Ajutrustile: aurud, miasmid, hüsteeria?

jaanuar 18, 2014

Raamatus, mis ma tõlkisin (üks neist ägedatest töödest) oli juttu sellisest vanaaegsest haigusest nagu vapeurs – noh, et siseorganitest (eriti emakast) tekkivad aurud tõusevad pähe ja tekitavad probleeme (eriti hüsteeriat).

Nonii. Raamat on praegu toimetamisel ja toimetaja – koodnimega Pirgit – leidis, et “aurud” ei sobi (kuigi mu mäletamist mööda olid “aurud” ka Foucault hullumeelsuseraamatu tõlkes sees – a pead ma ei julge praegu enne järelekontrollimist anda), tuli veikene arutelu, ma küsisin, kas võib seda avalikustada, ja tundub, et keegi vastu ei ole. Nimed (sh mu enda oma) toimetan kindluse mõttes nendeks, millega kirjutajad on ka siin blogis esinenud. Palun ettepanekuid, kui kellelgi midagi väärikat ja õiget pähe tuleb. Õigekirja kallal mitte vinguda, sest see on meilboksist kleebitud jutt ja seal käime me õigekirjaga loomingulisemalt ringi kui ametlikumas keskkonnas. St sealne loominguline õigekiri raamatusse nagunii ei jõua.

Niisiis, kõigepealt Pirgiti jutt.

hüstra ehk aurud

ehk toimetamise abi… notsu tõlge, niiet äkki sul on vahepeal mõni veike idee tuld mida ma saan sisse surada? üldse. aga eriti selles asjas:

http://en.wikipedia.org/wiki/Vapors_%28disease%29

aurud, olgu kursiivis või kursiivita, ikka ei kõla nagu tõbi. gaasid küll, aga see pole päris see.

🙂
(kuigi, kui … siin ei sobi, aga mõneljuhul kui on ainult vaja et oleks haiguse nimi, ja selle kliiniline kirjeldus ei ole oluline, siis sobiks. noh nagu ‘piles’ pro ‘pilots’ oli ‘lendvad’; kanoonilist kirjakohta loodetavasti teate. spirol olid need tüliks. ja mrs. durrell arvas et haigus aga hoopis lendurid.)

siia oleks vaja miskit arhailist tõvenimetust. kui paremaid ideid ei tule, paneks kasvõi hüsteeria, sest see on sarnane.

aga ma olen suht kindel et kuskil kõrges rohus kükitab 1 väga hea sisuline tõlkevaste sellele ja kui hästi tasa olla siis ta tuleb välja ja vaja kinni krabada. just selliste etno vms sõnavara hulgas. nagu tiisikus, spliin, melanhoolia, halltõbi, luupainaja, külmtõbi, püha Antoniuse tuli, jne jne. (miasmid. deemonid. tönnsabad.)

midagi, mis maakeeli kõlab nagu arhailine haigusenimetus. jane austeni tõlgetes ei olnud midagi?

närvid lihtsalt? ei, see on see mis hiljem tuli.

1760. aasta paiku saavutas doktor DUBOIS erakordselt suurt edu, ravides aurusid, toonast moehaigust, mis oli sama sage kui selle välja vahetanud närvihood.

Mina vastasin:

tead, ma ragistasin selle kallal kõvasti ajusid. ja lugesin kirjandust, kus millestki taolisest on ka juttu. Foucault’ hullumeelsuse raamat oli üks; “Prantsuse leitnandi tüdruk” oli teine ja midagi oli vist veel. ja kui ma õigesti mäletan, siis emmas-kummas neist räägitigi “aurudest”.

sellel oli ju sisuline tagapõhi ka – et aurud tõusevad pähe.

“Uhkuses ja eelarvamuses” olid “närvihood”, aga selle kasutasin ma sealsamas lauses maux de nerfsi vastena ära. muud sarnast mul silma ei hakanud.

vaatasin praegu huvi pärast saksa tõlget (mis on minu alandlikul hinnangul päris hea, 19. sajandi oma, toredate 19. sajandi kommentaaridega (paarkümmend aastat hilisem, nii et teaduse uuemaid andmeid on vaja lisada, nt seedimise kohta – aga vahel lihtsalt takka kiita, et “täitsa õige”.)), ja mida ma vaimu pealetulekuks lugesin, sest saksa keeles kümblemine annab eesti keelele 19. saj. pärasema maigu). seal on “Behandlung des Vapeurs” (ja see teine on “Nervenkrankheiten”.
kui huvitab, siis link:
http://books.google.ee/books?id=_I4-AAAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false

“miasmid” tuli ka mulle praegu pähe, enne kui ma seda su lõiku lugedagi jõudsin. pmst aurude peenutsevam sünonüüm. ma kartsin, et vanemas eesti keeles ei olegi selle kohta sõna, sest talurahval ei käinud selliseid haigusi. a praegu vaatasin Wiedemannist “tõve” alt liitsõnu  ja leidsin sellise sõna: “Ematõbi – Mutterbeschwerde, Hysteria”. aint ma ei tea nüüd, kas see on lugejale arusaadavam. “emahaigus” on üks sünonüüm, teised “emawiga” ja “ema tõuzeb üles”. “ema” on seal muidugi emaka tähenduses, nii et peagu hüsteeria otsetõlge.

Vahepeal tuli aga TR-ilt (née M.) täpsustav küsimus:

Mis need aurud sisuliselt pidid olema? Mingi organ ajas aurusid/vedelikku keha mööda laiali?

Ma vastasin:

pigem tõusid ise. seda peeti ikka haiguslikuks seisundiks, tähendab, töökorras organid neid laiali ei ajanud.

Diderot entsüklopeedia süüdistab naiste “aurudes” peamiselt emakat, kuigi märgib ära, et _tegelikult_ ei käi see mehhanism kellelgi mingite aurudega, vaid hoopis närvikiudude kaudu – “need väidetavad aurud pole midagi muud, kui alakõhus asuvate siseelundite närvikiudude ärritus” ja selle vastu aitavat mõõdukas söömine; arusaamine oma võimete tegelikust väiksusest ja sellest tulenev üleüldine tänumeel kõige osakslangeva eest; ning head kombed.

(see on üldse üks väga lõbus lugemine, pr keeles)

http://portail.atilf.fr/cgi-bin/getobject_?a.126:483:2./var/artfla/encyclopedie/textdata/image/

TR:

Kas see võib kuidagi humoraalsest meditsiinist olla välja kasvanud?

Mina:

otsapidi vbla jah.

TR:

Kreepsu saamine on tänapäeval kasutuses justkui mingi emotsionaalse “hoo” kohta, aga vanasti vist tähendas pigem vähki..

Mina:

jah, Wiedemannis on kreeps (või kreep) veel vähk.

Ja sinnapaika vestlus jäigi, ilma et peale “ematõve” midagi arhailist oleks ilmunud. Ideid?

Ahjaa, Kanni pakkus lisalugemiseks kroitsvaltti:

Haakuvat kirjandust:
K. E. von Baer “Eestlaste endeemilistest haigustest” (e.k. 2013)
Kreutzwald “Kodutohter”,
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=37&page_start=&table=Books

aga ma kardan, et sealt otseselt seda ei saa (kui ma kabedamasse-käbedamasse arvutti pääsen, siis sirvin seda rohkem).

Advertisements

13 kommentaari to “Ajutrustile: aurud, miasmid, hüsteeria?”

  1. A-L said

    Hmm. Aurud… aurutõbi? Närwiaurud? Närvistusaurud? Õhk(a)mised? Uhkmised? Haulamised?

  2. nervid lebi :((
    pärast herba.folklore kaudu reverse-engineeringu üritamist jms
    aga see ematõbi on naistespetsiifiline, kuidas sama asja meeste kohta öelda? siit: http://www.livre-rare-book.com/

    Traité des affections vaporeuses des deux sexes (Pierre Pomme)

    ‎Précurseur de la psychiatrie, le docteur Pomme étudie une affection particulièrement répandue au XVIIIe chez les femmes du monde : les vapeurs. (Son nom était prédestiné, ne dit-on pas tomber dans les pommes ?) Il relève également la présence de cette maladie chez “les gens de lettres, solitaires et studieux, et les jeunes gens livrés à la débauche”. Les affections qu’il décrit sont des manifestations diverses d’hystérie, d’hypocondrie, de dépression. Adepte de la thérapeutique dite humectante, il entend venir à bout de ces maux par l’immersion plus ou moins prolongée de ses patients dans un bain d’eau chaude.

    et siis haigus, mis ähvardab suurilmadaame, nohikuid ja liiderdajaid.

    kuskil meeltesegaduse ja nõdrameelsuse vahepeal?

  3. nodsu said

    naistespetsiifilisuse häda on “hüsteeriaga” ka, kui etümoloogiliselt mõelda.

  4. nodsu said

    ma vaatasin vahepeal justkui-andmebaasi – paistab, et kui Lääne-Roopas lõid inimestele pähe aurud, siis siinmail piss või äärmisel juhul pärm:

    “Kas lei kusi pähä, et tegi lollite (lollist pääst).

    Sul on vist kusi pähe läind, et sa sedaviisi mõtled lollisti.

    Madisel lõi ka piss pähe: ei saand koloosi lammus (lambakarjas) ka änam hakkama.

    Nüüd vana tahab maja sii ää müüa ja poja juure linna minna. Taal oo täiesti piss piha löönd.

    Kui vanatüdruk rumalusi teeb, siis öeldakse, et on piss pähe läind.

    Pärm löi pehe.”

    Kõige rohkem “aurude” kanti läks selline väljend nagu “tuulest ära”.

  5. tavainimene said

    Vituviha?
    Tõvevimm?

  6. tavainimene said

    aur, uhk, toss, leil, lõun, leitse, ving, vind, vimm, vine, vinu

  7. nodsu said

    su esimesel variandil jääb samuti sooneutraalsusest vajaka (nohikutel ja liiderdajatel võivad ka olla).

    ma meenutan vahepeal, et vaja on sellist sõna, mis mõjuks ka eesti keeles nagu arhailine haigusesõna. ja käiks psüühika- või käitumishäirete kohta, mitte küll väga suure meditsiinilise täpsusega. omal ajal käisid selle mõiste alla vähemalt hüsteeria ja depressioon, üht-teist pudi veel.

  8. pirgit said

    toimetajapoolne publikupreemia läheb hetkel ‘vituvihale’, sest see on anatoomiliselt suht täpne, no sinnapoole, cf. hysterion-hüsteeria ja keeleliselt suht hea. mösjöö b.-s. oleks kindlapeale heaks kiitnud.
    😀
    ei pea olema sooneutraalne termin, peab just olema, või võib olla sama soospetsiifiline nagu hüsteeria. ematõbi. kuna täielik lõik on selline, vihjab naispatsientidele:
    ————–
    1760. aasta paiku saavutas doktor Dubois erakordselt suurt edu, ravides hüsteerikaid, toonast moehaigust, mis oli sama sage kui selle välja vahetanud närvihood. Menu, mille ta saavutas, oli seda märkimisväärsem, et ta ei olnud kaugeltki ilus poiss.
    ————–
    praegu panin hüsteerikad, et on nagu natukese vanamoelisem. kaalusin ka midagi toorlaenulist, vapöörid…

    ————-
    1760. aasta paiku saavutas doktor Dubois erakordselt suurt edu, ravides vapöörset hüsteeriat, toonast moehaigust, mis oli sama sage kui selle välja vahetanud närvihood. Menu, mille ta saavutas, oli seda märkimisväärsem, et ta ei olnud kaugeltki ilus poiss.
    ————-

  9. pirgit said

    ja tootsi mõisahärral venemaal lõi issias pähe. vat see on 1 ilus haigusesõna, kahjuks vist ei sobi siia…
    prantsuse leitnandi litsile ma väga palju rõhku ei paneks, vbla sealne tõlkija ja toimetaja olid kah sama häda otsas ja siis lõpuks panid lihtsalt midagi ära, mitte et see hea oleks.

    ravides ajusse tõusnud miasme… miasmikat. tähendab, tegelt ika tiba peenem kui puts ja vitt ja nende aurud peab olema (kuigi idee mulle meeldis) see mis trükki läheb lõpuks. vaginaalsed aurud? ei, auru-sõna ei sobi. tühi töö ja vaimu närimine. närib emakas.

  10. nodsu said

    vbla ei olnudki seal prantsuse leitnandi omas. vabalt võis olla Foucault’s.

    natuke peen võiks ikka olla – 19. sajand ikkagi ja 18. sajandi inimene, ta küll räägib alatasa allapoole vööd asjadest, aga vihjamisi.

  11. nodsu said

    ehehehee, mulle meenus praegu aurudega seoses, et esimesed vibraatorid töötasid auruga. need, mida kasutasid meedikud, et nad hüsteeria ravimise raskest tööst karpaalkanali sündroomi ei saaks.

    huvitav, kas see oleks käsitatav homöopaatiana, kui aurutõve ravimiseks kasutatakse aurujõudu?

    muidu kummitab mul praegu peas selline sõna nagu “emaka aurud”. või “alakõhu/alakeha aurud”

  12. krambambuli said

    Foucault’ “Hulluses ja arutuses” on aurud vähemalt ühes kohas (lk 145, kus seda on kasutatud Bossuet’ väga tugeva tsitaadi tõlkes): “Häda maale, millest pidevalt kerkib nii paksu suitsu ja nii musti aure! Need tõusevad tumedatest kirgedest…” Rohkem ei viitsi ma praegu lapata…”

  13. muhukadri said

    Meelis Friedenthali “Mesilastes” räägitakse miasmadest ja aurudest ja korpuskulitest (vt nt lk 85 jj), vbl saab sellest mingit inspiratsiooni võtta?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: