Mul on suurem kui sul ja palju muud

september 18, 2012

A.: Mulle tuleb viimasel ajal kogu aeg meeste rasvapõletuse reklaame, see on mingi märk.
Mina: Sul ei olegi mingit rasva.
A. (otsib tükk aega, näitab näpu vahel midagi nähtamatut): Näe, vaata! Rasv!
Mina (otsin ja üritan suuremat tükki näpu vahele saada): Näe, mul on suurem! Mul on rohkem!
A. Sa oled naine, sul peabki rohkem olema. Naine peab olema rasvane nagu… nagu vaal.

Kas ainult mulle tundub, et midagi selles jutus meenutab kangesti… mitte geipaari, vaid geipaari karikatuuri?

***

Miskipärast jäi täna linna peal palju lapsevanemaid silma. Kohe esimene oli kõige hullem: selline ema, kes ütles oma lapsele ükskõik mida sellise häälega, nagu ta sõimaks, nagu laps oleks midagi väga halvasti teinud. No selliseid asju nagu “Lükka jalg lõpuni sisse!” ja “Kas on paras?” ja “Proovi nüüd käia nende saabastega!” – täiesti tavalisi kingapoelauseid. Ja ei, asi polnud selles, et tal oleks lihtsalt kole käre hääl või midagi muud sellist viga, millesse ta ei saa midagi parata, poemüüjaga rääkides oskas inimese häält teha küll. Laps tegi muidugi sarnast häält juba talle vastu ka – samuti täiesti tavalistes lausetes: “Saab käia küll,” jms.

Ma saan aru, et lugedes on seda raske ette kujutada, aga proovige lisada igale nende lausele pahur “mh-äh” või veel parem, mitu, siis on juba midagi sinnapoole.

Lapse nimi oli, paraku, üks neid, mis juba kaugelt klassikuuluvusest kisendavad.

Õnneks oli kohe Lutsu raamatukogus üks parem variant, nii et mu usk lapsevanemlusse taastus mõnevõrra: üks isa lapsega filmiosakonnas, said täiesti normaalselt koos filmi valitud ja alumisel korrusel jooksis laps suure innuga lasteosakonda. Kaks head asja: laps jookseb innuga raamatukogu lasteosakonda, tähendab, ta tahab lugeda; ja isa ei hakanud õiendama, et miks ta jookseb. Liiga paljud vanemad hakkavad sellise asja peale karjuma.

Ja pärast oli linna peal üldse hulgem lastega peresid, kus vanemad samuti oma lastega täitsa inimlikult tegelesid. Selles mõttes isegi vedas, et kõige hullema nägin kohe alguses ära, selle taustal tundusid kõik teised nii toredad.

***

Hea asi: leidsin juutuubist mitu versiooni sellest morrisetantsust, mis me Wrocławis õppisime – olgu jälle kiidetud meloodiakontuuri otsimootor, muidu ma poleks nimegi teadnud – , kõige ägedam oli see, mis ma siia panen, olgugi, et neil on kuue asemel kõigest neli inimest.

Mind fastsineerib ka selline detail, et põhifiguurid, mis refrääni vahele käivad, on ju pmst samad, mis varases Playfordis – edasi-tagasi, õlad, keerutamine. Ainult natuke teisiti. Ja kuna morrisest on esimesed teated juba 15. sajandist, siis annab see natuke tuge hüpoteesile, et varane Playfordi repertuaar oli käibel juba ammu enne Playfordi esimest väljaannet (mis oli 1651).

2 kommentaari to “Mul on suurem kui sul ja palju muud”

  1. s11l said

    Jah, tore, et nad innuga lasteosakond tormavad, aga totakas on, et neil lastakse ka korrus kõrgemal ringi tramburaitada. Järjekordne vabakasvatus, oo õud :o(

  2. notsu said

    a tead, mul oli muusikaosakonnas kogemus, kus mind häiris hoopis kärarikkalt demonstratiivne Kasvatamine, ma tookord küll mõtlesin, et kui nad laseks lapsel niisama olla (too esitas veel täiesti asjakohaseid küsimusi ja käitus üldse adekvaatselt), oleks minul, kõrvalseisjast täiskasvanul rahulikum olla ja ma peaks neid vähem märkama.

    mul on üks tuttav, kes võiks ilmselt rohkem rääkida sellest, kuidas lapsega niimoodi tegeleda, et see ei lärma teisi inimesi segades ringi, aga teisest küljest tema peale kogu aeg ei karju – kusjuures tegemist pidi olema hüperaktiivse lapsega.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: