Raamatukogud

jaanuar 15, 2013

Paar ööd tagasi sai Lucieni raamatukogu minu käest veidi täiendust.

Esiteks oli ilmunud raamat, mille alguses oli korteriplaan, mis oli ühtaegu raamatu enda plaan. Korter oli ringikujulise põhiplaaniga, selline, kus toast tuppa edasi minnes jõuad lõpuks sinna tagasi, kust alustasid, ja kus lapsed armastavad ringiratast joosta.

Peatükid läksid tubade kaupa, iga peatükk oli ise toas. Sellel ringikujulisel plaanil päripäeva järjekorras.

Aga lisaks neile kahele uksele, millest igas toas mööda ringikujulist plaani edasi või tagasi sai, olid muist tubade vahel veel otseteed, vaheuksed.

Kui üks tuba oli teisega ühendatud, võis vastava peatüki tegelasi leiduda ka selle toaga ühendatud toa peatükis.

Teiseks oli Jan Kausil ilmunud luulekogu, mis oli vormistatud piltpostkaartide tagakülgedele. Piltpostkaardid olid selleks puhuks ekstra maalitud, vesivärvidega.

Kolmandaks oli välja lastud üks kah igavesti värviline raamat, mis üritas imiteerida 15. sajandi illumineeritud manuskripte, aga mulle ta suuremat ei meeldinud, sest kogu raamat kisendas “püüan välja näha nagu keskaja raamat”, väga oskamatult kusjuures.

Aga samas unes vedeles Rahvusraamatukogu aknal metallist kaelaehe, millele keegi tähelepanu ei pööranud. Kuni keegi ükskord uurima hakkas ja selgus, et see on Süüria muinasehe. Kingiti Süüria riigile.

Süüria valitsus oli väga tänulik: nende jaoks oli tegemist hindamatu muinasesemega, mida nad hardalt muuseumi kogusid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: