Džentelmenid pole maailmast kadunud

jaanuar 26, 2015

Üks kergelt kõikuv ja tugevalt alko järele lõhnav vene noormees andis oma parima, et minu ees poeuksi avada. See ei olnud kerge ülesanne, sest uksed olid iseavanevad, optilise sensoriga, tal tuli pingutada, et küüned enne taha saada, kui uks ise lahti läheb. Päris ohutu ei olnud see vist ka, need uksed on vahel kurjad, ma ise olen ühelt selliselt korra litaka kirja saanud. Riskis niisiis kehavigastustega ja nägi vaeva, et minust mööda järgmise optilise ukse juurde nügeleda ja seda küllalt ruttu sikutama hakata, et see ise ei jõuaks avaneda.

“Mingit probleemi ei ole,” hüüdis ta mulle ukse pealt vene keeles järele. “Ei ole probleemi.”

*

Öösel nägin miskipärast unes krokodille ja kuidas neid kasvatada. Isegi suure vana krokodilli käitumist sai mõjutada, talle käterätiga äiates, kui ta pahandust kipppus tegema, näiteks kellegi jalga ära hammustama või midagi.

Ma kardan, et prototüüp on meie napakas kass, kellele ma hiljuti rinnahoidjaga äigasin, kui ta ei tahtnud, et ma riide paneks, ja kippus mul samuti jalga ära hammustama või midagi. Krokodillide kasvatamine oli tõtt-öelda lihtsam, vähemalt unes.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: