Kuri krunniga tädi strikes again: keelepeerud

märts 9, 2013

Jätk komistuskivide sarjale.

Mis haigel inimesel ikka muud teha kui sopakaid lugeda, “Frenchi ja Koulu reisid” täitis ülesande muidu hästi, aga kulmu kiskus kortsu see, et võõrkeelsed laused ei ole toimetaja kätt näinud. Ma ei usu, et keelevead olid Harglal taotluslikud, eriti kui “folia” esineb raamatu alguseotsas õigel kujul ja pärast moondub miskipärast “folioks”. Ma ei räägi sellest, et ta käib sõnavaraga taotluslikult uljalt ringi – nt “état libre” või “stato libero” paistis minevat samasse ooperisse nagu “mugulad” kartulite asemel. Aga kuna maavalla keel on arhailise hõnguga uudissõnadest hoolimata grammatiliselt ikkagi eesti keel, siis ma oletan, et ka frankia, kastiilia, ladina ja madjari keel peaks hoolimata uudissõnadest grammatiliselt olema prantsuse, kastiilia, itaalia ja ungari keel. Eriti piinlik, kui frankia keelega teeb vigu French (näide: “au naturelle”), kellel see esiteks on emakeel ja kes teiseks peaks võltsijana olema ortograafiliste, kalligraafiliste ja muude -graafiliste detailide peale kibe käsi. Kukemäe Leibo puhul ma üldse ei viriseks, temal oleks sellised vead osa karakterikujutusest.

Arvata muidugi on, et ma olen selliste vigade peale sattumiseks kõige hullemaid lugejaid, sest õnnetul kombel oskan ma ühildumist, lauseliikmete seoseid ja verbiaegu hinnata kõigis seal ette tulnud võõrkeeltes, aga no ikkagi. Esiteks: raamatuid loevadki meelelahutuseks inimesed, kes oskavad keskmisest rohkem võõrkeeli, eks ole, nii et lugupeetud kirjastajad, palun arvestatagu sihtgrupiga. Teiseks: ega need laused ei olnud ka teab mis kujundkeele kõrgem pilotaaž. Kui mina saan aru, et kastiilia keeles on vigu (ma hispaania keelt eriti ei oska), siis peaks ka suvaline toimetaja saama ja paari ungari sõna peale mõne oskaja ikka leiaks.

Teiseks jäi mulle pidevalt jalgu “lobster” – arvestades, et tolles universumis ei ole anglosaksi kultuur kaugeltki nii domineeriv kui meil siin ja praegu, on kummaline, et burgundlane ei kasuta selle looma kohta ei maakeelset “merivähki” ega prantsuse-, vabandust, frankiapärast “homaari”. Tekkis kuri kahtlus, et järsku Hargla ei teagi, et sellel elukal on ka muu nimi kui ingliskeelsetes filmides-raamatutes – kui ulmekirjanik on ise ulmefänn, nagu tavaliselt on, siis olude sunnil kasvavad nad üles peamiselt ingliskeelse lektüüri peal. Aga jällegi, ega autor ei peagi iga pisiasja ise teadma, selle jaoks on toimetajad.

Mul kohe urgitseb sees praegu, et ma ostsin täishinna eest raamatu*, mille väljaandjad ise ei raatsinud korraliku toimetamise peale kulutada. Tähendab, toimetaja küll oli, aga nähtavasti siis minimaalse tasuga ja tegigi niipaljukest, et rookis eesti tekstist vead välja, jättes need fraasid, millest ise aru ei saanud, lihtsalt kõrvale, eksperti kutsumata. Ma jätan praegu heast südamest kõrvale hullema variandi: et ta tahtis eksperti kutsuda, aga Hargla ei lubanud, arvates, et nende paari lause jaoks on ta kõva polüglott küll.

Sisulisest küljest – eks ma olen ulmekirjanduse baasi arvustajatega suuremalt jaolt nõus, ainult selle vahega, et ma ei pidanud labaste naljade peale pettuma, sest arvestasin kohe alguses, mille peale ma välja lähen. Ma olen isegi kuue-seitsmekümnendate komöödiaid võimeline vaatama, neid, mille peale A. õudusest teki üle pea tõmbab (stiilinäiteks üks kontsentreeritud versioon).

————————————————————————————————————————————-
* Tavaliselt ma käin raamatud juba poes selle rehaga üle, seekord kiirustasin, jajah, omad vitsad peksavad.

PS:
Loterii ülevaade ka.
Bukahoolik.

Advertisements

8 kommentaari to “Kuri krunniga tädi strikes again: keelepeerud”

  1. Morgie said

    Tegelt vist see valik: lobster või homaar – on ikka küll autori enda vastutus ja tegemata kodutöö. Mõne valitud sõna vale kuju ehk võiks toimetaja kraesse minna, aga mitte lobster.
    Nagu et… kirjuta sellest, mida sa hästi tunned, onjä.

  2. nodsu said

    nuh, aga see on see koht, kus toimetaja peaks ütlema, et kuule, kas sa mõtled seda tõsiselt?

    Kui ma raamatut tõlkisin, siis käis käsikiri vähemalt kolm korda toimetaja ja minu vahet edasi tagasi, kuni konsensus käes. Huvitav, kas originaalkirjandusega on teisiti?

  3. nodsu said

    aa. kui juba detailidest rääkida, siis kuna Frenchi ja Koulu universum meenutab pisiasjades omajagu meie oma, siis on väga ebatõenäoline, et Ladina riigis (resp. Itaalias) oleks ajal, mis vastab enam-vähem meie 1920. aastatele, juba kuskil Ravenna kandis pitsat saanud.

    Pitsa oli puhtalt Campania kohalik toit, kuni see II ms järel laheda ameerika toiduna ka mujale Itaaliasse levis.

  4. Morgie said

    Einoh, kui andlosaksi ameerika ei ruuli, siis võib ju Ladina enda kohalikke toite ka isevooluteed populaarseks saada – ehk varemgi, kuna enam ei ole fookus pidevalt üle ookeani suunatud.

  5. nodsu said

    Eks ta tuli ka meie universumis italoameerika toiduna, mitte angloameerika – asi selles, et USAsse emigreeruti peamiselt vaesest Lõuna-Itaaliast, kuhu jääb ka ajalooline pitsapiirkond. Ja pärast sõda tuli see kultuur ringiga põhja poole ka.
    Itaalia ise on toidu poolest olnud alati õudselt heterogeenne ja Campania toit ei läheks Emilia-Romagnas kindlasti “kohaliku toiduna” arvesse, üks väljamaa värk ikka. Ja korralikult teha ei mõista sealtkandi inimesed teda tänapäevalgi, head pitsakokad tulevad puha Napolist. Seal põhjas on lihtsalt heast toidust totaalselt teistsugune ettekujutus, rammusam.

    Põhja-Itaalia inimesed on kippunud Lõuna omadele viimasel sajakonnal aastal ka ülalt alla vaatama, nii et kahtlane, kas mingi Lõuna lihtinimeste toit oleks erilist prestiiži saavutanud, kui ta poleks vahepeal eksootikahõngu külge saanud.

    Ja logistiliselt on Ravenna Napolist kaugemal kui kaardi pealt paistab: merd mööda ümber saapa sõita on päris pikk maa, aga Apenniinide selgroog on suurem osa ajaloost olnud nii tõsine looduslik tõke, et maismaatee ei tulnud eriti kõne alla.

    Vt ka seda, kuidas linnulennult on Emilia-Romagna ja Liguuria üksteisele jumala lähedal, maakaardi peal lausa naabrid – aga ometi ei tehtud klassikalist pestot (Liguuria kaste) kunagi parmesani juustuga (Emiliast pärit), vaid Grana Padanoga, sest mäed on vahel ja mingit tõsist juustuvedu sealt üle käia ei saanud.

  6. Morgie said

    See on nüüd tõsine teema. Seda peaks Hargla enese käest küsima: kuidas see siis nüüd juhtus? Millega sa seda põhjendad?

  7. nodsu said

    äi, sellest küsimusest on siiski hõlpus alternatiivajaloolisusele viidates mööda minna.

    Aga lobsteri puhul tahaks ma vähemalt nägu näha: kas ütleb “möh” ja “mis sellega siis valesti on, kas tal on mingi nimi veel siis või?” või kajastab nägu ehmumist ja alternatiivajaloolisus ilmub vabandusena; või on kohe algusest peale enesekindel alternatiivmaailma jutt.

    Ma küll kahtlustan, et tglt kajastab ka pitsateema seda, et tegevuspaik on Itaaliasse viidud pooljuhuslikult – et tundus, et seal on piisavalt ilusa kõlaga kohanimesid, mitte sellepärast, et sellest oleks endal põhjalikum ettekujutus.

    Sarja esimene raamat töötas nii hästi just sellepärast, et Eestist ja eestlaste mentaliteedist on Harglal päris kenake ettekujutus olemas, ja see andis alternatiivuniversumile kaalu ja usutavust.

    (Mõtlen siinkohal “Jonathan Strange’i ja härra Norrelli” peale, kus maailmal on erakordne tihedus ja üks tegur selles on just autori kõvas taustatöös, nt Napoleoni sõdadest. Kusjuures “Strange’i ja Norrelli” raamatul on põhirõhk siiski mujal kui uue maailma loomisel, Frenchi-Koulu sarjas tundub peamine olevat just lõbu natuke teisest, aga siiski tuttavast maailmast.)

  8. […] Nodsu Kuri krunniga tädi strikes again: keelepeerud ["Frenchi ja Koulu reisid"] // https://notsumaja.wordpress.com/2013/03/09/kuri-krunniga-tadi-strikes-again-keelepeerud/ […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: