isahane tea … Mis nägudesse puutub, siis ei tundnud ma ühegi suhtes erilist sümpaatiat ega ka antipaatiat, raske oli üht teisele eelistada, olgu nad ümaramad või piklikumad, tundmatud olid inimesed nende taga kõik.

    Sõrmede mõõtmine on täiesti asi, see on justkui objektiivne. Aga selgus, et mu parema ja vasaku käe sõrmed pole millimeetri pealt täpselt sama pikad (või mõõtsin valest kohast).

  2. nodsu said

    Noh, need “õiget tulemust andvad vastused” on peamiselt selles osas, kus tuleb ise oma kalduvusi hinnata ja seal saab tõesti tulemust kerge vaevaga sinna-tänna liigutada. Aga ajapiiranguga ülesandeid tegin ma nagu IQ teste täites – suure õhinaga ja üritasin saada võimalikult head tulemust. Kõigist oleks tahtnud hästi palju punkte saada.

    See asjade asukoha mäletamise kehv tulemus on seda veidram, et kõik peavad mind väga hea mäluga inimeseks. Ka ma ise kipun arvama, et paljud muud võimed, mis mulle omistatakse, taanduvad suuremalt jaolt heale mälule. Aga siit tuleks nagu vastupidi välja. Tõsi, see oli väga kindlat tüüpi mälu, mida siin kontrolliti.

  3. nodsu said

    A. arvas, et kriipsude nurki oli mul sellepärast kerge võrrelda, et ma ikkagi joonistan päris sageli.

  4. nodsu said

    ja kujundipööramisülesanded abstraheerisin ma tegelikult ära, selmet päriselt pöörama hakata. Umbes et “siin on eenduv nurk, seejärel alla ja siis peab saama vasakule minna” ja siis uurisin, mis muud kujundid selle kirjeldusega sobivad. tähendab, neid muid tuli kirjeldusega sobitamiseks natuke pöörata, aga see oli rohkem, nagu ma käiks kujundi ümber ringi ja üritaks teda teise nurga alt vaadata, mitte et ma võtaks sakilise klotsi kätte ja kukuks teda pöörama.

  5. V.A. said

    “[…] peamiselt selles osas, kus tuleb ise oma kalduvusi hinnata ja seal saab tõesti tulemust kerge vaevaga sinna-tänna liigutada”.

    See on tõsi, aga muudes osades pole ka palju teistmoodi. Kõik need konstruktide pööramised, silmadest emotsioonide lugemised, verbaalsed võimekused jne. Ma arvan, et ma pole ainus vastaja, kes teab juba ülesande kirjeldust lugedes, missugune tulemus on n-ö “naiselikum”, missugune “mehelikum”. Ja kahtlemata see mõjutab ülesande tegemist ja tulemust, ka teadvustamatult. Näiteks selles, kas ma võtan end kokku igaks ülesandeks võrdselt või mitte, või leian, et noh, konstrukte ma “ei peagi” pöörata oskama vms.

    Nüüd võiks öelda, et kokku tuleb end ikka ja alati võtta – tõe nimel. Ja see kõlab tõesti väga ilusti 🙂

    Ah, ei, ma ei ole eriti hea testitegija.

  6. e. said

    ee… notsu… ma keeran ka kujundeid nii ja sedalaadi ülesannetes ässan ma alati sajaga? mõttes, et mis vahet sel on, kuidas sa tulemuse saavutad – keeramine on keeramine, orienteerumine on orienteerumine… 🙂

  7. notsu said

    Võib nii öelda. Aga see, mis siit paistab, on see, et ma lahendan kõiki ülesandeid režiimil, mis on mulle kõige lihtsam – olenemata ülesande laadist. Sel juhul võiks öelda, et abstraktne mõtlemine on abstraktne mõtlemine, olenemata sellest, mida ma temaga parajasti teen. ja et mul on väga raske ennast abstraktsest mõtlemisest välja lülitada, eriti kui aeg tiksub (sest selge, et tuttava tööriistaga tuleb töö kiiremini välja, isegi kui treenides võiks selguda, et mõni teine tööriist sobib mõne ülesande tegemiseks paremini).

  8. notsu said

    A. proovis omapead seda sõnaülesannet teha ja väitis, et tal tuleb ka kolme minutiga ainult kolm sõna (mis on ilmselt liialdus). Kui ta siis kuulas, mis sõnu mina pakkusin ja mis loogikaga ma neid valisin, märkis ta “su mõtlemine on ikka tõesti väga verbaalne”. nt pärl võis minul olla hall, sest kamoon, on ju olemas värvisõna “pärlhall”. sama ka tuvi, terase ja tina kohta.

  9. notsu said

    V.A – mina ei võta end tõe nimel kokku, ma lihtsalt tahan palju punkte saada :P. Niipalju punkte kui võimalik. võistlustel võita jne. Puhas auahnus, mitte tõeiha. ja see mõjutab kindlasti mu testitulemusi palju rohkem kui tahtmine sobituda sellesse või teise rolli.

  10. notsu said

    Arutasime kunagi tuttavatega, et sellised sootestid võiks anda mõlemad tulemused kõrvuti – et oled saanud nii mitu selle ja nii mitu teise soo punkti. Ma usun, et siis võiks ka selguda, et neist, kes olemasolevate testidega kuhugi keskele satuvad, on mõnel mõlema tunnuseid kõvasti ja mõnel pole kumbagi eriti.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: