Nii minust teadlast ei tulegi

jaanuar 25, 2012

Kui ma olen nüüd juba jupp aega taga ajanud sellise vanamuusika “džässistandardi” jälgi nagu “Vacas” või “Bacas”, siis ühes mõttes on mul selleks alatud ajendid, eriti viimasel ajal. Aga sellest hiljem, sest see on kõige olulisem põhjus, miks minust teadlast ei saa.

Esimest korda hakkasin neid lehmakesi taga ajama suvel, kui ma lugesin kuskilt, et see, kui “Rodrigo Martínez” räägib lehmadest:

Rodrigo Martínez
a las ansáres, ahé,
pensando qu’eran vacas
silbabalas, ahé,

(ehk üldjoontes, et Rodrigo Martínes pidas hanesid lehmadeks ja käitus vastavalt), oli peen vihje loo muusikalisele struktuurile: et akordijärjestus oli “Vacase” travestia või tagurpidi pööratud “Vacas”, tähendab, kui laulutekstis on valelehmad, siis terve laul ise on muusikaliselt võttes “Valelehmad”.

Aga ei mäleta enam üldse, kust ma seda lugesin; arvasin, et mäletan, kuidas ma selle artikli leidsin, aga samu jälgi pidi minnes enam üles ei leia. See on üks põhjus, miks minust teadlast ei saa. Ma ei viitsi õigel ajal meelde jätta, mida ma peaksin viitama.

Vahepeal olen muidu samul rajul hirmus toredat materjali leidnud. Näiteks terve doktoritöö teemal “MÚSICA ESPAÑOLA DEL RENACIMIENTO ENTRE TRADICIÓN ORAL Y TRANSMISIÓN ESCRITA: EL ESQUEMA DE FOLÍA EN PROCESOS DE COMPOSICIÓN E IMPROVISACIÓN”, mis pani mind hispaania keelt (mida ma ei oska) lugema, täpselt nagu kunagi Lotman pani lugema vene keelt (mida ma samuti ei oska), ja kus muuhulgas mainiti, et “kui tahta ammendavalt uurida “Las vacast”-romanesca‘t ja passamezzot rahvusvahelises pillirepertuaaris, võiks see olla ulatusliku monograafia aines” (nii et olen ikka pähkli hammustanud). Või praktilisema poole pealt just sedasorti standardite kogumiku, mille kohta mul hakkab üha karvasem tunne, et peaks selle endale tellima.

Ja kui ma viitsiks bluffida, küllap suudaks ma selle kõige peal piisavalt kaua ringi kapates lõpuks asjast ka teadusliku mulje jätta.

Aga tegelik viimase aja ajend on hoopis see alatu, millest ma rääkisin: leida mõni lause, mis lubaks mul öelda, et see lehmateema eksisteeris juba 15. sajandil, et ma saaks ta puhta südametunnistusega 15. sajandi koreograafia alla lükata. Parim pakkumine on siiani see, et üks tõenäoliselt vanemaid versioone on kirjas ühes Mateo Flecha (vanema) ensaladas nimega “La viuda”. Tont teab, millal ta selle tegi, see ilmus nagunii pärast tema surma, Flecha-juuniori väljaandes. Aga vähemalt on ta eluaastad sellised, et 15. sajandi lõpul võis ta teoreetiliselt juba heliloomiseas olla.

No ja alati, alati saab öelda, et “kui see 16. sajandil nii popp lugu oli, millele kavereid teha, pidi ta enne esimest kaverit ometi jupp aega käibel olema”.

Ja kui see “Rodrigo Martíneze” valelehmsus peaks kuidagi etümoloogiliselt õige olema – siis on muidugi lihtsam, RM dateeritakse 15. sajandi lõppu, sest ta on “Cancionero de Palacios“, mis pandi kokku hiljemalt õige natuke pärast sajandivahetust.

Aga ikkagi – mis meetod see niisugune on: võtta soovitav tulemus ja otsida andmeid, kuni need tulemusega sobima hakkavad. See on põhiline põhjus, miks minust teadlast ei saa.

———————————————————————

(Kuigi mõni reaalteadlasest tuttav või sugulane räägib vahel, et teoorias peaks teadust küll õigesti tegema, aga praktikas juhtub neil ka nii, et katset tehakse senikaua, kuni õige tulemuse kätte saab.)

2 kommentaari to “Nii minust teadlast ei tulegi”

  1. […] See, et ma Arbeau’ 2+1 galjardihüppest ikkagi kokku kaks galjardihüpet teen (item 1 kahe jala hüpe, item 1 ühe jala hüpe), on juba minu meelevaldne kontamineering: “aga Carosol ja Negril ju ON üks kahe jala hüpe ja üks ühe jala hüpe – aga Arbeau’l ju ON normaalsed galjardihüpped”, st põhimõttel, et “mulle parajasti sobib nii”. Järjekordne vinjett teemal “miks minust kunagi teadlast ei saa“. […]

  2. […] See, et ma Arbeau’ 2+1 galjardihüppest ikkagi kokku kaks galjardihüpet teen (item 1 kahe jala hüpe, item 1 ühe jala hüpe), on juba minu meelevaldne kontamineering: “aga Carosol ja Negril ju ON üks kahe jala hüpe ja üks ühe jala hüpe – aga Arbeau’l ju ON normaalsed galjardihüpped”, st põhimõttel, et “mulle parajasti sobib nii”. Järjekordne vinjett teemal “miks minust kunagi teadlast ei saa“. […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: