Püramiidi müümise kunst

september 19, 2012

Sattusin juhtumisi püramiidskeemi misjonikoosolekule, kuigi seda kordagi niiviisi ei nimetatud.

Soovitati märkmeid teha, eks ma ka tegin, arvatavasti mitte selliseid, nagu jutlustaja lootis – kuigi ma kirjutasin isegi tema juttu üles. Sõna-sõnalt, sest seal oli lauseid, mida ma ei tahtnud ära unustada.

Tema jutus puudus järjekindlalt põhjuse ja tagajärje seos: kui ta esitas retoorilise küsimuse, siis ei olnud järgnev jutt miskitpidi selle vastus. Kui lubati seletust, siis seda ei tulnud, kõige sagedamini pakuti kogemuse kirjeldust.

Kui ta asub kirjeldama, kuidas ta kohtus messil ühe liidriga, püramiidi tipus olijaga, ja küsis temalt, milline on elu, kui sa oled Kroon, siis ei järgne mitte kirjeldus, milline see elu siis on, vaid lause “Ta vaatas mulle otse silma. See oli võimas.”

Kui sa oled Kroon. Kas ma ütlesin, et neil oli leiutatud oma lahe keel, mida oma kogudus oskab? Inimesed, keda nimetatakse kõigi väärismetallide ja vääriskivide nimedega. Ja hierarhia tipus olevad Kroonid.

Jutu sisse oli pikitud kaasavaid nalju, stiilis “ma tean, et esimesel korral kohal olles on tunne, et midagi ei jää meelde” (tänulik naer saalis). Vaatan ringi ja mõistatan motiive – kõneleja motiiv on selge, ta püüab äratada meie-tunnet, aga mis on inimeste motiiv, kes õnnelikult kaasatult naeravad? Saada meie-tunnet? “Näe, see tähtis mees seal mõistab mind ja teab, mida ma tunnen, ta teab, et ma olen segaduses ja hirmunud, aga suhtub minusse hästi.” Nii saab kõnemees korraga sadadele odavalt armastust pakkuda. Pakume uustulnukatele empaatiat.

Inimesed vajavad kogudust, tuleb välja; ja paistab, et koguduse-tunnet, kuulumistunnet pakutakse kesiselt, kui selle järele nii suur nälg on, et isegi selline tuubitoit vastu võetakse.

Tulevikus lubati veel paremat kogudusetunnet neile, kes mingile nädalavahetuse-seminarile tulevad: “Seda, mis messil toimub, võib kirjeldada – aga seal on vaja olla.” Veel suuremate gurude, vägevamate isafiguuride pakkumise lubadus: seal saab näha neidsamu, kellest üks “vaatas otse silma, see oli võimas”.

Kas turundus on uus religioon? Või on turundusvõrk lihtsalt kaaperdanud religiooni arsenali? Või on see segu uuest ja vanast? vaatasin vikipeediast, analüütikud ütlevad, et selle võrgu “founding fathers” levitavad võrgu kaudu muu hulgas konservatiivset kristlust (kuigi kahtlen, et nad seda Eestis päris otseselt teeksid, see annaks siin ärilisi tagasilööke). Kalvinismi, oletasin, see passib äriga hästi kokku; ja natuke edasi lugedes selgus, et mõni sotsioloog peabki seda võrku konkreetselt eduteoloogia avalduseks.

Mis põhiline, võrgu tuuma ja tegevuse ümber hõljub tihe udu. Kui esimest korda emaettevõtet mainitakse, on avakõne algusest vähemalt pool-kolmveerand tundi möödas – sinnamaani oli jutt peamiselt sellest, et “leiame sõpru, aitame inimesi, säästame keskkonda ja parandame oma elu!” Kas ma ütlesin, et seosetu? Aga milleks seosed, kui see-eest on jutt emotsionaalne, veenva kõla ja hea rütmiga?

Hiljem jüngritega suheldes on udu sama läbitungimatu. Kogu jutt keerleb selle ümber, et see on nii tore asi, kõik saavad rikkaks ja õnnelikuks – ja selleks ei pea isegi midagi müüma, piisab, kui sul on sõpru – su sõbrad on su kapital – piisab, kui tutvustad seda oma sõbrale. Aga kui ma küsin otse: “tulu sõltub siis sellest, kui palju uusi inimesi sa värbad?” tuleb vastuseks ebamäärane “ei” ja jutt hakkab ringiga otsast peale.

Olen taktitundeline ega kasuta sõnu nagu “püramiid” ega isegi “tetraeeder”, aga mitte nii taktitundeline, et jätta märkimata, et eksponentsiaalsele kasvule tuleb ühel hetkel juba rahvaarvu poolest piir ette. Selgub, et see ei ole probleem, sest inimestel sünnivad ju lapsed ja kui ei osta vanemad, ostavad nende lapsed.

Inimesed on siirad, nagu misjonärid ikka. Nad said päästetud, tähendab, väikese lisasissetuleku ja nad tahavad nüüd, et kõik teised saaksid ka. Seda, et nende enda jätkuvaks õndsuseks on vaja, et kuskilt tuleks uusi värvatuid, tuleb ju mõnes teiseski misjoniusus ette.

Lisaks selgub, et tegemist on äriga, mida ei ohusta looduskatastroofid, energiakriis (mida ma jälle taktitundetult mainin) ega sõjad – täiesti immuunne kõigi maailma hädade suhtes, sest sellel ettevõttel on selline eriline kapital. Küsin huvitatult, mis see imeline kapital on, mida koi ei söö ega rooste ei riku? “See on pereettevõte.” See kapital on perekond, tuleb välja. Ah, mingil määral ka see, et “nad ise toodavad kõike”.

Perekond on kapital. Üldse inimesed on kapital. Seda rõhutatakse juba avakõnes. Teil ei ole vaja mingit kapitali – teie sõprade ring on teie kapital.

Inimkapital on muidugi vastikult vohamaläinud metafoor, mida ei kasuta enam sugugi ainult võrkturundajad. Äkitselt tekib kohutav tahtmine Lakoffi lugeda.

Mida pakutakse veel lisaks rikkusele ja osadusele? Salapära: tsiteeritakse kedagi guru, kes “ei tea kedagi, kes oleks sellest projektist esimese kuulamisega aru saanud ja ei tea kedagi, kes oleks sellest aru saanud ja sellega ise ei tegeleks.” Tähendab, kriitikud on lihtsalt pimedusega löödud. Immuunne tõde. Vabadust: “Ma tean palju töökohti, mis annavad vähe raha; ma tean veidi töökohti, mis annavad palju raha; aga ma ei tea ühtegi teist, mis annaks vabaduse.” “Ja see annab vabaduse,” rõhutab kõneleja üle.

Mul on oma tuttava suhtes tunne, nagu inimestel ikka, kui keegi omainimene on näiteks Elu Sõnasse sattunud – ta on endiselt see omainimene, aga teatud teemasid on parem vältida – kui just ei õnnestu delikaatselt ümber veenda. Ja mõtlen, miks inimesed eelistavad religiooni just sellisel kujul – ja miks nad eelistavad oma elu kirjeldada selliste metafooridega. See, mis keeles me oma maailmast räägime, on ju otsustamise küsimus. Iseasi on muidugi see, et ka viimane lause on üks võimalik keel, milles maailmast rääkida – ja tundub, et keel, millega nemad maailmast kõnelevad, on selline, et on olemas Tõde, millel keegi järsku loori eest tõmbab: inimesed on kapital, su tuttavad on kapital, see ei ole valik, see on fakt.

Advertisements

4 kommentaari to “Püramiidi müümise kunst”

  1. Bianka said

    Seda sa märkisid jube hästi, et kui mõni tuttav on püramiidskeemi sattunud, siis on see umbes sama nagu oleks ta elusõnalane 😉 Hiljuti oli mul endal samalaadne kogemus, ammune tuttav tutvustas uudset kohvimasinat, mis tundus igati soodsa hinnaga ja mõnus asi olevat. Aga see võrkturunduse aura seal ümber hakkas mulle vastu ja mõtlesin, et kuidas muidu NII NORMAALNE inimene saab seda jura uskuda. Ja nagu ikka, tekib mul küsimus, miks sama toodet ei võiks poes müüa, koos garantiiremondi ja vajalike juurdekuuluvate tagavaravidinatega?

  2. s11l said

    Mhmh, üritati mindki kahe sõbra-tuttava poolt “jalakeseks” (“Ei-ei, see pole püramiid” – paberile joonistatud jalakeste skeem omandas aina enam püramiidi kuju) värvata.
    Üks neist oli inimene, kellega polnud mitu aastat suhelnud. Alguses, kui kohvikusse kutsus, olin meeldivalt üllatunud, et üle mitme aasta suhelda tahetakse. Kohapeal selgus tõde ja haavusin. Tegi väga ettevaatlikuks edaspidi vanade tuttavate kontaktivõttude suhtes.

  3. notsu said

    Mul ei olnud õnneks tegemist teab mis lähedase inimesega, tegelikult täiesti juhututtav, kes kõige järgi otsustades sattus minust esimesel kohtumisel suurde vaimustusse – kusjuures tundus, et ta on minust ausalt vaimustuses edasi ja arvab täitsa siiralt, et see võrgustik on jumala hea asi, millest mina saaksin ainult võita.

    Bianka, see, mida mina kogesin, on veel püramiidim, kui lihtsalt kohvimasinate müümine. Kui ma väheke guugeldasin, siis selgus, et ettevõtte ülemistel pulkadel olijad teenivad oluliselt rohkem alumistele pulkadele koolitusmaterjale jms värki müües kui päris toodete müümise pealt. See tähendab, et alumised redelipulgad, kes otseselt kaupa müüvad, ei hakka kunagi midagi eriti saamagi, kui nad just ülespoole ei roni.

    Suhtlemise koha pealt – pettumuse valmistas jah, kuigi mingi kehaosaga tundsin ma ikkagi, et nad on vist päriselt siirad.

    See meenutas ühte artiklit, mida Martin Luiga hiljuti linkis – kohutavalt pikk artikkel, mille sisu saaks arvatavasti ka lühemalt väljendada, ja kus arutati sotsiaalvõrgustike dehumaniseerivat potentsiaali – just selliste asjade tõttu, kui inimesed hakkavad saama kasu sellest, kui nad tuttavatele mingit kaupa soovitavad, mis loomulikult tähendab huvide konflikti. A. sai selle artikli peale hirmus kurjaks, heites sellele pmst ette ludiitlikku hoiakut, ja väitis, et inimesed saavad esiteks üksteisele kauba soovitamisest keelduda; teiseks suudavad inimesed teha vahet sellel jutul, mida tuttavad “päriselt” räägivad ja kaubasoovitusel, st pmst on olukord sama, nagu su tuttav oleks poemüüja; ja kolmandaks võib kaubasoovitaja olla ka soovitades sõbrana aus, nt öeldes kohe esimese asjana ära, et ta teenib selle pealt, kui ta x poele või y restoranile uue kliendi leiab. Ja siis hakkas mu enda kujutlusvõime tööle ja ma suutsin isegi ette kujutada olukorda, kus see sõber on nii aus, et ütleb “ma teenin selle pealt, kui ma oma restole uusi kliente leian, aga sulle kui sõbrale ütlen, et tglt on sitt restoran – isegi kui ma sulle feispuugi seinale selle reklaami postitan”.

    Aga natuke ma ebameeldivalt kleepuvat tunnet siiski tundsin; mulle tundub, et võib-olla ongi süüdi see siirus. st inimesed on oma huvide konflikti lahendanud nii, et nad korraldavad oma mõtlemise ümber ja hakkavadki uskuma, et nad soovitavad maailma kõige paremat asja. ja sellisel juhul ei saa ma muidugi teha vahet jutul, mida nad “päriselt” räägivad, ja müügijutul, sest nad ise sellel enam vahet ei tee. Guugeldades selgus, et ettevõte ise soosibki sellist tõsiusklikkust: võrgustiku sees pidavat igasugust kriitikat maha surutama.

    Nii et võrgustik ise ja selle kaudu müümine ehk ei olegi dehumaniseeriv ja sõbrasuhteid rikkuv, aga kui selle liikmel on omaenda käitumisest kehv teadlikkus (ta ei pane tähele, et on tekkinud huvide konflikt), siis see on küll.

  4. […] sarnaselt mõtlevat inimest, see energia, mis tekib, on võimas.” meenutas aga täpipealt üht üritust, kuhu ma kord kogemata sattusin, tookord õnneks tasuta. Tõsi, Saku Suurhalli ürkast saab […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: