Töölõbu jätku: elu väikesi mõistatusi

veebruar 14, 2013

Jooge oma suu enne kenasti tühjaks.

Tekkis selline tore lause, nagu “Kui see on tehtud, saadab F… ise I… nimel komplekteeritud laiba lõppkliendile”.

Arvake ära, mis sihitis pidi seal tegelikult olema? Vihje: QWERTY; vasak käsi oli õiges kohas.

Advertisements

27 kommentaari to “Töölõbu jätku: elu väikesi mõistatusi”

  1. Rents said

    Kusjuures mul on sama klavka, aga sõna “laiba” kirjutades vajutan ma vasaku käega ainult “a” tähte (v-i vajutaksin küll juba vasakuga), nii et võimalused on üsna lõputud. 😀

  2. nodsu said

    Sul tuleks siis ilmselt “laina”.

    muide, selles sõnas oleks b-tähte parema käega tülikam lüüa kui vasakuga, liiga palju parema käe tähti järjest.

  3. nodsu said

    parem käsi oli ainult ühe tähe võrra nihkes, tavaliselt nii ongi, et üks käsi või mõlemad käed on kindla arvu klahve nihkes, mitte päris suvaliselt.

  4. libarott said

    hahaa, see oli nii hea 😀
    k -> l, u -> i?

  5. nodsu said

    mhmh, ühe klahvi võrra läks vasakule. paremale minnes või rohkemate klahvide võrra vasakule pannes poleks midagi nii tähenduslikku tulnud, kui “jayba” või “öaoba” mõnes keeles just midagi ei tähenda.

    Aga mõnikord töötavad need teised nihked muidugi sama hästi, “asutamiskeping” on paremnihke tulemus.

  6. nodsu said

    Toiduretseptidesse võivad sattuda sellised toredad koostisained nagu “liga” ja “4 mina”.

  7. tavainimene said

    Kas te päriselt ka trükite kümne sõrmega ja pimesüsteemis?

  8. Morgie said

    8 sõrme oli vist viimati kasutuses. Pika teksti puhul ei viitsi küll klaverit üksisilmi põrnitseda.
    A mul kipub parem käsi vasemast kiirem olema ja oma tähti enne õiget aega trükkima. St “kauba” võib muunduda “kuaba”-ks

  9. s11l said

    Tavainimene: jah, nt ma tipin pimesi ja kümne sõrmega. Kunagi sai seda nädalake õpitud – tegelikult saab selle üsna kiirelt selgeks, edasine on juba vaid harjutamine, viimistlemine, vigadest vabanemine. Kuuga toksid juba nagu noor jumal, säästad silmi ja kael pole enam kange 😀
    Iseasi on see, kui inimene on juba harjunud “oma” süsteemis (kes kahe nimetissõrmega, kes nelja sõrmega) kirjutama, siis on ümberharjutamine natuke tülikam.

    Selle õppimiseks on olemas vastavad programmid, tõenäoliselt saaksid netist otsides üsna lihtsalt mõne alla tõmmata ja kätt proovida. Alguses on tähed ja tähepaarid ees, vastavaid klahve vajutades muudavad need värvi. Hiljem tulevad juba sõnad ja laused.

    Korra sain ka samasisulist zombi-arvutimängu mängida – igalt poolt hakkavad tondid välja ronima, nende kohal on sõnad. Mängija peab aina suurema kiirusega ja rohkem neid sõnu kirjutama, et zombid enne hävitada (iga õige klahvilöök=lask) kui nad mängijani jõuavad.

  10. nodsu said

    Meil oli keskkooli lõpuklassis iga nädal masinakiri.

    Toksin kindlasti kümnesõrmesüsteemis, vahelduva eduga ka pimesi: tähendab, tegelikult tuleb pimesi paremini välja kui vaadates, aga vahel tekivad kõhklused, eriti numbritega. Numbreid ma vist päris kümne sõrme sisse ei saanudki, aga kui ma liiga palju ei kõhkle ega mõtle, tulevad siiski õiged.

    Olen praegu A. läpakas, kus toksimisloogika käib eesti klaviatuuri loogika järgi, aga klahvide peale on kirjutatud inglise oma. Siin oleks ma püstihädas, kui ma klahvidele vaataks. Olengi püstihädas iga kord, kui kõhklushoog tuleb, siis ei leia üles ühtegi täpitähte ega koolonit ega mõttekriipsu.

    Heh. Mis te muidu arvate, kuidas ma oma pikki sarikommentaare muidu nii kiiresti produtseerida suudaks? Või no üldse töötempot hoida? Praegu tulevad mul ka ctrl+V ja ctrl+C jms asjad pimesi.

    Omal ajal jõudsin ungari keele õppetooli arvutites omandada ka ungari klaviatuuri (täpitähti on rohkem ja osa lisamärke on seetõttu juba kuskil special characteride all), nüüd enam ei mäleta.

  11. nodsu said

    Tõsi, muist tähti löön ma vist vale sõrme või vale käega. nt a-tähte löön sageli vasaku käe nimetamatsiga, mitte väikese sõrmega, eriti läpakal, mille klaviatuur on nii pisike, et vasaku käe väike sõrm jääbki üle ääre.

    Mul toksib vahel just vasak käsi kiiremini – tüüpiline viga, mis siis tekib, on “teotus” pro “toetus”. “Õppeteotus” näiteks.

  12. patsifist said

    Hee, mu lemmikuid veel ülikooliajast, kui üks käsi teisest kiiremini töötas on imeline sõna ‘postmodernsitlik’ Kas pole kauniz:))
    Egyébként meg jobbulást kívánok! Vagyis felépülést. Vagy ilyesmit. Asszem, túl sokat ittam ma este:)))

  13. nodsu said

    Köszi szépen, és gratulálok (az iváshoz) ;).

    én pedig úgy döntöttem, hogy ebben a nagyböjtben az alkoholról lemondom valamennyire… azaz, ha egyáltalan nem lemondom róla, legalább nem minden esti krimihez iszom, ahogy már szoktam ezen a télen. A műtétem után úgysem ihattam, így le is szoktam.

  14. nodsu said

    Jätkan poeetiliselt:

    “õiglane hüvitis õigluste omanikele”.

    Kus ja kes on küll õigluste omanikud?

  15. nodsu said

    see juhtus kindlasti sellepärast, et vahetult enne lugesin mujal Mihkel Kunnuse kommentaari ja no Kunnus ja õigus ja õiglus, need on nagu sukk ja saabas ja kuna ka kolmandat on vaja, siis ütleme, et kinnas.

  16. nodsu said

    taga targemaks.

    Nüüd pidin kirjutama “õiglane hüvitis” ja tuli “õiglase hüvitis”.

  17. muhukadri said

    Jah, aga millega seletada seda, kui yhe käe sõrmedega löödavad tähed risti lähevad? Mul samuti selja taga keskkooliaegne masinakirjakursus (sestap tekitan ka arvutiklaviatuuri kasutades kohutavat myra, mida paljudel kolleegidel ja pereliikmetel on olnud raske taluda, aga no kirjutusmasinal, eriti läbi kopeeri lyyes, peab ju ikka jõud taga olema, ja kui käsi juba nooruses karmiks harjutatud, ei ta siis vanuigi enam pehmeks lähe), aga segi kipuvad minema just sama käe tähed, ja sealjuures peamiselt täis-, mitte kaashäälikud. Ise ka imestan, aga teaduslikku seletust asjale pole veel leidnud. 8)

  18. lendav said

    Vahet pole, mitme sõrmega trükid. Mul on neid ikka üsna vähe kasutuses. Tähtede äravahetamised tulevad mu meelest tihti hoopis kusagilt ajust, mis otsustab sõna silbid ära vahetada või tagantpoolt ettepoole kirjutada või koguni kahe järjestikuse sõna algustähed ära vahetada… Mu on vist juhtmed sassis…

  19. k said

    wow, minu meelest on ka pigem huvitav, et keegi ühe käe (ja ühe sõrmega?) toksib. aeglaseks ei jää või? ise pole masinkirja õppinud, aga kuna on olnud vaja arvutiga palju kirjutada, on klahvid ise kätte kulunud. võib-olla arvutiga action-rpg-de mängimine aitab ka, no selliseid, kus liikumiseks on täheklahvid ja hiirega vibutab mõõka vms.

  20. lendav said

    Ikka natuke rohkem, kui üks sõrm. Mis teha, kui ei ole masinakirja õppinud ja arvutimängud ka ei tõmba. Näe, saan kirjutamisega hakkama ju küll!

  21. nodsu said

    Muhukadri, mismoodi risti? tulevad vales järjekorras või on vale sõrme all vale klahv?

    Valet järjekorda seletab ehk see, et sõrmed on eritugevused ja -kiirused.

    A mis puutub ajuvigadesse, siis miskipärast jään ma vahel uskuma, et kui ma otsustan helitu häälikuga sõna asemel kasutada peaaegu samasugust, aga helilise häälikuga sõna, siis sellele häälikule vastava tähe kõrval olev täht assimileerub ise ära, ilma et ma peaks teda käsitsi muutma. Sest minu hinnangul on sisuliselt tegemist sama foneemi kontekstist tingitud varieerumisega.

    Näide: kirjutan alguses “tõestatud”, siis tuleb meelde, et ai, juurakontekstis tuleb selle asja kohta kirjutada “tõendatud” ja asendan s-tähe n-tähega ja arvan miskipärast, et “t” muutub teistsuguses naabruses ise “d”-ks. Ja siis veidi hlijem korrektuuri lugedes imestan, et miks pagana pärast on mul siin kirjas “tõentatud”.

  22. lendav said

    Risti saavad tähed minna näiteks nii, et Madisest saab Midas. Mul juhtub seda ka alatasa.

  23. nodsu said

    Ah, vat sellist keissi pole mul olnudki. “Reprodutseerimisest” suudan küll palju variante välja võluda, aga siis lähvad vahetusse ikka kas sõnas endas või klaviatuuril kõrvuti olevad tähed – löögikiiruse või nihkunud käe teema.

  24. ep said

    mul on üks suht sagedane viga ka täppidega ja täppideta tähtede segiajamine (kõige populaarsem on uks-üks, aga ka üürimistöö lipsab igasuguste spellerite vahelt vabalt läbi). ilmselt pärit ajast, mil arvutiklaviatuuris täppidega tähti polnud ja sa pidid vajutama täpid+täht, või siis olid osavamad tegelased täpitähed Alt+täht kombinatsiooni alla programmeerinud.

  25. lendav said

    Ma arvan, et selline segiminek ei ole ikka näpuviga, vaid pigem väike lühis ajus.

    Käisin eile just mälutestil, kus muuhulgas oli üks harjutus etteöeldud numbrijadade kordamine. Algul õiget pidi, siis teise harjutusena tagurpidi. Alates 5 numbrist jätsin neid meelde plokkidena (2+3 näiteks) ja pöörasin plokikaupa. Igasuguseid huvitavaid kombinatsioone tekkis, nii õigetpidi kui ka tagurpidi meelde jättes. Kohati oli naljakas tunne, et aju jaoks ei ole erilist vahet, mis järjekorras numbrid on, peaasi, et midagi puudu ei jää. Küllap võib peas (eriti kerge väsimusega) tähtedega mingeid sarnaseid protsesse toimuda. Seda tendentsi annab ka süvendada harjutades sõnade esimeste silpide ära vahetamist või anagrammide moodustamist.

  26. nodsu said

    Sellist testi ei ole ma teinud, aga Madis-Midas tüüpi vigu mul naljalt ei juhtu. Vbla sellepärast, et nii palju sõnu on juba “sõrmedes”, ma ei pea neid kirjutades näpuliigutustele mõtlema, lasen automaatpiloodiga ja siis juhtuvadki sellised vead, kus üks sõrm on teisest liiga palju kiirem või tugevam.

    Vbla 2 sõrmega toksides juhtuks ka mul. Tglt A. läpakas juhtuvadki hoopis teised vead – ja seal ma toksin sageli ühe käega, hoides teise käega läpakat ennast.

  27. lendav said

    See kirjatükk (ja eriti kommentaarid) on hirmus inspireeriv, mul tuli tahtmine masinakirja õppida 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: