Harjutus
juuni 6, 2012
Kohtuotsus käes: ikkagi menisk ja ikkagi tuleb ora sisse ajada. Jääb veel üle otsustada, kas oodata haigekassa-oppi või panna patsahkam raha selle alla, et juba augustis lauale pääseda.
Igatahes peaksin ma oma jalgadega ettevaatlikumalt ringi käima, mis ajab tuju pahaks. Mul on ju paha olla, kui ma ringi tormata ja oma endorfiinilaksu kätte ei saa!
Kõige targem, mis pihta hakata, on nähtavasti võtta seda kui õppetundi või tervet õppeainet. Ainekava:
1) leppida sellega, et ma ei ole kogu aeg kõige tugevam;
2) usaldus;
3) abi vastuvõtmine (selle asemel, et käte ja jalgadega vastu ajada);
4) abi küsimine.
Aga see on ju raske! Mis mõttes ma pean nii raskeid asju õppima ja ei saa lihtsaid asju teha, nagu näiteks keeruliste tantsude tantsimine?
Läbikäigu K 
Minu arust pole ükski raha liiga palju tervise eest välja käia. Muidugi sellise konkreetse operatsiooni eest, kus sind reaalselt aidatakse.
Meniski opid algavad vist ca 500 eurost. Kui käid tööl, siis on see raha ju väike. Ja kindlasti saab teha vajadusel ka maksegraafiku nagu näiteks hambaarsti juures.
Ma oleks misiganes raha valmis välja käima (selle raha kust iganes välja võluma), kui oma põlved uuesti tööle saaks nagu enne.
P. S. kui suur oleks ajaline vahe kui ise maksta või haigekassa-oppi oodata?
MeeldibMeeldib
Eraka oma augustis – haigekassa oma oleks oktoober-november.
Kui vaadata selle pilguga, et ma olen niiviisi juba eelmisest suvest ringi käinud, siis ei ole see vahe väga suur.
Ma pean perearstiga nõu – tema mul sinna erakliiniku ortopeedi ülevaatusele minna soovitas (selle sai haigekassa raha eest), ehk ka siis teab öelda, kas ma lõhun paar kuud kauem oodates midagi rohkem ära. Kui ei lõhu, siis ma arvan, et võiks oodata, sest nagu öeldud, kuidagi olen ma juba eelmisest suvest hakkama saanud (ja sügisel oli asi ikka palju hullem kui praegu, siis ei saanud korralikult magadagi).
MeeldibMeeldib
aa no ja ma ei _käi_ tööl, FIE olen, kuigi tõsi ta on, et FIE kohta suht stabiilse töökogusega. ma üritan välja mõelda, kas selline kulu käiks mahaarvatavate kulude alla, kui tantsimine, millega ma vigastuse sainigi, on kõrvaltegevusala.
MeeldibMeeldib
Et siis eraka operatsiooni ootaks paar kuud. Haigekassa oma pool aastat.
No võibolla vead siis välja kui juba eelmisest suvest.
Ja sellega olen 100% nõus, et on “paha olla, kui ringi tormata ja endorfiinilaksu kätte ei saa!”:))
MeeldibMeeldib
Nojah, elukvaliteedi mõttes ongi ootamise miinus peamiselt see, et ma pean oma jalgadega mõistlik olema, selles trupis, mida ma juhendan, enamiku tantse teiste tantsida jätma, ja iiri tantsu pidin üldse ära jätma. Aga eks ma ole sellega ka kohanenud ja vahepeal avastasin, et on üldfüüsilisi harjutusi, mis laksavad samuti, aga jalgu ei koorma.
Põhiline, et lisakahjustusi ei tekiks, vat selle pärast oleksin küll nõus raha välja käima. Eriti veel arvestades, et haigekassa katab ka erakliinikus osa kulusid ära ja vbla saab selle tõesti ettevõtluskuludeks arvestada.
MeeldibMeeldib
OT: aru ma ei või, kirjutan omast arust igava eraelulise postituse, millest ma arvasin, et see huvitab ainult sugulasi ja tuttavaid ja nüüd on see juba pool päeva blogtree esilehel olnud ja sealt tuleb lugejaid rohkem kui kunagi. Kui ma kirjutan huvitavatest asjadest, ei ole kunagi nii palju.
MeeldibMeeldib
OT: ehee, mul on ka üles tõstetud just “mida ma söön” ja “töötu” postitused aga kõige olulisem teema tänapäeva inimese jaoks – “peak oil” see ei huvita kedagi:))
MeeldibMeeldib
a tead, “mida ma söön” on täiesti igavikuline teema, see on oluline nii enne, pärast peak oili kui ka selle ajal. eriti vormis “kuidas vaesel ajal söönuks saada”.
Mina enda pool ei eeldagi, et siia tuleks inimesed hordide kaupa lugema renessansstantsust ja imelikest raamatutest, mida ma juhtumisi lugenud olen – ma tean, et need asjad huvitavad väheseid. Aga teisest küljest oleks minu arust loogiline, et nende väheste arust, kes siin üldse käivad, on mõtet käia just nende asjade pärast, sest seda juttu mujalt ei leia.
aga võõra inimese vigastus?
MeeldibMeeldib