Ended

august 4, 2013

Olen nii paar päeva kodus olnud, hakkasin sõnaraamatust ühe võõrsõna tähendust kontrollima, kui kuulsin tagaakna alt põõsast haukumist. Meie oma loomaaed – isegi A. vanemate kassiga laiendatud kujul – ei tohiks kuidagi haukuda, niisiis läksin vaatasin. Väike terjerikulmudega must koer jahtis midagi meie jasmiinipõõsas.

Suunasime ta V. V.-ga tasapisi eesaeda ja väravast välja, täpselt sel hetkel, kui siittänava taksi mööda jalutati, nii et läks purelemiseks. Seepeale ilmusid naabermaja jõnglased välja ja hakkasid koera sisse kutsuma ja temaga õiendama: selge, nii lähedalt ta oligi. Järgmine kord võin ta otse üle aia tõsta.

Elevus möödas, märkan, et talla all on midagi libedat ja poolvedelat. Hmm. Uudishimuliku inimesena ei lähe ma kohe pesema, vaid katsun kõigepealt näpuga ja nuusutan.

Puhas šokolaad! Kui tõenäoline on, et ma astun aias koera jahtides millegi ligase sisse ja see on šokolaad? See meenutab mulle, et peaks ka ebatõenäolistest reisijuhtumistest eraldi kirjutama. Ehk täna hiljem. Või homme. Või üldse kunagi hiljem.

V. V. pakub, et šokolaadi sisse astumine – erinevalt tavalisest variandist – tähendab küllap halba. Minu oletus on pigem, et oleme sattunud laiskademaale, kus kuked kulda, kanad karda ja koerad puhast šokolaadi.

Tulen tuppa tagasi, näen sõnaraamatut, meenub, mis mul pooleli jäi, meenub sõna, mida ma pidin vaatama: “auspiitsid (ld. auspicium < avis lind + aspicere vaatama), augurite ennustused; ended, ettetähendused, paljutõotav algus.”

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: