Puhast maitset

oktoober 9, 2012

Lugesin just, kuidas kiidetakse maitsestamata jäätist/kohukest/kohupiimakreemi. Ilma maitselisanditeta. Puhta maitsega, puhast valget vaniljejäätist/-kohukest/täida lünk.

Ömm… kas mina olen ainuke, kelle arust puhta maitsega jäätis peaks sisaldama koort ja suhkrut ja punkt?

Mis erikuradi mõttes on vaniljega maitsestatud toit maitsestamata?

See päriselt puhta maitsega jäätis, mida ma tahaks, on kaubandusvõrgus täiesti olematu. Või noh. Ma võib-olla lepiks ka sellega, kui mul oleks valida mitme eri maitsega jäätise vahel. Näiteks šokolaadi või maasika või vahel vahelduse mõttes isegi vanilje. Aga olemas ei ole isegi lihtsalt šokolaadi- või maasikajäätist, mis siis, et niimoodi kirjutatakse: ei, nad sunnikud üritavad mulle selle sildi all müüa šokolaadi-vanilje ja maasika-vaniljejäätist. Tähendab, tegelikult müüakse ainult vaniljejäätist, lihtsalt mõnele sordile on midagi veel juurde pandud.

Vähemalt ilma vaniljeta šokolaadi on suure otsimisega võimalik leida, kuigi ma kardan, et sel juhul peab see olema see 99% kakaosisaldusega tahvel, mis on küll vahel väga võimas kogemus, aga tavalisemaks närimiseks vängevõitu (nt peab selle kõrvale raudselt midagi jooma, ta on nii kuiv, et ajab muidu köhima). Ja ma usun, et ei ole tehnoloogilist põhjust, miks lahjemat mõrušokolaadi või isegi piimašokolaadi või, uskumatu küll, isegi valget šokolaadi ei saaks ilma vaniliinita teha. Muide, mul on (küll ehk irratsionaalne) usk, et äkki kõlbaks valge šokolaad puhtal kujul isegi süüa. Erinevalt sellest, mida poes müüakse.

Kas ma tõesti olen ainuke, kes tahab vahel midagi nii ketserlikku nagu vaniljevaba jäätis või šokolaad? see muidugi seletaks, miks ma seda ei saa, aga paljalt sellepärast, et ei müüda, ei hakka ma veel oma ainulaadsust uskuma.

Aeg-ajalt ringleb siin-seal müüt, et tootjad toodavad seda, mida tarbijad tahavad, et tarbijad ise ju otsustavadki, mida nad ostavad ja küll siis usinad tootjad selle järgi teevad. Hmm, ma ei ole küll tähele pannud, et mul lubataks otsustada osta puhast valget šokolaadi või jäätist. Ma võin otsustada osta seda, mida mulle müüakse.

Vat hakkan ise endale jäätist tegema, küll te siis näete. Söögikõlbulikust valgest šokolaadist jääb nähtavasti üle ainult edasi unistada.

Advertisements

18 kommentaari to “Puhast maitset”

  1. merione said

    http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/anna-teada-milliseid-esimese-maailma-probleeme-oled-kuulnud.d?id=65083742
    juhtusin hommikul lugema (igavleva esimese maailma elaniku tobe ajaviitmismeetod muidugist) ja
    mulle paistab, et Sinu mure võiks ehk kvalifitseeruda 🙂

  2. notsu said

    Jah, ma mõtlesin sellele juba postitades. 😀

    Kuigi tegelikult oli kirjutamise ajend ikkagi puhtteoreetiline ärritus, et “inimesed kasutavad valesid termineid, mis mõttes “vaniljega” tähendab “maitsestamata”?”

    ja selliseid ärritusi võin ma tunda ükskõik kui kehvades oludes. tõele au andes olen ma praegu pärast FIEde maksumaksmispäeva nagunii sellises finantsilises seisus, et reaalset jäätist pole mõtet ostma minna ja küsimus on rohkem selles, et mismoodi kombineerida, et küttepuud ära osta. a see ei tähenda, et mind ei ärritaks, kui “inimesed räägivad valesti”.

  3. notsu said

    olgem ausad – palju meil Eestis tegelikku esimest maailma on? st neid, kellel ei oleks perioodiliselt probleeme, kuidas eluliselt oluliste asjadega ots otsaga kokku tulla.
    Mitte just kolmas maailm, aga “teine” võib vahest juba öelda küll.

  4. notsu said

    mõtlesin veel natuke ja avastasin enda seest huvitava kalduvuse: kui mul on valida, kas kirjutada mingist oma tõsisest probleemist või “esimese maailma probleemist”, siis ma valin kindlasti viimase. Päris jamadest ei oleks nagu viisakas kirjutada.

  5. merione said

    Jah, muidugi, kui on kirjas maitsestamata, siis peaks ka nii olema, ilma vaniljeta, selge see. Olgu mitmes maailm tahes.

  6. notsu said

    Paki peal kirjas on sellisel juhul enamasti lihtsalt plombiir või koorejäätis. See, kus mina seda “tavalist maitsestamata jäätist” nägin, oli mingi netivestlus. Ja kuna seda on kuskil varem ka ette tulnud, siis tundsin, et on viimane aeg anda oma panus rahvaharidusse.

    Probleemide ja nende järjekorda panemise kohta meenus vahepeal hoopis üks Russelli tuttav matemaatik, kes oli esimeses maailmasõjas sattunud kõigepealt osalema ühes raskes taganemises ja hiljem vist lausa sõjavangi sattunud – tähendab, asjad, mis kvalifitseeruksid “päris” probleemideks, mitte esimese maailma omadeks. Aga kui Russell teda uudishimulikult pinnis, et kuidas oli, siis ta möödaminnes mainis midagi et ah, oli kah, ja asus kohe TÕELISELT oluliste asjade juurde, nimelt et kas ruumi punktide arvu saab välja arvutada. Ja kui Russell küsis, et kas ta oli taganemise ajal ratsa või jala, siis vastas too hajameelselt “alguses olin hobuse seljas ja pärast kukkusin maha, aga ma jõudsin järeldusele, et seda on võimalik välja arvutada ja see peab olema algarv.” First things first, noh.

  7. notsu said

    aa no ja siis on veel see pahameel, et võetakse täiesti korralik koor või kakao+kakaovõi ja siis rikutakse kogu partii vaniliiniga ära. toidu raiskamine noh, selles mõttes, et kui toiduainete oma maitsetest ei võeta maksimumi, siis on see alati natuke raiskamine.

    peab muidugi arvestama võimalusega, et tegemist on algusest peale kehva koore või kakaovõiga, siis on vbla tõesti tarvis halba maitset maskeerida.

  8. notsu said

    ma olen ka täiesti võimeline nutma puhkema, kui ma võtan igavesti head toiduained ja välja tuleb kook, mis ei ole mitte täiuslik, vaid kõigest hädaga söödav. siis tunnen ma kohutavaid süümekaid, et ma olen neile toiduainetele kuidagi ülekohut teinud.

    seepärast on mul märksa rahulikum teha süüa toiduainetest, mis hakkavad kohe-kohe pahaks minema või mida keegi tahab ära visata, siis on igasugune toiduvalmistamine juba nende ainete kangelaslik päästmine. nt olen ma sel sügisel juba mitu korda teinud õunakooki ühest ülihapuks läinud hapupiimast, mida juua enam ei kannataks. õudselt head koogid tulevad veel ka.

  9. jah! See viimane postitus, just!

  10. ****viimane kommentaar****

    mitte postitus.

  11. notsu said

    heh, jah, ma mäletan su postitust sellest, kuidas vaene on kergem olla või vähemalt toidud tulevad paremini välja. Mul sama lugu. Teen maitsvat naadisuppi ja nõgesesuppi ja sada üks toitu kõvaks läinud sepikust ja õuntest… ja kabatšokkidest, mille naabri sugulane aeda vedelema jättis ja ütles, et võtku, kes tahab, tema poolest on nad minema visatud.

  12. notsu said

    Ma parem juba kohe lingin seda su postitust.

  13. lendav said

    Retsepti järgi on jube raske süüa teha, sest tavaliselt ma ei suuda kõiki vajaminevaid aineid korraga majapidamisest leida. Peale selle avaldub minus selle koha peal kunstnik, kes ei suuda midagi teha rangelt ettekirjutuse järgi – ikka tahaks omamoodi teha. Nii et kui kallim sööma tuleb, ütlen – ma ei tea, kas see süüa kõlbab, aga kõik ained toidu sees on toiduained. Ja ükskord ütlesin – täna on täiesti traditsiooniline söök – mille peale tema kostis – “Mis see sinu puhul siis tähendab? Traditsiooniline leiutis või?” Muidu pole viga, väga huvitavaid sööke tekib, ainus viga on see, et kuna ma ei pane koostisosi kirja, ei suuda ma oma šedöövreid kunagi korrata… Kokakunst. Peaaegu nagu maalikunst.

  14. notsu said

    Ma suutsin ühel aastal kuu aega järjest söögipäevikut pidada. Eesmärk oli just see, et õnnestunud leiutised meelest ära ei läheks, ajend oli erakordselt õnnestunud uusaastapeo menüü.

    Mõtlen väikest viisi, et äkki peaks võtma ette projekti “vaene gurmaan”, nt sellise plaani, et päevas keskmiselt üle 2-3 euro söögi peale ei kuluks, aga ühtlasi oleks võimalikult hõrgud toidud. Ma kardan, et mul ei jätku enesedistsipliini või virkust, aga kui ma sellest näiteks blogiprojekti teeksin, siis oleks motivatsioon äkki parem.

  15. notsu said

    “Päevas keskmiselt” sellepärast, et nädalas 14-21 euroga toime tulla on ilmselt kergem, kui reaalselt 2-3 euroga päevas. Osa asju müüakse nii suures pakis.

  16. Hea mõte. Olen poolt! Võin isegi natuke kaasa lüüa.

  17. notsu said

    hmmm, vaat kui kasvab veel organisatsiooniks, à la kaalujälgijad – näiteks “rahakotijälgijad”. ja nii väljubki meie erasektor võlakriisist – ja nii varisebki kokku meie majanduskasv.

    Igatahes peaks ma sel juhul välja mõtlema, mis reeglid täpselt kehtestada. Näiteks keldris olevaid juurikaid ja hoidiseid, mida ma ei ole raha eest ostnud, oleks nagu ikka õige ja aus kasutada, aga sel juhul saab 20-eurost nädalaeelarve eest oluliselt rohkem süüa kui tühja keldriga inimese 20 euroga.

  18. e. said

    tehtagu ära, ma hea meelega jälgiks

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: