Vaatan elu

juuni 2, 2012

Ühe võimaliku kodutee peal on mul stiilipuhas pätipark, vahel muide erakordselt kaunis. Tulin sealt täna läbi* ja nägin põlisasukaid: puu all koduselt troppis koos üht väga purjus meest ja kaht natuke vähem purjus meest. Kellest üks ütles väga purjus mehele rangelt ja tõsiselt:

“Marget pead keppima. Ta pole, räägib, juba kaks kuud saanud.”

———————————————————————-
* Olles enne mööda linna kõrtse kammides tähistanud seda, et ma olen jälle Eesti parim naine – see hakkab juba rutiiniks muutuma, varsti tõmban selle auhinna peale juba nina vingu ja tahaks nagu päris auhinda – kusjuures pagan seda teab, äkki mingil juhul oleks ka selle saanud, sest ma ei saanudki oma lühinägelike silmadega korralikult aru, kas ma jäin kümnendat kohta kellegagi jagama või mitte – ja ühes plokis jäin teiseks, nii et ka plokivõit ei jäänud kaugele – ja mullu ma ju saingi päris auhinna, st üldarvestuses – aga enivei on tore kõrtse kammides tähistada, tundub, et ma peaksin seda sagedamini tegema.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: