Elu väikesi küsimusi (tähendab, olme)

aprill 12, 2013

Miks ma siis, kui kõrv on lukus, enam asju ka silmadega üles ei leia (nt kahvlit, prille, kampsunit ja muud sarnast, mis pole kunagi oma olemasolust piiksudega märku andnud)? Kas see tähendab, et ma olen sünesteetik?

Kas vingumine ja pikk viha on pöördvõrdelised pahed, st kui inimene teiste kallal vingub, siis ta ei ole pika vihaga ja vastupidi? Tuli eile meelde, kuidas üks kunagine peika harrastas minu kallal norida või vinguda, kuni ma vahel vihastasin, vahel suutsin sellest hoiduda, aga igatahes arvasin, et ega ma talle suuremat ei meeldi – aga hiljem, kui olime juba lahus, olevat (uuele pruudile) rääkinud, kui suurepärane ma ikka olin; mul seevastu tuleb tema meenutamine kibedusega läbisegi, mis siis, et tore oli ka. Ma tegin sellest isegi juba lennuka järelduse, et “näe, tema oli kohe agressiivne ära ja siis tagantjärgi pole tarvis, mina olin passiivagressiivne ja nüüd teda kaannnan kaasas iikkagii,” aga see ei klapi õieti, sest ma vihastasin juba toona ja vingumine on iseenesest palju passiivagressiivsem käitumine kui vihastamine. Äkki on hoopis nii, et ma olen hea suhtesolija, aga kuri lahutaja? või õigemini kuri ekspruut, sest tõtt-öelda on kõik lahkuminekud ise käinud hästi sõbralikult ja rahumeelselt, vastastikku toetades, abistades ja patsutades. Aga minu kui kurja eksnaise versioon ei klapi, sest mõnest teisest tulevad küll puha heldinud mälestused.

Või on üldse nii, et kui korra kellegagi sellise meelepleki peale lased, et vihastad, siis jäädki vihaseks, kuni õnnestub viha kavalasti ja põnevate ümbertnurgavõtetega maha keerata – aga enda uuesti leebnustamine nõuab teadagi rohkem aega kui vihale ajamine, sest termodünaamika?

Kas teistel kitsaste õlgadega naistel ei ole päriselt ka rindu ja kas nad on kõik lühikesed nagu Pöial-Liisid või on see lihtsalt kergetööstuses valitsev eksiarvamus?

Miks mul ei ole uuel aastal õnnestunud korraga rohkem kui kolm nädalat reast terve olla (kolm nädalat on selle talvkevade absoluutne rekord), õigemini, mis ma peaks ette võtma? Kas ma peaks nakkustele mõeldes bussisõidu maha jätma, sest põlv kannab juba päris korralikult? Aga ka ühistransa ei klapi kurja juureks, sest A. sõidab veel rohkem bussiga ja püsib paremini terve, hoolimata teadlaste jutust, et immuunsüsteem sõidab kahe x-kromosoomi peal paremini ja testosteroon on immunosupressant. (Rohkem magama, agiteerib terve mõistus, rohkem magama. Aga see ei ole ju võimalik! protesteerib hüpotaalamus, ei taha magada!).

Advertisements

18 kommentaari to “Elu väikesi küsimusi (tähendab, olme)”

  1. Tiina un said

    Kuule nodsu! Vingumine on ks tlemata nme asi. Mulle ei ole see kunagi meeldinud. Ja ldse harjutas mu ema mul selle kombe ( ja ka kaebamise ) juba varases lapseplves vlja. Mul lihtsalt ei olnud vimalik kellelegi kaevata. Ja viha pidada ka pole kena. Hoopis vastik-vastik. See toob kortsud nkku ja teeb vanaks. Katsu le saada. Ma arvan, tegelikult oled sa lahe ja mnus ja vga hea suhtesolija. Lahutamisega on nagu on, selle kohta eldakse vist, et ” partnerit pid tundma lahutades…”. Onju? Hea on, kui jd prast sbraks ja keegi lhikondseist selle prast palju ei kannata. Iseasi on lapsed, need ikka vist… Mis on ige, pead ise tundma. Aga parem olla lahus kui koos elades tuimalt teineteise krval vegeteerida vi lputult ngelda ja vastastikku inetusi pilduda. On hea, kui leiad partneri, kel Sinuga vhegi sarnased huvid. Kige rohkem koos- igalpool, ja tundke teineteisest rmu. Ja kallistage iga pev. Vhemalt nii teadjad soovitavad. Vin kinnitada – see toimib tepoolest. Haigeolemise kohta – vihapidamine teeb muide haigeks, usu. ks mu kunagine ppejud tavatses telda:”Nohu tuleb solvumisest!” Ma loodan, Sa mletad ka teda. 12.04.2013 19:23 kirjutas kuupeval Lbikigu K : > > nodsu posted: “Miks ma siis, kui krv on lukus, enam asju ka silmadega les ei leia (nt kahvlit, prille, kampsunit ja muud sarnast, mis pole kunagi oma olemasolust piiksudega mrku andnud)? Kas see thendab, et ma olen snesteetik? Kas vingumine ja pikk viha on prd” >

  2. nodsu said

    öm… ma nagu ei tea sellist õppejõudu, kellel selline teema oleks võinud üldse üleski tulla, äkki ajad mind kellegagi segamini?

  3. Kõlab nagu Luule Viilma.

    Üldiselt on magamine ikka väga abiks. Igasugu kuivatatud marjad on mind ka kuidagi palju paremini jalul hoidnud see talv, kui võrrelda möödunud nelja talvega, mil ma marju ei söönud. Goji- ja mooruspuu- jms.

    tegelt ma vihkan hetkel kogu maailma,s est nii magamata, aga magama ei saa minna, lapsed vajavad tegelemist ja ei taha =(

  4. nodsu said

    Seda kindlasti, et Viilma, aga ma ei mäleta ühtegi õppejõudu, kes Viilma üles oleks võtnud. Teoloogide… või kultuuriteadlaste aines tuleks kõne alla, aga sel juhul muidugi tsitaadina, metateksti sees.

    Ma olen tänavu söönud nagu tavaliselt või isegi paremini, arvestades, et ma alles tänavu avastasin, et toores hapukapsas maitseb fega hee ja võtsin ta hoobilt oma lemmik-salatimaterjalide hulka – see peaks ju vinge C-vitamiini laks olema, piimhappekultuur boonuseks kaasas. Aga ei mäleta, et ma ühelgi talvel oleks nii palju haige olnud. St nohusid-värke on ikka olnud, aga nii, et sagedamini kui kord kuus üle 38 palavik, ikka naljalt ei ole.

  5. nodsu said

    Operatsioon võib muidugi üks süüdlane olla. Ega ma iga talv ennast lõikuda ei lase.

  6. Maire said

    Mina olen kätepesuusku. Kunagi üks arst rääkis, et kui on viiruste periood, siis on palju vähem tõenäoline, et keegi sulle need pisikud näkku aevastab, aga kätega korjab kõik üles. Tegin siis eksperimenti kui hakkasin magistris käima. Ma nimelt mõtlesin, et kui korragi haigeks jään, siis äkki ei saa enam hakkama, sest töö ja kool koos on väga suur koormus. Nii otsustasingi, et ükskõik, kus käin, iga kord pesen kohe koju jõudes käed seebiga ära. Kui pika sõidu ajal autos süüa tahtsin, siis hüppasin Statoilist läbi ja enne kui autosse sööma läksin, pesin seal vetsus käed. Võib-olla on see juhus, aga toimis – ma ei jäänud kahe aasta jooksul kordagi haigeks, mitte ühtegi nakkust ei korjanud külge. Alles nüüd hiljuti kui enam Tartu vahet igal nädalal ei sõida ja kodust väljas ei käi, tõi mees mulle koolist mingi viiruse, mida üks nädal põdesin. Mina usun, et kätepesu aitab, sest organism on mul ülekoormusest pidevalt kurnatud, magamatus, stress jm, aga ikkagi ei ühtegi külmetushaigust ega viirust.

  7. Võib õige olla küll.
    Sest lisaks marjade nosimisele pesen mina ka varasemast way rohkem käsa.

  8. nodsu said

    Oma loogika siin on, aga mul ei ole eelmiste aastatega võrreldes ka kätepesuharjumused muutunud. Liiklemisharjumus on, sest põlvevigastusest saadik käin ma märksa rohkem bussiga, mis võiks anda seletuse, et bussiga sõitvale inimesele jalakäija kätepesukombed ei sobi. Aga tõtt-öelda tuli ka see elumuutus juba varem – vaatan omaenda blogist, et see juhtus juba 2011. aasta sügisel ja eelmine talv küll nii tõvestavana meeles ei ole. Vaatasin ka selle kohta meilboksist ja blogist järele, sest ega mul paremat päevaraamatut ei ole – veebruaris olin korraks mingil moel haige ja märtsis on kõigest mingi nohu olnud. Nohu. Häh, tite asi.
    Või noh, eelmisel aastal jätsin samal hooajal vist ainult ühe trenni haiguse pärast ära, tänavu tuleb mul alatasa inimestele kirjutada, et “ei saa teha, haige.”

  9. nodsu said

    Äkki loeb ka ca. kaks korda kuus kahe linna vahet pendeldamine, mis hakkas mul alles tänavu sügisest pihta (üks neid ägedaid töid, millega ma hooplesin) – eriti see, et kaks korda kuus lüüakse unerežiim täitsa segi, aga vbla ka väike panus liinibussiga loksumiselt.

  10. u. said

    kusjuures ma olen ka sel talvel rohkem tõbine olnud kui varasematel – mul võivad muidugi isiklikud põhjused ka olla, a niipalju, kui ma kolleegidelt ja ümbritsevatelt kuulnud olen, siis nemad ka, et äkki käivadki mingid pareminikohanenud viirused ringi. kätepesusse täitsa usun

  11. AbFab said

    Muide, ma hakkasin D-vitamiini sööma ja olen sel talvel tunduvalt VÄHEM haige kui varasematel. Astelpajusiirup mingi…asjaga on ka abiks. Seda ma muidugi võtsin alles siis, kui korra tõesti haigeks jäin (ja olgu öeldud, et üle hulga aja oli selline külmetus, millest ei tulnudki* angiini, ja bronhiit läks ka ilma suurema kärata ise minema.)

    *mitte “tulnudgi”, nagu ma enne kogemata kirjutasin.

  12. ep said

    kusjuures, mina tegin ka pikema kalamaksaõlikuuri, kui jaanuaris põhjalikult haigeks jäin, sest apteeki retseptirohtu välja ostma minnes tuli lihtsalt hirmus kalamaksaõli isu peale. ja kui mõtlema hakata, siis viimati sel aastaajal, mida optimistid siinkandis suveks nimetavad, päikest nagu eriti ei näidatud.

  13. Teresa said

    Mõlemad on head, nii korralik vihastamine kui vingumine, kui see olemise paremaks teeb. Kui sa sellepärast hiljem põdema pead, siis püüa hoiduda mõlemast. Aga raamatusse (blogisse) raiuad võid need pahurad mõtted ikka, läheb lahedamaks kuidagi. Ma sõidan teisipäeval Rooma sooja ilma kätte!

  14. nodsu said

    Õige mõte. Ma liiklen ise umbes kuu aja pärast lõuna poole, kuigi Roomaga võrreldes poole lähemale – samasse linna, kus ma eelmiselgi suvel oma päikesedoosi järel käisin ja 30-kraadise sooja kätte sain.

    Ma olen kangesti tervekssöömise usku, äkki tasub siis oma menüüd kalasemaks muuta.

    Vihastamisega… mõtlesin veel ja tundub, et see aitab siis, kui ära vihastada. Nt kui vaidlus saab selle vihastamisega ka lõpuni vaieldud. A.-ga me vahel vaidleme täie hooga ja suurte tunnetega itaalia stiilis ja sellest ei ole tõesti midagi marineerima jäänud.

    Ja netivaidlemise olen püüdnud viimasel ajal üldse ära jätta, sest see sunnik jääb peaaegu alati marineerima, need vaidlused jäävad ju alatasa enne pooleli, kui vihastamine on otsas või vähemalt ennast rahuldav lahendus tulnud. Ma ei tohi ikka facebooki kontot endale teha, see oleks väga ebatervislik. Kui ma A. konto pealt vahel ka piilun, siis ma vähemalt ei saa seal vaielda, tema nime alt oleks nagu inetu.

  15. Morgie said

    Bussis oled sa hulga võõraste inimestega teatud kriitilise aja jooksul ummuksis koos, õhu teel levivad bakterid saavad niimoodi aega rahulikult levida. Ühistransport pidada olema küll katkulava.
    Kahe linna vahet sõit sisaldab samamoodi ühistransporti pluss lisaks kohanemisstress, mida sa muidu ehk ei oska tähelegi panna.
    Aga päris palju on neid inimesi, kes ongi sel talvel rohkem haiged kui seni. Sh lapsi.
    Samas ei saa kõike statistiliselt ka põhjendada.

  16. Morgie said

    Aha see, et A on terve, siis ma ei tea teie elukorraldust aga äkiste ta on lihtsalt kauem sõitnud ühistransaga ja ära kohanenud või siis on ta üks nendest inimestest kes ei jäägi haigeks;
    muide, ühe x kromosoomiga inimesel saavad võimalikud eripärased (x-s asuvad) mutatsioonid, sh ka kasulikud, nagu ebaharilikult tugev immuunsüsteem, paremini avalduda, kui kahe x kromosoomiga inimese puhul. Kaks x-i kipuvad üksteist nii kompenseerima kui segama. Heas ja halvas.

  17. nodsu said

    Tal ei ole vaja ka kahe linna vahet pendeldada ja unetunde kaotada, ma päris alguses peaaegu ei suutnudki seal magada. Nüüd hakkab mul seal õnneks juba koduseks muutuma, nii et ähk jääb ka organismi stress väiksemaks.

    A. jõudis sel talvel haige olla küll, aga niimoodi tõsiselt ainult korra, muud korrad on tal nohu ja unisusega piirdunud.

  18. nodsu said

    a mis vingumisse puutub, siis ma pidasin silmas teise inimese kallal vingumist, mitte sellist, mis lihtsalt enda pingeid maandab. “Miks sa oled selline” jne.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: