Karjäärivõimalused

jaanuar 10, 2014

Hiljaaegu hakkasin jälle kaaluma, ega ma järsku nähtamatu ei ole. Ei, valetan: tegelikult ikka äratundmatu, kui ma just pärast seda, kui üks varasem äratundmatusjuhtum meelde oli tulnud, nägin bussi peal üht neist noormeestest, kes oli mul täitsa valesti suhelda lasknud, ise nii rõõmsa ja huvitatud olemisega, nagu oleks maailma kõige põnevam asi, kui ma iseendast räägin. Nii. Niipea kui ma teda näen, jookseb mul plaks-plaks-plaks info kätte: nimi on see-ja-see, suhtlesime seal-ja-seal (ja mina – jumala valesti), eelistab sellist-ja-sellist toitu, meil on need-ja-need ühised tuttavad. Ja tema vaatab minust läbi… või noh, korra ehk vaatas ka kergelt segaduses pilguga otsa. Nagu võõrast inimest ikka, kes korraks liiga tuttavliku moega otsa vaatab.

Mis pani mõtlema, et huvitav, kas mul on erakordselt kergesti unustatav välimus?

Hüva; varasem äratundmatusjuhtum oli pärast üht segasaunapidu ja ma sain hiljuti insaidinfi, et mõnel mehel võib paljas naisekeha tähelepanu nii ära tõmmata, et näo ega muu peale enam midagi ei jätku. Niisiis on üks võimalik diagnoos hoopis vaatajas kunstlikult ja kerge vaevaga esile kutsutav prosopagnoosia. Ja see praegune juhtum oli sarnane, mäletate – mul oli esinemiskostüüm ja pesukarumeik ja seda, et kostüümiga olen ma ise tegelikult nähtamatu (nähakse kostüümi, mitte mind), olen ma varemgi kahtlustanud. Vt ka silmatorkavad valehabemed jms kavala kurjategija atribuutika.

Aga ühtäkki tulid meelde varasemad juhtumid, kus ei saa süüdistada tähelepanuröövleid, mis mu nägu näha ei lase, ega isegi apelleerida sellele, et “mehed ei pane midagi tähele”. Mitu korda olen ma näiteks tuttava pool külas kohtunud ka naisterahvastega, kes paar kuud hiljem minu tere peale segaduses silmi punnitavad (või pärast räägivad, et keski imelik võõras tülitas). Ja minul – plaks-plaks-plaks, tean, kus kohtusime, kes on ühised tuttavad, mida ta õppinud on, ja muud sarnast.

See tegi mind natuke nukraks, eriti kui mõni piinlik olukord meelde tuli, aga milleks mõelda ainult negatiivsele – meenutagem isa Browni, kes ütles: “Kartke meest, keda te tähele ei pane. Tal on teie ees tohutud eelised,” ja seda kavalat varast, kes saigi niiviisi oma kullast kaladega minema.

Ühesõnaga, mul oleks head eeldused kuritegevuse ja/või spionaaži peale (nagu naistel üldse, kui neid klippe uskuda), kui mul pole tingimata isegi maskeeringut vaja, et pärast puhtalt pääseda.

Või kui mõelda malbemas võtmes – ühest küljest on mul sellisesse veidituttavasse seltskonda ilmudes alati oht, et küsitakse: “Kes teie niisugune olete ja kas teil on üldse lubatäht?”, aga teisest küljest võin ma niiviisi võhivõõraste peole sisse jalutada, vaadata imestajatele nördinult otsa, küsida manipulatiivselt: “Kas te TÕESTI üldse ei mäleta?”, vangutada etteheitvalt pead ja süüa edasi. Pensioniplaan olemas.

Ja siis on muidugi see aspekt, et äkki on mul endal lihtsalt ebanormaalselt hea nägudemälu; normaalne olukord oleks selline, kus ka mina vaataks inimesele piinlikus segaduses otsa ja mõtleks, kust pagan ta mulle tuttav ette tuleb. (“Te olete üks vana kole naine, ma olen teid vist kusagil näinud.”) Hmm, ega spiooni- või kelmiametis seegi mööda külgi maha ei jookse. Ainult veel natuke treenida, kuidas teeselda, et ma inimesi, keda ma ära tunnen, ära ei tunne.

Aga nähtamatu olen ma ikka ka, Konsumi ukseoptikale jään ma ikka ja jälle tabamatuks nagu vari öös.

——————————————————————————————————————–
PS: näh, vaatan, et ma olen oma visuaalse identiteedi pidetuse üle juba varemgi imestanud.

Advertisements

12 kommentaari to “Karjäärivõimalused”

  1. Roland said

    Võid siis sisustada oma aega pulmades ja matustel hängimisega 🙂

    Varastamisega seoses usun, et oleksid tegija küll. Mäletan, et üks 10 aastat tagasi, kui suhteliselt noor olin, siis üks mitte nii kahtlase välimusega tüüp tuli minu kõrvale ja minu silme all hakkas kanamune endale pükste taskusse ajama. Ma tõesti ei uskunud oma silmi ja tahtsin kohe minna ning munad pükstes katki lüüa. Õnneks mul olin päris palju kannatust ja ta otsustas munad lihakonservi vastu ära vahetatud. See oli veel aeg, kui varastamine oli kriminaalkuritegu, nüüd ei tehta enam midagi. Ma isegi olen mõelnud, et riietuks täpselt nagu vene jorss ja läheks topiks kaubanduskeskuses kõik taskud tavaari täis, aga pole julgenud seda teha, kuna äkki unustabki lõpuks midagi taskusse 😛

  2. nodsu said

    Kontvõõraks käimise jaoks on mul ka see hea eeldus, et ma suudan ühe õhtuga väga palju süüa. Mul on tekkinud lausa teatav kuulsus: käisime just esinemas, meid kostitati ja kui viimane maiuspala oli üle jäänud nagu eestlastel alati, ütles trupikaaslane puhtast südamest: “Las Notsu sööb ära, talle läheb alati sisse, mul on meeles, kui me Tallinnast tulime ja ta sõi pool torti ära, mis meile kaasa oli pandud.”

    Aga varguse jaoks on mul kõvad miinused, meditsiinilis-optilises mõttes. Eks sa katsu endale õiget kaupa salataskutesse toppida, kui iga kord peab nina juurde panema, et korralikult näha.

    Mis riietumisse puutub, siis ma arvan, et keskmise eesti väikekodanlasena riietumine oleks tavaari taskusse toppimiseks palju parem kaitserõivas kui vene jorsi oma. Eriti kui näha välja natuke vingus ja hapu näoga, et niipea kui kuskilt mõne teenindaja kätte saab, kukub tänitama.

  3. Roland said

    Ma pean tunnistama, et Sa oled nii tundmatu suurus minu jaoks, et ma ei tea isegi, mis trupiga võiks olla tegu. No kui jaksad liikuda ning aktiivne oled, siis tordi lahjendamine on piece-of cake ja õige tegu 🙂

    “Meditsiinilis-optilise mõtte värk” tuleb varastamises kasuks :). Ei, ma ei proovi Sind ebaeetilistele või kriminaalsetele tegevustele suunata :). Loll teema, millega olen nn “sinapeal”, aga ainult teadmistelt 😀

    Eestlane tänitab küll, aga see eestlane, kes tänitab pole üldse vargatüüpi inimene: tema võib vabalt jätta omapead:). Kui kohtad palju vargaid, siis usu, kaheksal juhul kümnest tunned varga ära.

  4. nodsu said

    see eestlane, kes tänitab pole üldse vargatüüpi inimene: tema võib vabalt jätta omapead:)

    Seda ma silmas pidasingi: edukaks varastamiseks oleks, ma arvan, kasulik välja näha nagu keegi, kes “ei ole varga tüüpi” ja keda “võib vabalt jätta omapead”. Kelmile pole miski kasulikum kui aus välimus.

  5. nodsu said

    aga jah, kui su plaan oli hoopis turvatöötajate taset kontrollida, siis esimene level oleks ilmselt jah endale võimalikult palju kahtlase isiku tunnuseid külge riputada. kuidas see oligi – “jänesemokk ees, kompjalg all ja pudel sildiga “Kihvt” kaelapidi peos” – aa, ei, see oli hoopis mõrvari kohta.

  6. Roland said

    Seda ma silmas pidasingi: edukaks varastamiseks oleks, ma arvan, kasulik välja näha nagu keegi, kes “ei ole varga tüüpi” ja keda “võib vabalt jätta omapead”. Kelmile pole miski kasulikum kui aus välimus.
    Ma varastamist ja kelmust väga üheks ja samaks ei pea, kuigi nad, jah, on sünonüümid. Jah, vargad püüavad küll olla kelmikad, hästi viisakad, aga miski alati reedab neid. Olgu see siis vanus, välimus, sugu, IQ, rahvus, kõik ühes kompotis või siis ainult selles, et vargale on tihtipeale otsaette vaikimisi kirjutatud “varas”. Õigemini head vargad on tase-kaks-kolm kõrgemal, näiteks riigikogus :). Jube palju on varaste hulgas pensionäre. Ei tea, kas seniilsusest, kolhoosi aja “normidest” või millestki muust tingituna, aga püüavad kogu aeg midagi näpata.

    aga jah, kui su plaan oli hoopis turvatöötajate taset kontrollida, siis esimene level oleks ilmselt jah endale võimalikult palju kahtlase isiku tunnuseid külge riputada. kuidas see oligi – “jänesemokk ees, kompjalg all ja pudel sildiga “Kihvt” kaelapidi peos” – aa, ei, see oli hoopis mõrvari kohta.

    No varaste vahele võtmiseks on juba omaette teadusharu loodud, seda selleks, et riigikulusid all hoida. Ma lihtsalt vahel mõtlesin, et võiks kombata teisel pool joont, aga hoida kõik seaduse piirides ehk kui poodlemise käigus näiteks ostukorv või käru saab täis, siis ära kahtle vajalikku kraami ruumipuudusel taskutesse pista, isegi püksi võib kõike toppida, aga lihtsalt tuleb meeles pidada, et kassas kõik sulle mitte kuuluvad asjad välja saaks võetud 🙂

  7. nodsu said

    sul on tglt õigus, varastamine ja kelmus ei ole isegi täielikud sünonüümid. a ma pean silmas, et ühest küljest kahjutu ja korralik, teisest küljest vähe meeldejääv välimus on kasuks mõlemal alal.

    a mängu ilu mõttes on see plaan sul täitsa ahvatlev – ühest küljest põnevus, teisest küljest saab ennast ausaks poodlejaks edasi pidada.

    ja siis on veel kolmas variant: puhas hajameelsus. ma hiljuti lugesin kuskilt, kuidas keegi tuli kogemata poest maksmata kaubaga koju, sest unustas ära, ma ei mäleta, kumma, kas selle, et vahepeal peab olema ka kassaetapp, või selle, et tal need asjad üldse ligi olid. ma lapsena tulin kunagi kah niiviisi limonaadiga koju. sellisel puhul on inimesel täiesti siiralt aus nägu peas ja keegi ei taipa kontrollida.

  8. ep said

    selle puhta hajameelsuse peale meenus mul juhtum elust enesest. see oli kunagi ammu-ammu, kui ülikooli kohvikus veel odavalt süüa sai. raha oli vähe ja see vähene korralikult üle loetud ja arvel, aga ükspäev õnnestus mul seal süüa nii, et koju jõudes oli kogu raha rahakotis alles. ma siis üritasin välja mõelda, et kuidas see võimalik saab olla, ja paistab, et asi käis nii, et läksin mina rahakott näpus oma tee ja saiakeste eest maksma, aga sel ajal, kui müüja neid sisse lõi, toimus mingi sebimine, ja tulemuseks oli see, et me müüjaga olime mõlemad veendunud, et ma olen juba ära maksnud, aga tegelikult ei olnud. lihtsalt täiesti kogemata läks nii.

  9. Roland said

    Kui vaadata varastamist “level 1” seisukohast, siis kui suur on tõenäosus, et selline inimene on varas? Ilmtingimata küll mitte, aga kaldun arvama, et selline inimene on liiga tagasihoidlik oma hoiakust tulenevalt või siis koguni arg. Lapsed tõesti, kui alles esimest korda pättust tegema lähevad, siis enamasti reedavad oma hirmuga välja. Täiskasvanud ei erine, ma arvan. Sellise välimusega pigem tuleb meelde liis haavel. Täitsa usun, et ta oma kelmustes välja näha täitsa kahjutu, aga seest oli ikka kuri hunt.

    Suhteliselt kindel, et kui ikka taskud, põue endal täis topid asju, siis lõpuks läbiotsimisruumi sind ka viiakse. Võid ju seletada, et teed oma lõbuks uuringut, aga vastaspoolt ajaks see veel rohkem närvi. Ja pärast kättemaksuks ennast krimist või rapordist avastada oleks ka “mõnus” üllatus :).

    Olen täitsa ise kassas olles kohanud inimest, kes jalutas lihtsalt pudel näpus poest rahumeeli välja. Oli näha, et tema mõtted olid küll kusagil mujal, aga mõned sekundid hiljem tuli ikka tagasi.

    Samas, enamus vargaid kõigepealt pakuvad, et maksavad kinni, siis pakuvad, et maksavad topelt hinnaga kinni, seejärel kui ta ikka pikalt saadad, et hiljaks jäid, hakkavad amneesia ilmingud märkamatult välja ujuma. Neljas faas on ähvardamine ja viies on siis palumine, et kuna ta on tingimisi väljas…Kui olla rookie, siis varas, jah, võib kelmikalt üle mängida küll oma näitlemisoskusega. Üks tibla tegi sellist näitemängu, et ma ei osanud mitte-kui-midagi peale hakata.Kaks meetrit oli distantsi meil ja äkki hüppas selili, hakkas karjuma, et tapetakse ning tõmbles käte ja jalgadega, nii et alumisest riiulist asjad lendasid laiali. Muud ma teha ei osanud, kui jalast kinni võtta (kõige raskem oligi visklemise juures jalast kinni saada) ja lohistada keset ruumi kõigest eemale. Õnneks vargad on enamasti kerged, seega lohistada polnud raske ja põrand sai ka puhtamaks 🙂

    ep, täitsa usun, et müüja ülikooli kohvikus ei pane midagi tähele, kui paarsada inimest korraga sööma tuleb, aga samas kontingent peaks selline olema, et varastamist ei tohiks eriti eksisteerida. Mäletan kunagi sai kuhugi maa poodi mindud ekskursiooniga, kus üks müüja. Täitsa mõnus oli jälgida, et mitte keegi ei püüdnud varastada selles segaduses.

  10. Teresa said

    Sikerdamisega on enam-vähem sama lugu, mis varastamisega, sa pead hästi cool olema. Meie ajal oli ülikoolis punaainete eksamitel võimalus-soovitus kasutada teatud programmi, sest, hoidku jumal, punaainetes ei tohtinud keegi läbi kukkuda. Sellest vihikust sai kõik pidepunktid kätte, mis punase teose või tegelase kohta käis. Mul oli alati jube piinlik seda vaadata, nagu varastaks või spikerdaks. Jamad närvid.

  11. nodsu said

    ma ei ole jälle kunagi spikerdada viitsinud. vbla kah lühinägelikkuse probleem, kuskilt maha vaadata ei ole lihtsalt mugav. ja kui küsimus pole niisama vaatamises, vaid selleks peaks ilusti omaenda spikreid tegema, siis lihtsalt ei viitsi.

    teisest küljest on lahtiste materjalidega eksam minu arust väga hea mõte, mida võiks üleüldse rohkem rakendada, ka “päris” ainetes. See teeb eksamist vähem mälu- ja rohkem sisuliste teadmiste kontrolli. Aga nõuab õppejõult põhjalikumat tööd, ta ei saa sel juhul vastuste juurde lihtsalt “õige” ja “vale” režiimil linnukesi ja kriipse tõmmata, vaid peab ka ise tööd mõttega läbi lugema. no ja ka küsimused peavad olema kavalamalt koostatud, sellised, mida ei saa sirgelt maha kirjutada.

    a mis varastamisse puutub, siis ma olen kohanud mõnda, kes on hasardi mõttes siit-sealt midagi näpanud. küll enamasti asju, mida seal asutuses tglt ei müüda. nt kohvikust lusika või klaasi.

  12. Teresa said

    Sel ajal ei olnud mingeid valikvastustega lehti. Sa valisid õppejõu laualt ühe eksamipileti, millel oli 3 küsimust, istusid kohale, valmistasid ette ja läksid, kandsid suuliselt ette. Teadma pidi kindlamalt, sest valikvastused annavad juba teatud pidepunkti.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: