Fioretto spezzato (nohikupostitus)

aprill 4, 2012

Nii, lubasin teha tantsijatele fioretto-postituse, aga kukkus välja natuke põhjalikum, oldagu lahked.

Kes on Negri tantsuraamatuga põhjalikumalt kokku puutunud, on ilmselt kursis fioretto spezzato probleemiga: Negri kirjeldas, mis samm on fioretto, kirjeldas, mis samm on seguito spezzato, mida ta lühemalt lihtsalt spezzato‘ks nimetab – üksteisest täiesti erinevad, välja arvatud see, et võtavad reeglina sama kaua aega.
Olgu siin fioretto kirjeldus (haa, ma ei ole väga optimistlik, et keegi selle lõpuni jaksab lugeda, aga vähemalt siis te kujutate ette, millega ma rinda pistan):

tantsudes tavaliselt pruugitavat fiorettot ei tehta maast kuigi kõrgel, vaid maadligi ja kindlalt, tõstes vasaku jala nelja sõrme jagu maast lahti & sirutades ta parema jala varbaist ette, neist kahe sõrme kaugusele, põlved sirged; siis, olles ühtaegu oma keha maast lahti tõstnud ja teinud tillukese hüppe, tuleb leida oma vasak jalg sealt, kus ta enne oli & parem jalg niipalju eestpoolt, et selle kand oleks vasaku jala varba ligi & sellest kahe sõrme kaugusel & kikivarvul; seejärel tuleb vasakut jalga kergitada ja asetada see parema asemele, mis peab tõusma nii, nagu tegi vasak jalg siis, kui ta seda fiorettot alustas, & peab pidama sama järge, mida enne pidas vasak; & liikudes väledalt ja kergelt /…/

Spezzato on midagi tunduvalt süütumat (kuigi kirjeldus näitab hästi Negri (ja tegelikult juba Caroso – Negri kopeeris suuresti tema pealt) udust seletamisstiili):

Sedasinast seguito spezzato‘t tehakse kahe tavalise löögi jooksul niiviisi: kõigepealt, kui keharaskus asub võrdselt kahel jalal, tuleb esimese löögi ajal sirutada vasak jalg poole kämbla jagu edasi & kahe sõrme kaugusele paremast jalast, pannes ta täistallaga vastu maad. Seejärel, teise löögi algul tuleb liigutada paremat jalga, tõstes kõigepealt kanda, & parema jala varvas peab olema vasaku kanna ligi & samal ajal, kui parema jala varbad maad puudutavad, tuleb tõsta mõlemat kanda & ühtlasi kogu keha, seejärel, löögi lõppedes tuleb koos oma kehaga langetada ka vasak kand, seejärel, kolmanda löögi alguses, tuleb astuda parema jalaga ette samamoodi, nagu enne tehti vasakuga, & seda seguito’t kutsutakse murtuks ehk spezzato‘ks; sest sama aja jooksul, mil muidu tehtaks tavaline seguito, tehakse niisuguse murdmise teel kaks.

Ja siis, kui sammuseletused ära lõppevad ja algavad tantsude endi kirjeldused, on igas kolmandas tantsus sees selline nähtus nagu fioretto spezzato. Johhaidii.

Enamik interpreete on käega löönud ja otsustanud, et seda terminit võib võtta ambivalentselt, sest Negri käest küsida nagunii ei saa: nii teeb siis mõni nendes kohtades spezzato‘sid, mõni fiorettosid. Kui keegi suutis end ennist neist tsitaatidest läbi närida või on lihtsalt neid tantse kellegi käe all õppinud, siis ta saab aru, et fioretto nõuab tunduvalt rohkem osavust kui spezzato – mis tähendab, et see, kumba kasutatakse, oleneb reeglina pigem tantsijate kogemustest ja julgusest kui teoreetilistest põhjendustest.

Nii tegutsesin ka mina, kuni mul tulid ühes ja samas tantsus ette fioretti spezzati ja fioretti gagliardi. Pole vaja vist mainidagi, et ka fioretto gagliardo on tema (ja Caroso) sammukirjeldustes täiesti olematu.

Arbeau‘l seevastu on olemas sammuke nimega fleuret, mis küll algab erinevalt (kahe väikese hüppega), aga lõppeb samamoodi, üks jalg õhus, nagu Caroso ja Negri fioretto. Neid kaht väikest hüpet (ühe väikese hüppe asemel) ma tegelikult isegi ei pelga, sest igasugustel kahtlastel pindadel tantsimine on näidanud, et “maadligi hüppe”* asemel kahe jala kikivarbule ongi koledal karedal pinnal palju turvalisem teha kaks tibusammukest, väga erinev välja ei näe. Aga mis eriti tore, Arbeau kirjeldab seda muude galjardisammude vahel ja ei ütle kuidagi, et seal tehtaks olemuslikult teistsuguseid hüppeid kui galjardis muidu. Ja Arbeau oli erinevalt Carosost ja Negrist geniaalne kirjeldaja.

Millest võiks teha ulja järelduse, et kui fioretto on juba gagliardo, siis on seal täiesti normaalsed hüpped, mitte maadligi.

No ja kui ühes tantsus on nii fioretto gagliardo kui fioretto spezzato, siis miks ei võiks oletada, et see õnnetu spezzato on seal üksnes rõhutamaks, et tegemist on normaalse fioretto, mitte hüpliku galjardi-fiorettoga?

Spezzato semantikast (‘murtud, katki tehtud’) hiilin kõrvale seda teed, et “äkki ta mõtles hoopis, et fioretto in modo di spezzato, tähendab, nagu spezzato‘d, jalgu maa küljes hoides ja ainult natuke nõksutades, aga tahtis trükimusta ja paberit kokku hoida, ta kasutab ju nagunii kogu aeg lühendeid, kui vähegi saab”.

Ja oi, ma tahan sellest niiviisi mööda hiilida, sest tulemus on struktuuriliselt mõttekas: 1) ei ole enam vaja ühe ja sama nimega samme suvaliselt kord ühte, kord teise kasti loopida**; 2) seevastu saab kahe eri nimega sammud kenasti eri moodi ära teha.

See, et ma Arbeau’ 2+1 galjardihüppest ikkagi kokku kaks galjardihüpet teen (item 1 kahe jala hüpe, item 1 ühe jala hüpe), on juba minu meelevaldne kontamineering: “aga Carosol ja Negril ju ON üks kahe jala hüpe ja üks ühe jala hüpe – aga Arbeau’l ju ON normaalsed galjardihüpped”, st põhimõttel, et “mulle parajasti sobib nii”. Järjekordne vinjett teemal “miks minust kunagi teadlast ei saa“.

————————————————————————–
* Kui arvestada, et tõenäoliselt on ka Hispaania 17. sajandi floreta itaallaste fiorettoga kuidagi suguluses, siis ikka äärmiselt maadligi, täiesti varbaid mööda maad vedades.

** Mis ei takista mul jätkamast oma täiesti meelevaldset toimetamist trabuchetto‘de kallal (maniakaalne naer – ma ei loobi neid mitte ainult kahte kasti! ma loobin neid nii mitmesse kasti, kui mul vaja on!).

—————————————————————————

PS: kui keegi näeb siin järeldustes kuskil jämedaid vigu, siis olgu aga lahke kommenteerima.

PPS: kuigi hästi järele mõeldes hõlmab grupp “kes on Negri tantsuraamatuga põhjalikumalt kokku puutunud” Eestis minu teada veel kuni kolm inimest. Mis ei ole just suur kriitiline rahvamass, kes tuleks siia ja ahhetaks, et issand kui loll. On põhjust optimismiks (või pessimismiks, mine võta kinni).

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: