Teine ja antikliimaks

märts 13, 2014

A. meelitas mind teise tuppa: “Ma tahan sulle mitu korda sama nooti lasta, sama nooti eri tugevusega, ja sina ütle, kas on kõvem või vaiksem.” Teadagi, seda painab ta juba tükk aega, et oma eri tugevusega noote lasta.

Aga just nüüd tabas mind taipamine, et ta on teine inimene, ma elan koos teise inimese, mitte iseenda pikendusega: ma ei saa kunagi lõpuni teada, mis tema peas toimub, ma ei saa kunagi päris aru.

Pärast tuli välja, et koolitöö.

Advertisements

6 kommentaari to “Teine ja antikliimaks”

  1. Rents said

    Notsu, lahenda küsimus. Vaidleme teise inimesega sellise laensõna üle nagu bouldering. Tema keelevaist tahab käänata boulderingu, minu oma boulderingi. Reeglit nagu ei ole (nimede käänamise kohta küll on), kui vaadata eesti keelt, siis on nii varing-varingu, kui lihtsalt ring-ringi. Artiklites, mis leidsin, räägitakse üldse “õpik-tüüpi ng-lõpulistest sõnadest”, nii et olen veidi segaduses. Mis sina arvad?

    Artikkel näiteks: http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_03.pdf
    ja “Uute laensõnade morfoloogiline kohanemine” tuleb ka otsinguga netist välja.

  2. nodsu said

    Ma arvan, et need õpik-tüüpi ng-sõnad on ng-tuletised, nii et hoopis teine rida.

    Ma ise pööraks nagu sina, i-ga: rõhkude mõttes on ta rohkem nagu “ring” kui suurem osa ng-tuletisi. Aga sõna ise on eesti keeles muidugi jõle, peaaegu sama jõle kui bowling. Omasõna võiks välja mõelda. Ma saan aru, et “vabaronimine” on liiga üldine?

    Mul on udune mälestus, nagu oleks kuskil Geos või National Geographicus sellest eestikeelne artikkel olnud, aga äkki mäletan valesti, äkki oli ingliskeelses Geographicus.

    Ma arvan, et mõnes tekstis kõlbaks öelda “julgestuseta ronimine”, kui väga suurt täpsust vaja ei ole.

  3. Hundi ulg said

    Äratabamine, et see teine ongi teine, minust sõltumatult tegutsev, toimiv ja mõtlev, keda iga päevaga üha vähem tunned ja tunnetad… See kohati hirmutab ja samas on nii põnev.

  4. teresa said

    Varsti jõuad ehmatavale või üllatavale äratundmisele, et mingi tühise sõna või mõtte ajel mõtlete täpselt ühtemoodi. Sul vilksatab mingi mõte ja kui tema hakkab midagi lausuma, siis sa tead täpselt, mida ta ütleb.

  5. ogalik said

    Ma ei oska kõigi emade eest kirjutada, aga minul oli selline äratundmine, kui tütar oli kolme-nelja-aastane umbes. See oli ka selline tunne, et kohe tõsiseks võttis.

  6. nodsu said

    mingi tühise sõna või mõtte ajel mõtlete täpselt ühtemoodi – see oli juba ammu. Eriti markantne näide oli ühel Ulvi sünnipäeval, kui A. rääkis kellegagi vist eetikast ja too vaidluspartner ütles millegi kohta “ega ei saa nii utilitaristlikult ka võtta” (pidades silmas omakasupüüdlikku või ülearu praktilist), ma ise ajasin sel hetkel hoopis kellegi teisega juttu, aga see puutus kõrva ja nii röögatasin ma täpselt samal hetkel ja sama kirega kui A.: “SEE EI OLE UTILITARISM!” Teised said palju nalja.

    a mis teisesusse puutub, siis teoreetliselt tean ma kogu aeg, et ta on täitsa teistmoodi inimene. See oli lihtsalt üks neid “banaanikoor on suurem kui banaan”-tüüpi hetki.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: