Unezooloogiat, unekulinaariat

mai 6, 2013

Hiljutises unes oli ep. korjanud rannast igavese hulga ilusaid fossiile. Ma pistsin nad veeämbrisse, plaaniga, et võtaks üksiti ka paar kala kaasa, aga hakkasin mõtlema: ämbris läheb vesi soojaks, üldse on ämber väike, kalad surevad ära, parem jätan nad maha. Nüüd oli muidugi loogiline fossiilid pangest jälle välja koukida ja ära kuivatada.

Üks veider fossiil oli tekkinud merre visatud kommist, erakordselt suurest batoonikesest. Küll loodus on imeline, näe, batoonikesest on mõne aastaga kivistis saanud! Kivistis oli väga habras, väga urbne ja poorne, sest enne kivistumist oli hulk eluvorme seda söömas käinud või sinna pesa ehitanud. Pudenes laiali, kui ma ta pangest välja võtsin. Ühe hapra tüki sees olevast käigust pistis pea välja huvitav uss. Nüüd oli selge, et tuleb ka see kivistis maha jätta, sest ega see uss kuival ellu jää. Olin murelik: mine tea, äkki on veel mõne kivistise sees loomakesi, aga oli juba hilja neid kõiki läbi sorteerida.

*

Oa tänava kinnisvaraooper läks mulle nähtavasti nii hinge, et nägin mõlemat õde Rebast (keda ma üldse ei tunne) juba unes: hoidsime ep.-ga Aet R. last, aitasime tal läbi lume sumada ja näitasime, kus kärp endale lume alla pesa oli teinud. Ühel hetkel olid kõik Rebased ja Mihkel Kunnus minu pool söömas, MK väitis, et ta piip on põrandale ära kadunud, ja leidis selle lõpuks diivani vahelt. Kui kõik toit on otsas, küsib Serial K ühtäkki häbelikult, kas ma teeksin midagi süüa, mida ta tahab, “me peseme pärast kõik nõud ära. Kõik mustad nõud me juba pesime ära.” Küsin, et mida ta siis tahab. Sirvib kokaraamatut ja loeb sealt maha “ee… kotlette anšoovisetükikestega”. Küsin jahmunult, et kas tal on hakkliha endal kaasas. “Ei ole.” No siis ei saa… vaatan tohutut pestud nõude rida, süda läheb haledaks… kartulikotlette ehk saaks… ja äkitselt meenub, et A. ema on teinud ohjeldamatus koguses riivitud kartulit sisse. Peaks proovima.

Aga siis saabus kellegi telefonikõne peale päev ja ma ei saanudki teada, kas riivkartulihoidisest saab häid kartulikotlette.

—————————————————————————————————————————————
PS: päris botaanika-agronoomia-hortikultuuri juurde siirdudes – miks leeskputk ikka veel üles pole tulnud? Kas ta tahab kauem aega? Kas ta on surnud? Kas ma saan midagi teha?

Advertisements

3 kommentaari to “Unezooloogiat, unekulinaariat”

  1. Eitan seost piibuga, aga tunnustan unenäo statistide valikut!

  2. Teresa said

    Ma hakkasin hiljuti, pärast ühte Nero Wolfe’i filmi, sirvima Nero Wolfe’i kokaraamatut (ilmsi, mitte unes) . Tahtsin ka vaadata, kuidas tehakse omletti (või munaputru), millele kulub 40 minutit. Leidsin üles – see on munapuder veevannil. Tegin ära, 40 minutit päris ei läinud, aga üle 20 küll ja see tuli tõesti parem kui tavaline pliidil tehtu, ei kuivanud ära. Hakkan nüüd Nero Wolfe’iga nõu pidama, kui midagi põnevat teha tahan.

  3. nodsu said

    Hea siis vähemalt, et see kokaraamat kuidagigi kasutuskõlblik on. Muidu tundub küll, et selle tõlkija ei oska inglise keelt, ei ole Nero Wolfe’i lugusid lugenud ja pole ka kunagi elus süüa teinud. Nt väärishallitus oli tal õilismädanikuks tõlgitud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: