Otsin abi, kallid vehklejad. PS: vabamüürlased ka

november 24, 2013

Ei, mitte selleks, et keegi minu au kaitsmiseks duellile läheks. Palju proosalisem põhjus: ma tahan sõnu teada. Ma tahaks teada, kas “Kodanlasest aadlimehe” tõlkes kasutatud “kvindid”, “kvardid” ja “tertsid” on päriselt eesti vehklemisterminoloogias olemas; kas coup de temps figureerib tsitaatväljendina ja kui ei, siis mismoodi selle kohta eesti keeli öeldakse. Vt siin prantsuse vehklemissõnastikus antud seletust; ja sellest prantsuse-inglise sõnastikust. Seal tekstis, kus ta mul on, tapetakse sellega inimene. Sisuliselt on tegemist sellega, et vastase ebaõnnestunud rünnak kasutatakse ise ründamiseks ära – ja see vastutorge jõuab rutem pärale kui tolle õnnetu vastase torge. “Ennetav vastulöök” tekitab ilmselt liiga valesid assotsiatsioone.

Samamoodi: kas coup de quarte dans les armes on eesti keeli kuidagi ümber sõnastatud või kasutatakse südamerahuga prantsuse terminit? Siin on ilusad illustreerivad gravüürid koos prantsuskeelse seletusega.

PS: üks asi veel. Kui keegi peaks teadma, kuidas on Eesti vabamüürlastel kombeks nimetada seda liiget, kes liikmekandidaati teistele esitleb, siis võiks samuti öelda. Sõna-sõnaline tähendus on “katusepanija” või “katusetegija”.

Advertisements

16 kommentaari to “Otsin abi, kallid vehklejad. PS: vabamüürlased ka”

  1. k said

    ma pakuks, et coup de temps on vastutorge. kuigi maidea, mis “bareeringust” siin nüüd…

    “Vehklemisalade tehnika on sarnane. 2 põhitehnikat tuginevad lähteasendile: jalad põlvist kõverdatud, tagumine käsi üleval, relvaga käsi suunatud vastase poole . Mise-en-garde asend on nii kaitse, rünnake kui vasturünnaku algasend. Rünnak on pidev liikumine vastase suunas. Rünnak on kas otserünnak või kompleksrünnak. Käsi on väljasirutatud ja rünnakuga sooritatakse tavaliselt ka väljaaste või sööstrünnak ehk fletche. Barreering on kaitsetehnika, mis seisneb ründaja ja kaitsja mõõkade ristamises. Bareerimine hõlmab löögi kõrvalelöömist, löögi blokeerimist ja taganemist. Bareeringutel on algasendist lähtuvad nimed. Vastutorge järgneb bareeringule. Vastutorge on äkiline või viivitusega lihtne või kompleksne, sooritatakse paigal seistes või liikudes. Liikumistehnikate puhul on keha sirge ning jalad põlvist kõverdatud. Väljaaste on ründetehnika, mis näeb ette relvaga käe kiiret torget, vehkleja tõukab tagumise jalaga ning viib esimese jala edasi.”

    http://www.annaabi.ee/s.php?s=seisneb&p=15&t=pohi sealt saaks kogu faili vist kuidagi alla laadida

  2. nodsu said

    Laadida või mitte, juba “bar(r)eering” näitab, et seda ei saa eriti usaldada.

    Igavene häda terminoloogiaga: ühest küljest oleks parim terminiallikas erialainimesed, aga kui nad juhtuvad kirjaoskamatud olema või on hakanud oma käe peal sõnu välja mõtlema, teadmata, et terminid olid juba varem olemas (sest ka eriala oli Eestis juba enne neid olemas), ei saa neid jälle keelelises mõttes usaldada.

    Niipaljukest, kui ma aru sain, ei ole coup de temps pareering, sest ta kuulub rubriiki “arrêt”, mis on aktiivsem vastutegevus kui “peatan mõõga mõõgaga”.

  3. k said

    ilmselt see on suulisest tekstist konspekteeritud?

  4. k said

    oot, aga see sõnaraamat, mida ma päeval vaatasin, ütles, et see on sama, mis in time parry

  5. nodsu said

    See pr-ing, mida ma linkisin, ütleb, et “In Time (Coup de temps): when a stop-hit arrives at least one fencing time before the original attack. ” ja mulle tundub, et stop hit tähendab midagi ründavamat kui lihtsalt parry. Võimalik,et inglise keeles ei ole päris korralikult ühtlustatud terminoloogiat, sest ka seal räägivad kõik neist asjust prantsuse keeles.

  6. nodsu said

    Kõik, kes te siia kommentaariumi satute, vaadake uuesti postitust, ma panin sinna ka vabamüürlaste kohta ühe küsimuse.

  7. Anu Nüüm said

    Nii ongi: esitaja.

  8. nodsu said

    Nii et eesti vabamüürlased ei kasutagi selle kohta ehitustehnilist sõna?

    Kahju natuke… mul on raamatus koht, kus see (prantsuse) vabamüürlaste kujundlik väljend on omakorda kujundlikus kasutuses, sest tegelikult ei räägita üldse vabamüürlastest, vaid lihtsalt kinnisest seltskonnast, ja nad saadavad ühe endi hulgast vaatama, kas uus võõrastemajakülaline, kes küsis, kas ta võiks nendega koos lõunat sööma tulla, paistab küllalt tore inimene, et teda kutsuda. Lugu on selle uue külalise vaatevinklist ja ta järeldab selle kohta, kui üks mees justkui möödaminnes läbi käib ja ta üle vaatab, et “ahah, [vend katusepanija (ehk esitaja)] on mu üle vaadanud”.

    üks mure on mul ka see, et Eestis ei ole vabamüürlased vist nii tuntud, et nende termin teistel inimestel kohe lambi põlema lööks.

  9. Anu Nüüm said

    Kardan, et ka see katusepanija väljend on lihtsalt kellegi fantaasi vili. Vabamüürlik sümboolika käib ikkagi konkreetselt kivide ja müüriladumise ümber.
    Samas: mine neid prantslasi tea. Neil on üsna omamoodi vabamüürluse vorme.

  10. k said

    “ja mulle tundub, et stop hit tähendab midagi ründavamat kui lihtsalt parry”

    a ma ütlesingi, et vastutorge, kuigi coup peaks iseenesest olema ehk löök. ründavad liigutused jagunevad löökideks ja torgeteks.

  11. nodsu said

    Vaatasin, et see prantsuse “tuileur” on ka inglise vabamüürlaste terminoloogias “tiler” või “tyler”. Vene privratnik. Mul oli ennist kirjeldus valesti meeles, ta mitte lihtsalt ei esita uut liiget, vaid eeskätt valmistab ta ette; ja lisaks on tema töö võõrad vabamüürlaste üritustest eemal hoida.

  12. Anu Nüüm said

    Valvur?

  13. nodsu said

    kas see tähendab, et Eesti vabamüürlased ütlevadki selle tyleri kohta valvur?

  14. Anu Nüüm said

    Ei, aga kohustustelt on see kõige lähedasem amet. Valvab ust, et võõrad sisse ei saaks ja pisut suhtleb ka kandidaadiga.
    Su kirjelduse järgi on ju midagi sarnast.

  15. nodsu said

    aga kui näiteks Eesti vabamüürlastel oleks tõlkimisel Inglise vabamüürlaste raamat, kus “tyler” oleks sees, mis nad siis teeksid?

  16. nodsu said

    otsisin kindluse mõttes prantsuse seletuse üles ja tõlgin selle umbkaudu siia (päris täpselt tõlkimiseks peaks ma juba korralikult vabamüürlaste sõnavara teadma), et tähendus ei jääks minu ümberjutustuse taha kinni:

    “looži ametimees, kelle ülesanne oli vanasti kontrollida templisse tulijaid, kas nad on vabamüürlased ja kas nad vastavad nõuetele; tänapäeval see vend, kelle ülesanne on kandidaadid ette valmistada ja sümboolselt templi ust valvata”.

    selles mõttes siis valvur jah.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: