Nähtamatu

juuli 15, 2013

Ma vist olengi nähtamatu – mis siis, et muist inimesi mind silmatorkavaks peavad, ju nemad näevad mu astraalkeha. Esimesed vihjed andis Konsumi fotosilmaga uks juba sellega, et keeldus alatasa minu ees avanemast, hüpaku ma või üles-alla ja vehkigu kätega. Aitas enamasti see, kui tuli keegi teine, nähtav. Täna ei näinud ta mind siis, kui ma olin ukse vahel. Masinal masina jõud, käsi, mis löögi vastu võttis, oli tükk aega tundetu.

Kui nii, siis poleks mul nagu põhjustki pahandada, kui ei räägita minu, vaid pappmehikestega.

Või siis liigun ma töntsi masina aeglase taibu jaoks liiga kiiresti.

*

Pahandamisest veel: mõtlesin täna, kui kass soostus üle tüki aja sülle ronima, et kui mu kass minuga suhelda ei viitsi, siis ma ei solvu ega hakka muretsema, kas mul on midagi viga, ega hakka tema mittesuhtlemise motiive mõistatama ja kaaluma, kas ma tohin ise suhtlemist üles võtta. Siis ma võtan enesestmõistetavalt, et ju tal on midagi muud teha või tahab ta parajasti süüa/magada, mitte minu süles vedeleda, tähendab, kui tal on üldse mingid motiivid, siis millegi muu tegemiseks, mitte motiivid minu vältimiseks. Ja kui ma ikka väga tahan kassi nunnutada, siis võtan ta ilma erilise kaalumiseta sülle, eks ta ise teab, kas jääb pidama või ronib maha.

Niisiis oleks elu palju lihtsam, kui ma võtaks inimesi nagu loomi.

Advertisements

9 kommentaari to “Nähtamatu”

  1. See viimane tõdemus on ka meil läbi käinud. Üks tuttav koerakaavstaja võttis sedasi kokku: “Kui koer teeb sigaduse, siis vihastad, viskad ta uksest välja ja pärast on kõik okei. Sa ei arva, et ta ongi halb koer, kui meelde tuleb.
    Aga kui ema ütleb mingi jõleduse, siis kriibib veel tükk aega ja kui meelde tuleb, mõtled, et on ikka üks halb ema küll.”

  2. nodsu said

    Tegelikult ei käi piir vist mitte inimeste ja loomade vahelt, vaid tähtsate ja vähemtähtsate olevuste vahelt. Inimestel, kelle arvamus vähem korda läheb, on samuti lubatud suvalisemalt käituda.

    Nt eile mõtlesin ühe oma eksi peale, kellesse ma pole kunagi armunud olnud – ja tema peale mõeldes ei tule üldse mingit kibedust ega pahameelt peale. A kui armud kellessegi ja ta ei olegi igati täiuslik ja jumalik, siis oi kurja.

    Äh, pagan… see nüüd ka päris õige ei ole. Mõni armumine jääb rahulikult roosatama ja läheb rahulikult üle, ilma et mingit viha tuleks.

  3. nodsu said

    hah, ma mõtlesin, et ma olen sellist inimeste loomadena võtmise mõttet juba kuskil näinud, ja arvasin, et Murca blogis, aga see olid hoopis sina Murca kommentaariumis.

  4. Rents said

    Mina küll oma koera peale kannan vimma, kui ta mõnes osas täiesti õppimisvõimetu on ja sama sigadust korduvalt teeb. Sõbrannale/mehele annad ka ju esimesel korral lolluse andeks.

  5. Teresa said

    Aga koer võib ikka oma jonnimisega närvidele käia küll. Täna läheme loomaarsti juurde, et koera narkoosi all pügada. Ta on juba takjaid täis ja pusadest ma ei räägigi, aga kääre nähes hakkab lõrisema ja poeb peitu.

  6. siil said

    Ei ole sa Konsumi silmis ainuke nähtamatu. Olen minagi seal võimlemisliigutusi teinud ja nii mõndagi ähmis vanurit murelikult kahe ukse vahel ringi tammumas näinud.

  7. nodsu said

    Tammumas olen näinud teisigi, aga ma ei tea kedagi teist, keda uks oleks rünnanud, kui ta seal vahel on.

  8. […] nähtamatu olen ma ikka ka, Konsumi ukseoptikale jään ma ikka ja jälle tabamatuks nagu vari […]

  9. […] läheb. Päris ohutu ei olnud see vist ka, kui arvestada, et ma ise olen selliselt ukselt korra litaka kirja saanud. Riskis niisiis kehavigastustega ja nägi vaeva, et minust mööda järgmise optilise ukse juurde […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: