Kalendaarselt

aprill 6, 2012

Läänemerelt tulnud tusailm kattis linna, millest prokukraator polnud midagi kuulnudki, ja umbes samal ajal kees minu tüüpiline teismelisekriis à la “ma ei meeldi kellelegi” üle kriisiks “ma ei suuda iseendaga leppida”.

Selgus nimelt, et mul on – kõige oma agnostilise kristluse juures, mis on moraalses mõttes for all intents and purposes igast muust agnostitsismist sama hästi kui eristamatu – südametunnistuse näol siiski olemas väga karm jumal, kes ei esita küll sugugi samu käske, mis Vana Testamendi oma, aga ei ole sellepärast veel vähem kuri. Iga üleastumise peale läheb kohe kangeks ulgumiseks ja hammaste kiristamiseks.

Niisiis olin ma ennast umbe jooksnud, aga vähemalt olin juba jõudnud abi küsida ja kohe, kui küsisin, ka sain. Nii mitme aasta jagu korraga (saadan õhusuudluse.)

Väikese hilinemisega jõudis kohale taipamine, et ega ma muud ei avastanudki, kui et ma ei jaksa ennast oma kurja jumala käest ise ära lunastada, nii saab ennast ainult edukalt meeleheitele ajada.

Või kui teile see retoorika ei meeldi, võite ümber sõnastada: “ise ennast juukseidpidi mülkast välja ei tõmba”.

Või kolmandat moodi: jälle ma ei ole supermän ja tegelikult keegi (peale mu kurja jumala) ei nõua mult, et ma supermän oleksin.

Muide, väga väga naine kirjutab sarnasest mõttenihkest hoopis teises sõnastuses ja teise nurga alt. Teadisegikes kirjutas ka, aga luku taga, nii et seda ma ei lingi. Huvitav, et samad asjad eri inimestel korraga üles tulevad.

Advertisements

9 kommentaari to “Kalendaarselt”

  1. Eva Lepik said

    Selle esimese lause esimese poole tahaksin ma ise kirjutanud olla:-)
    VT jumala ja teiste temataoliste türannidega ei saagi leppida. Ma sain sellest järjekordselt aru ülestõusmispühade missal lektsioone kuulates.

  2. nodsu said

    Naatan Haamer rääkis öise teenistuse jutluses sama asja: et ega see kohtumõistmine, millest pääsemiseks uut lepingut vaja on, ei ole mingis teispoolsuses pärast surma; see tabab meid iga päev, me mõistame enda üle iga päev hirmsasti kohut ega suuda endale armu anda. Ja ei suudagi.

  3. nodsu said

    (aga edevus ajab mõtlema, et see kohtumõistja on kunagi võimalik ära rahuldada – aga ei ole, mitte kunagi päriseks.)

  4. Eva Lepik said

    Vello Salol on kena komme ülestõusmispüha öösel Johannes Chrysostomuse paasaläkitust lugeda, nii et kirjakohtade tõlgendamine jääb rohkem oma hooleks. Ja ma leidsin, et need koledad lood (Iisaki peaaegu-ohverdamine ja vaarao sõdalaste uputamine nt) kõlbavad kasutamiseks kui Kristuse ristisurma ja ristimise kui niisuguse negatiivne peegeldus.

  5. tavainimene said

    Supermäni ja maailma päästmise teemal — kas see on see “sulle-on-nii-palju-antud-ja-sa-tänamatu-ei-kasuta-seda-ära”?

  6. nodsu said

    Osalt.

    Osalt veel hullem: äkki on mulle veel rohkem antud ja ma olen selle kuhugi sahtlisse iseenda eest peitu pannud, sest ma olen selline laisk mölakas?

  7. myrym said

    Maailm on lootusi laokil, kuid pole manguda õigust,
    sest ma ei jõua midagi Jumala meele jaoks,
    pyyd juba on ussiauk, mis jäänud kartulilõigust,
    paplivõsu, mille kylm võtnud talvel roaks.
    Uku Masing
    (29. XI 38)

  8. myrym said

    … nojah –
    raoks, mitte roaks muidugi.

  9. nodsu said

    ma kipun seal nüüd ikkagi kogu aeg “roaks” lugema, riimist hoolimata.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: