Elamused

oktoober 17, 2012

Lugu, mis ma Grišale lubasin üles märkida; tegelikult olevat selle loo mõte lihtsalt aidata kuulajal muusikapala struktureerida (kontserdil – selle mehe kontserdil – kantigi see ette lihtsalt muusikapalana); muusika taustamaterjal niisiis, nii et paratamatult jääb siinne esitus üksnes luukereks. Bakhside pärimus.

Lõoke

Lõoke on armastusest joobnud, nii joobnud, et ta lendab taevasse, nii kõrgele, et kaob silmist. Sealt taevast toob ta kaasa laulu.

Kobra kuuleb seda laulu ja teeb ennast puuoksaks. Lõoke, kes on armastusest joobnud, ei märka, et see on madu, ja istub talle pähe; kobra neelab ta alla.

Kolm päeva pärast lõokese allaneelamist hullub kobra armastusest; ta keerleb ühe koha peal ringi, üha kiiremini ja kiiremini; ta peksab peaga vastu maad, kuni heidab hinge.

Läheb kolm nädalat, kobra luud vedelevad maas nagu palvehelmed. Sinna tuleb lambakari; osa lambaid söövad kogemata kobra luud ära.

Need lambad, kes kobra luud ära sõid, hakkavad kuud igatsema; nad kõnnivad künka otsa ja uluvad nagu hundid; nad tahavad kuud kätte saada, aga jalad on liiga lühikesed. Lambad kõnnivad kuu kannul, kuni kukuvad künka otsast alla ja heidavad hinge.

Lambaid tulevad sööma vaglad. Kui vaglad on lambad ära söönud, kargavad nad üksteisele kallale ja söövad üksteist ära; ainult kaks tükki jääb järele. Need kaks vakla võitlevad nelikümmend päeva ja ööd, kuni üks neist võidab ja sööb teise ära.

Nüüd, kui Jumal tahab, puurib see vagel maa sisse augu, roomab maa-aluse mereni ja saab seal merekoletiseks.

Aga kui Jumal tahab teisiti, roomab ta mööda maad, mööda kuiva teed ja saab loheks. Lohe on nagu kõigist neist loomadest kokku pandud: tiivad nagu lõokesel, pea ja jalad nagu lambal, saba ja soomused nagu maol.

***

(Miskipärast meenutab see mulle üht hiljutist unenägu, kus ma ei pääsenud kuidagi vees ujuvate kalaluukerede käest.)

Elamusrikas festival on siiani olnud. Ja mõnus – prantsuse keele praktiseerimine turvalises keskkonnas (tuleb välja, et ma saan teda ikka räägitud küll); õnnelik sööm-joom noorpõlve Oluliste Inimeste seltskonnas; avastus, et üks toredamaid vanamuusikuid armastab Arbeau raamatut samapalju kui mina; ootamatult sügavad vestlused; ja sama ootamatu saunafinaal vabatahtlike abilistega, mis pani mõtlema, et võib-olla peaks ma oma kole-identiteedi siiski millegi muu vastu välja vahetama.

Eile tuli kiiresti toibuda ja töölainele saada; seda protsessi ergastas avastus, et Padawani kohtuasi Euroopa Kohtul olnud on.

Aga korealaste kontserdid on veel tulemas, näis, mida huvitavat saatusel veel varuks on.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: