Tehe. Joonealuses ka folkloorimõistatus.

veebruar 26, 2013

Veel enam – mittemõistmine (vestlus keeltes, mis pole päriselt identsed) on sama väärtuslik tähendusmehhanism kui mõistmine. (J. Lotman, “Kultuur ja plahvatus”)

Hiljutine trükivigade jutt tuletas meelde lugemisvead.

Kunagi ammu, kui ma olin kole noor, lugesin ma ahnelt “Sõrmuste isanda” hardalt hoitud ja haruldast raamatukogueksemplari: tõlgitud seda siis muidugi ei olnud, ka ingliskeelseid oli Eesti peal käputäis, Rahvusraamatukogus oli ainult üks eksemplar. Selle käigus sain kuidagi märkamatult inglise keele… “suhu” oleks vist liialdus öelda, ütleme üht rahvapärast mängu* tsiteerides “pähe”, sest ma ei osanud pooli sõnu, millest ma aru sain, hääldada. Rääkimine tuli paar aastat hiljem, aga selliseid sõnu on mul siiamaani. Õigekirjavõistlused paneksin pika puuga ära.

Aga päris alguses oli hulk sõnu mulle ka lugeda võõras, kuigi mitte nii suur hulk, et igas lauses mitu korda sõnaraamatusse oleks pidanud vaatama. Muist päris võõraidki mõistatasin konteksti põhjal ära, muist tulid kontekstis uduselt tuttavad ette: “ma olen teid vist kusagil näinud.”

Ja nii ma siis lugesin: “Three rings for the eleven kings under the sky,” ja rõõmustasin:

ah, milline habras matemaatiline poeetika!

———————————————–

* Rahvapärane mäng nimega “suhu, pähe, püksi”. Üheksakümnendatest, mis on ka loogiline, sest ei usu, et televiisor oleks Eestis ei varem ega hiljem nii palju inimeste aega täitnud. Jätan nüüd natukeseks mõistatada, milles mäng seisnes; ja kellest ma tean, et te teate, sest me oleme seda koos mänginud, püsige selle koha pealt kuss.

Advertisements

15 kommentaari to “Tehe. Joonealuses ka folkloorimõistatus.”

  1. Teresa said

    Muideks, RR’s oli olemas vaid II ja III osa, esimest ei olnud. Esimest lugesin aastaid hiljem, kui Krisostomus juba eksisteeris ja sealt tellida sain.

  2. nodsu said

    Huvitav, kust ma neid värsse siis lugesin, sest ma selgelt mäletan, et see oli eraldi köide, mitte Krisostomusest tulnud tellis. Või olid need värsid iga köite alguses?

  3. k said

    vabalt võisid olla

  4. libarott said

    iga köite alguses jah, mul on I-II osa 2001. aasta väljaandena ja kolmas 1984. aastast, kõigil on – ilmselt siis igal väljaandel või vähemalt enamikul?

  5. Minugi inglise keel sai alguse samal moel – kuigi raamatu laenasin pinginaabrilt.
    Temal oli jälle ainult esimene osa, mis tekitas mus kohutavaid piinu, sest MIS OMETI SAI EDASI?!?!?!

  6. Ditto. Mul oli kolmas osa, maakooli raamatukokku humanitaarabi käigus sattunud… Suhteliselt segane tundus, eelnevast ei teadnud midagi ju (OK, Kääbik oli loetud)… aga see-eest kolmanda raamatu lõpus olnud igasugu lisad sai vääääga hoolikalt läbi uuritud ja puuritud 😀

  7. nodsu said

    nätsa siis, kus põnevus on alles arendav. Ise ei pane tähelegi, kui juba keel… eee, arenenud.

    on an unrelated note: kas see on normaalne, et kui mu kõht ei lubanud vahepeal mitu päeva midagi süüa (õnneks ei olnud eriti isu ka ja igasugused rammusad lõhnad ajasid lausa südame pahaks), siis praegu on mul lakkamatu näriv nälg, mis ei lase millelegi muule mõelda kui söögile? et nagu keha üritabki järele süüa või?

  8. Teresa said

    Seda just nimelt su keha üritabki. Üks lastepsühholoog õpetas, et pisikesele lapsele tulebki anda ainult sellist toitu, mida ta ise valib. Paneb käe plärtsti peedisalatisse, siis anna peedisalatit; paneb käe kohupiima sisse – anna kohupiima. Loodetavasti ei ole selline laps veel kommidega ära rikutud.

  9. Teresa said

    Aga Sõrmuste isandale täienduseks, siiani meeldib mulle esimene osa kõige rohkem, kas sellepärast, et sain teda kõige viimasena lugeda või on ta minu jaoks kõige huvitavam.

  10. nodsu said

    ma lisan siia kommentaariumi ka tänase klahvivea, nimelt lõin liiiga vara Enterit ja sain kaunilt õhku rippuma jääva lause: “põhimõte, et keelatud on käitumine”.

  11. k said

    mul oli esimene läbiloetud ingliskeelne raamat vist Star Warsi 5. osa romaanindus ja teine oli ilmselt Silmarillion

  12. k said

    sõnad nagu foe, thou, spouse jne tulid korraga sealt kõik

  13. nodsu said

    Kui juba lektüürist juttu, siis on paslik vastata ka lugeja küsimusega: keegi on tulnud siia otsinguga “kunagi oli lasteraamat, kus olid punased verelibled tegelased” – oli jah, “Lugu kahest vereliblest” on nimi, ja seal ei olnud mitte ainult punased verelibled, vaid ka valged verelibled, lümfotsüüdid, vereliistakud, närvirakud, bakterid ja viirused. Ja üks laps, keda nad asustasid.

    Aga tehte-teemaga lingib see, et Taliesin ajas mulle täna põnevuse peale ja rääkis raamatust “Arvukratt”, mis vajutas tema elukäigule oma pitseri. Ma tahan ka, olevat vähemalt sama äge kui “Hajameelse magistri” sari, aga neti põhjal tundub, et läbimüüdumat raamatut oleks raske leida.

  14. ogalik said

    hei, mul olemas, võin selle sulle kinkida. tahad?

  15. nodsu said

    Kas sul endal ei lähe vaja? sul on majapidamises tegelane, kellele see oleks eakohasem ja saaks õiges vanuses pitserit vajutada.

    Muidu tahaks küll, kuigi A. muutub iga lisanduva raamatu peale süngeks ja ähvardab ka diivani kohale raamaturiiuli ehitada.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: